1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Ajakiri Eesti Ajalugu toob teieni igas numbris väljavõtteid, mis toimus sellel kuul ajaloos. Tagasivaated minevikku ulatuvad teinekord suisa sadade aastate tagusesse aega. Aga kõigest nüüd lähemalt...

Aprillis ajaloos: televisioon viis esmakordselt mõrtsuka tabamiseni

Rein Raamat (88) on Eesti filmimaastikul legend. Tema käsi oli mängus juba Eesti esimese nukufilmi „Peetrikese unenägu“ juures. Ta oli kultusfilmi „Viimne reliikvia“ kunstnik. Tema joonisfilmidega „Suur Tõll“ ja „Põrgu“ peletati lapsi teleri eest minema, kuid samas noppisid need mainekatel festivalidel auhindu. Praeguseks on Raamat teinud filmiga lõpparve ja pöördunud tagasi alguse, maalikunsti juurde. Vaatamata vanusele ja aasta algul tervist laastanud haigusele avas ta 7. mail Eduard Vilde muuseumi kastellaanimaja galeriis oma viienda isikunäituse „Nostalgilised mälupildid“.

Rein Raamat: „Sel talvel oli minek lähedal, põdesin järjest läbi kolm grippi.“

"Kuulun inimeste kärsituma poole hulka, kelle elu eesmärk ei ole endale ainult ausamba püstitamine. Muud on ka tarvis teha," ütleb täna 70. <a class="tag-10008" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/sunnipaev">sünnipäeva</a> tähistav Eesti tuntuim animafilmi režissöör ja karikaturist <a class="tag-12169" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/priit-parn">Priit Pärn</a>. 

Priit Pärn: filmitegemises ei teki iial mingit rutiini

Avo Paistiku loodud tegelane tegutses ajakirjas <a class="tag-1046" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/taheke">Täheke</a> kümmekond aastat, enne kui multifilmikangelasena loorbereid lõikas. 

"Klaabu tekkis algul ajakirja Täheke vapiloomana. Siis hakkas aga oma elu elama."

Priit ja Olga Pärna uus joonisfilm "Lendurid koduteel" läheb ilmselt sarnaselt nende eelmiste filmidega võitma kottide viisi auhindu igasugustelt festivalidelt. Pikemalt keerutamata ütleks otse, et tegu on tõenäoliselt esimese pääsukesega selles kummalisevõitu žanris – pornograafilise joonisfilmiga. Veel rohkem mõtlemisainet annab 16minutilise filmi pealkiri. 

Priit ja Olga Pärn panevad liiva pornograafilise joonisfilmi rakkesse

„Marjade, lillede, pääsukeste, tähtede ja numbritega mänguklotse on Eestis tehtud aastakümneid – see on klassika,“ ütleb Tartu mänguasjamuuseumi peavarahoidja Helena Grauberg. Nonde tähe- ja numbriklotside toel on õppinud lugema ja arvutama põlvkondade kaupa Eesti lapsi. Klotside kõrval on 100 aasta jooksul mänguasjade kastist aga läbi käinud ka hulganisi moelelusid.

100 aastat Eesti laste mänguasju: vineerlehmast neegrinuku ja laulva koerani

Laste armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Nad aitavad Leiutajatekülla tulnud teadlastel, pesukaru Karlil ja kala Viktoril, rahvalaulude kogumise võistluse võitmiseks salvestada müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. See lõbus seiklus ähvardab Lotte jaoks viimaseks jääda, sest multifilmi režissöör Janno Põldma ei jaksa rohkem.

Kolmas film Leiutajateküla Lottest jääb viimaseks

Mattias Mälgu õudussugemetega joonisfilm "Maasikaõgijad" osales Brasiilias rahvusvahelisel animafilmide festivalil Lanterna Mágica ja võitis seal auhinna parima kunstnikutöö eest.

Eesti animafilm võitis rahvusvahelisel festivalil väärika auhinna

„Anu Lamp on parim sisselugeja, dubleerija. Tal on huvitav hääl ja ta oskab sellega professionaalselt ümber käia,“ kiidab täna oma 60. sünnipäeva tähistava Anu Lambi häält joonisfilmi „Jääaeg“ dublaaži režissöör Janno Põldma. „„Jääajas“ laiskloom Sidile hääle andnud Lamp on suurepärane,“ lisab Põldma. Talle sekundeerib Vikerraadio toimetaja Kadri Tiisel. „Anu Lambi puhul on imeline, kuidas ta annab ainult häälega edasi karakteri olemust,“ tõdeb ta.

Vikerraadio toimetaja Kadri Tiisel: „Anu Lambi puhul on imeline, kuidas ta annab ainult häälega edasi karakteri olemust.“

Mõningad filmid on saanud meie telekanalite jõulude ja aastavahetuse aegse kava lahutamatuks osaks. Teisi pühadeaega sobivaid linalugusid võiks jällegi sagedamini näidata. Toimetuse kohtuotsus on langenud: milliseid jõulu- ja uusaastafilme tasub oodata ning missuguste peale ei maksa vabadel päevadel aega kulutada?

SUUR PÜHADEFILMIDE HEITLUS: mida me ekraanile ootame ja mida mitte? 

"Sojuzmultfilm, dubleerinud filmistuudio Tallinnfilm, <a class="tag-30998" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tolkija">tõlkija</a> Valeria Villandi, režissöör Eugen Rozenthal, helioperaator Herman Vahtel, toimetaja Luule Žavoronok." Kõlab kui luuletus nõukaaegsest esimese klassi aabitsast, mida iga Juku ja Malle ka une pealt peast teadsid. Aga miks ei pidanudki teadma, kui see tekst kõlas kui mantra iga vene multifilmi lõpus ja kus eriti luulelisena mõjus võõrapärane nimi Žavoronok. Luule rõhutab iga kahe lause tagant, et ta ei olnud filmi, vaid dublaaži toimetaja.

LUULE  ŽAVORONOK: "Oota, sa" Hunt kiusab Jänest, aga sel pole verelõhna, nagu tänapäeva multikatel

Ehkki hittsaate "Kitsas king" täheks näis olevat perekond King, siis tegelikult olid nende sketšid üksnes täitematerjal, et teletiim saaks muusikavideoid teha vuhkida.

Andrus Vaarik: "Eks telesaatel "Kitsas king" oli dissidentluse maik juures." 

Arvutimängukangelaseks kehastunud tudengineiu esindab Eestit üleeuroopalisel rollimänguvõistlusel. 

Teemalehed: joonisfilm

Aprillis ajaloos: televisioon viis esmakordselt mõrtsuka tabamiseni

Rein Raamat: „Sel talvel oli minek lähedal, põdesin järjest läbi kolm grippi.“ (3)

100 aastat Eesti laste mänguasju: vineerlehmast neegrinuku ja laulva koerani (10)

Kolmas film Leiutajateküla Lottest jääb viimaseks (3)

Eesti animafilm võitis rahvusvahelisel festivalil väärika auhinna

Vikerraadio toimetaja Kadri Tiisel: „Anu Lambi puhul on imeline, kuidas ta annab ainult häälega edasi karakteri olemust.“ (8)

SUUR PÜHADEFILMIDE HEITLUS: mida me ekraanile ootame ja mida mitte? (32)

LUULE ŽAVORONOK: "Oota, sa" Hunt kiusab Jänest, aga sel pole verelõhna, nagu tänapäeva multikatel (14)

Andrus Vaarik: "Eks telesaatel "Kitsas king" oli dissidentluse maik juures." (5)

Haldjas: ma valmistan ja kannan fantaasiategelaste kostüüme kirega! (2)

Priit Pärn: filmitegemises ei teki iial mingit rutiini

"Klaabu tekkis algul ajakirja Täheke vapiloomana. Siis hakkas aga oma elu elama." (4)

Priit ja Olga Pärn panevad liiva pornograafilise joonisfilmi rakkesse

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded