1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Kui loeme Jaan Krossi raamatust „Kolme katku vahel“, kuidas õpetaja Bartholomeus Frolink 1546. aasta paiku punkt kell kuus hommikul oma korterist välja astub, et kooli minna, kus õpilased juba ootavad, ei küsi me endalt mitte, kuidas ta (ja koolipoisid) täpset aega teavad. Tänapäeval tunduks see küsimus suisa kohatu. Kõigil ju kell käe peal või vähemalt telefon taskus ja igas trammis-bussis näeb aega sellel puldil, mille ees sõidukaardiga sähvitakse.

VAATA KELLA: kuidas rahvas vanasti õiget aega teadis 

Milline on hea reisiraamat, on keeruline küsimus, millele ühest vastust leida on raske, kui mitte võimatu – igal lugejal on ju erinev maitse. Küll aga saab välja tuua mõned näpunäited, soovitused ja pidepunktid, et reisiraamatute maailmas paremini orienteeruda.

TIIBETI MÄGEDEST BERMUDA KOLMNURGANI: Kuidas valida reisiraamatut?

„Vähem tuntud maade ilukirjanduse tutvustamisel on kõige tähtsam, et ajakirjanikud ja kirjanduskriitikud sellest kirjutaksid,“ räägib Hollandi kirjanduse Prometheus peatoimetaja Job Lisman, kes on avaldanud Jaan Krossi ja Andrus Kivirähki romaane, viimati Krossi enam kui 1000-leheküljelise suurteose „Kolme katku vahel“.

Hollandi kirjastaja: Eesti raamatuid aitab välismaal müüa meediakajastus

Hubane puitmööbel, 64 teleekraanist koosnev hiidkuvar ja kaunid loodusvaated – nii peibutas Londoni raamatumessil osalejaid Eesti väljapanek.

Kuidas Eesti kirjandus laia maailma lennutada?

Vene-ameerika luuletaja ja esseist Joseph&nbsp;Brodsky on maailmakirjandusest esile tõstnud 83 raamatut, millega võiks olla tuttav, et pidada intelligentset vestlust. Soovitusliku nimekirja saja kirjanduspärliga on kokku pannud ka muusik David Bowie. Õhtulehe palvel maadles viis Eesti tuntud kirjandusteadlast ülesandega koostada sarnane nimistu paari-kolmekümnest teosest, mis on meie maa ja rahva jaoks iseäranis olulised.

KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema?

„Seda polegi nii kerge öelda, miks eestlased just Oskar Lutsu „Kevade“’ läbi aegade parimaks kuulutasid,“ leidis kirjanik Andrus Kivirähk, kes platseerus oma romaaniga „Rehepapp“ raamatukaupluste keti Apollo üle-eestilise rahvahääletuse tulemusena kõigi aegade parimate raamatute seas teisele kohale. Nii 2017. aasta lemmikud kui ka kõigi aegade parimad raamatud kuulutati välja eile õhtul.

„„Kevade“ edu saladuse viis Oskar Luts hauda kaasa.“

„Leskede klubi on tekkinud, mina olen seal ainus mees. Nemad on värsked, mina juba vilunud lesk. Naised peaksid leinas nagu tugevamad olema, aga esimene aasta on ikka kole,“ ohkab Teet Kallas, kes mattis lõppeval aastal kümmekond head sõpra ja tuttavat. „Paarile matusele ei jõudnud ka. Kaotuste aasta oli, tuleb müts peast võtta ja pilk maha suunata.“

Teet Kallas: „Paljud sõbrad surid tänavu, pole enam omavanuseid, kellele helistada ja kiruda.“

„Olin oma poja tervise tõttu 15 aastat telest eemal. Teletöö graafik ei võimalda stabiilset tervisega tegelemist,“ selgitab ETV toimetaja ja saatejuht Karmel Killandi (enne abiellumist Eikner), miks ta poja astma ja raske allergia tõttu ekraanidelt kadus. „Tänu sellele on poeg Karli tervis nüüd kontrolli all, mis mulle emana tohutult rõõmu teeb. Seepärast võisin ka telesse naasta,“ ütleb naine, kes toimetab nüüd peaasjalikult küll kaadri taga, ent vahel pistab siiski ka pea kaamera ette.

Karmel Eikner-Killandi: televisioon on minu suur armastus, kodus istudes läheksin kurjaks

Bravuuritar palus ETV toimetja ja saatejuhi Karmel Eikneri, kes juba sel pühapäeval teeb otseülekande koos Anu Välbaga presidendi vastuvõtult Kadrioru lossi roosiaias, hommikusöögile Pirital asuvasse imearmsasse kohvikusse ISU.

VIDEOINTERVJUU | Karmel Eikner: televisioon on minu esimene suur armastus!

Näitleja Anne Veesaar tähistas eile oma 60. sünnipäeva Ingmar Bergmani draamanäidendiga "Pärast proovi". Täpselt kümme aastat tagasi teatas Anne Õhtulehele antud juubeliintervjuus bravuurikalt, et viiekümneselt ei alga mitte midagi – olge kindlad, et elu on siis läbi! Uurime hiilgava välimusega tegusalt naiselt, kas tema toonane jutt pidas tõepoolest paika ja milliseid plaane peab teatridiiva pärast 60. eluaasta stardijoone ületamist.

Anne Veesaar:  elu ei ole kuuekümneselt läbi!

Armastatud Eesti näitleja Anne Veesaar tähistab täna, 4. juulil oma 60 aasta juubelit Ingmar Bergmani draamanäidendiga „Pärast proovi”. Täpselt kümme aastat tagasi teatas Anne Õhtulehele antud juubeliintervjuus bravuurikalt, et viiekümneselt ei alga mitte midagi. Olge kindlad, et elu on siis läbi! Täna uurime hiilgava välimusega tegusalt naiselt, kas tema toonane jutt pidas tõepoolest paika ja milliseid plaane peab teatridiiva peale kuuekümnenda eluaasta stardijoone ületamist. 

VIDEO | ANNE VEESAAR: Olen suurepärases vormis ja õnnelik 60aastane naine!

MTÜ Eesti Euroopa Liikumine nõukogu valis üksmeelselt tänavuseks <a class="tag-24005" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/aasta">aasta</a> eurooplaseks endise sotsiaalministri, praeguse <a class="tag-61" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tartu">Tartu</a> Ülikooli emeriitprofessori ning sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni aseesimehe Euroopa Parlamendis Marju Lauristini.

Aasta eurooplaseks valiti Marju Lauristin

„Olin paarkümmend minutit kiirituse all, mõtlesin sel ajal välja kaks novelli. Pärast panin need kirja, sellised vigurid jutud tulid,“ ütleb kirjanik Arvo Valton, kellele oli lõppev aasta raske. „Kaotasin väga lähedase kaksikvenna Ahto ja olin ise aasta alguses tervisega hädas, aga hoolimata sellest kirjutasin sel aastal väga palju. Suvel romaani Põhjasõjast. Siis tsükli „Ajaloohulgused“ – kümme novelli, kus olen minategelane antiikses Kreekas, Peruus, Prantsusmaal ja mujalgi.“

Kirjanik Arvo Valton: lõppev aasta oli mulle raske. Aga tunne on, et kirjutan veel!

<a class="tag-796" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/usa">USAs</a> <a class="tag-11541" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/oklahoma">Oklahoma</a> osariigis suri 84 aasta vanuses kuulus Vene luuletaja <a class="tag-32033" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jevgeni-jevtusenko">Jevgeni Jevtušenko</a>, kes paistis Hruštšovi sula-aastatel silma poliitiliselt julgete poeemidega ja vallutas otsekui rokk-staar terveid jalgpallistaadione. 

Vähk murdis Vene staarluuletaja Jevtušenko

Õpilastel on sageli raske tekstist aru saada, ja see probleem pole kindlasti uus, kinnitab <a class="tag-61" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tartu">Tartu</a> Kristjan Jaak Petersoni <a class="tag-12444" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/gumnaasium">gümnaasiumi</a> eesti keele õpetaja Urve Parveots. Ei osata nii-öelda ridade vahelt lugeda. "<a class="tag-12644" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jurgen-rooste">Jürgen Rooste</a> kritiseerib oma luuletuses "Rahamaa", et inimesed ei mõista kirjanikke ega kunstnikke ja seda, et nendegi <a class="tag-14444" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/looming">looming</a> on töö. Õpilased aga kuulavad või loevad luuletust ja leiavad, et Rooste ütlebki, et luuletamine ega maalimine pole mingi töö, vaid hobi," toob Parveots näite. 

Kuhu on kadunud noorte lugemisoskus?

Eile jagati Kirjanike Majas Eesti <a class="tag-4609" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kultuurkapital">Kultuurkapitali</a> kirjandusauhindu. 

"Kui oleksin luulekogu välja andnud 17aastasena, oleksin pidanud seda terve elu häbenema."

"Jäin last ootama, hiljem lapsega koju ja kuidagi kaugenesin teatrist," kõneleb Kadri. "Mul oli natuke aega mõelda selle üle, mida ma veel peale selle teha tahaksin, et olen näitleja ning armastan teatrit. Mul oli kogu aeg olnud hinge peal, et tahaksin kirjutada, ja mõtlesin, et ma pean ikka kirjutama, kui ma kuidagi teisiti ei saa, ning vaatan siis, mida teised inimesed sellest arvavad." 

Kadri Lepp: "Ma ei tihkaks end kirjanikuks nimetada. Pigem olen näitleja, kes kirjutab."

"Päris koer! See ei ole nukk, see on päris," sihib kolmeaastane Lisbeth näpuga lava suunas, kui Tallinna lasteteatri jõulutüki "Mardileib" aegu ilmub lavale kroonikut kehastav Alar Haak marionettkoera saatel. Mitte üksnes kolme-nelja-aastaste jaoks pole säärane lavakoer teatriime kehastuseks, ka lavastuse laulusõnade autor <a class="tag-7353" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/leelo-tungal">Leelo Tungal</a> patsutab pärast esietendust sedasama koera ja naerab: "Staarkoer on sündinud!" 

"Pane lavale koer ja Kasearu ning tükk ongi tehtud!"

20. novembril suri 89. eluaastal legendaarne sisearhitekt, <a class="tag-689" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/eesti-kunstiakadeemia">Eesti Kunstiakadeemia</a> emeriitprofessor <a class="tag-29577" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/vello-asi">Vello Asi</a>.  18. oktoobril 1927 sündinud Vello Asi lõpetas 1948 Võru I Keskkooli. Edasi õppis ta Tallinnas ruumikujundust ja sai 1954 diplomi ERKIst. Kümmekond järgmist aastat kujundas ta Kunstitoodete Kombinaadis näitusi. Alates 1963 oli Asi kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1991 professor) suunates mitme põlvkonna eesti sisearhitektide kujunemist.  Sisearhitektina äratas Asi tähelepanu 1963. aastal, kui kavandas Kirjanike Maja musta laega saali ja fuajeed, 1964 järgnes Heliloojate Maja <a class="tag-25536" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/sisekujundus">sisekujundus</a>. Parimad tulemused sündisid üheskoos Väino Tammega, kellega koos lõid nad Põhjamaade modernismi vaimus sisearhitektuuri Valve Pormeistri suurteos

Suri legendaarne sisearhitekt, emeriitprofessor Vello Asi

"Ellen Niiduga kasvavad üles kõik <a class="tag-8980" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/eestlased">eestlased</a> – ta on osa meie kasvamise loost," lausus <a class="tag-4177" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/president">president</a> <a class="tag-9" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/toomas-hendrik-ilves">Toomas Hendrik Ilves</a> kaasa sõnad armastatud kirjanikule, kes saadeti eile keskpäeval Tallinnas Jaani kirikust viimsele teele. Ilves kasvas enda sõnul üles Elleni "Rongisõitu" lugedes, nagu kasvasid Elleni luuletuste keskel üles ka <a class="tag-18174" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kirjanik">kirjaniku</a> enda lapsed. "Jää hüvasti, <a class="tag-25479" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ellen-niit">Ellen Niit</a>!" 

Ellen Niit oli erakordne vanaema, kes lubas süüa neli jäätist päevas

Täna kell 12.30 saadetakse Tallinna Jaani kirikust viimsele teele armastatud lastekirjanik Ellen Niit.&nbsp;Avaldame uuesti 2014. aastal Naistelehes ilmunud intervjuu Ellen Niiduga.

Hüvasti, Ellen Niit!

„Kui mõni arvab, et ta ei tea ühtegi Ellen Niidu luuletust, siis seda teab ta kindlasti, et „Rong, see sõitis tsuhh, tsuhh, tsuhh. Piilupart oli rongijuht“,“ mõtestab eesti <a class="tag-3626" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kultuur">kultuuri</a> üht tüviteksti kirjanik <a class="tag-14196" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/teet-kallas">Teet Kallas</a>.

Ellen Niit oli tubli purjetaja, lasteluule majakas ning Jaan Krossi hea ingel

Eile suri lastekirjanik ja luuletaja <a class="tag-25479" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ellen-niit">Ellen Niit</a> (13. juuli 1928 – 30. mai 2016). 

"Ellen Niit mitte ei paistnud igavesena, vaid ta ongi igavene."

Miskipärast on mõned tsitaadid eesti kirjandusest meile eriti hinge läinud, samal ajal kui mitmed teised tabavad ütlused on unustuste hõlma vajunud. Õhtuleht palus kirjandusteadlasel Maarja Vainol&nbsp;lahti seletada kümne eestlaste suul siiani üsna sageli kõlava tsitaadi lummus.

Kohe näha, et vanad sõbrad ehk Miks on eestlane just nende raamatutsitaatidega suurim sõber?

Eesti kirjandust tõlgivad enamasti estofiilid või Eestis kodu leidnud ja keele ära õppinud välismaalased.

Eesti kirjanduse tõlkijad: „Eesti keel on nii musikaalne, aga kõiki neid loodushääli on raske teise keelde panna!“

„“Keisri hullu“ aktuaalsusest rääkides on mõned aktsendid võrreldes autori kaasajaga vähem olulised – nagu näiteks nuhkimine ja koputamine või salaja välismaale põgenemine. Kuid mõned, vastupidi, tõusevad praegu just esile,“ põhjendab lavastaja Rein Pakk (50), miks ta reedel&nbsp;ERMi teatris esietendunud Jaan Krossi samanimelise romaanil põhineva looga rinda pistma hakkas ning selle peategelase, Timotheus von Bocki (Tanel Jonas), tänapäeva vaataja ette tõi.

Rein Pakk: tõin „Keisri hullu“ lavale, sest poliitkorrektsus on tänapäevalgi teema 

Eile, 5. oktoobril esietendus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis Rein Paku lavastus „Keisri hull“, mis põhineb Jaan Krossi samanimelisel ajaloolisel romaanil. Lavastus on ERM Teatri teine produktsioon.

GALERII | ERMis esietendus Jaan Krossi „Keisri hull“ 

Suvepuhkuste aeg meelitab maailma avastama ja järgnevatekski puhkusteks reisiplaane tegema. Palusime Eestis resideerivatel suursaadikutel pakkuda välja kirjandusteos, mille võiks eestlased, kel huvi nende maa ja rahvaga tutvust sobitada, enne kohvrite pakkimist läbi lugeda.

SUURSAADIKUD SOOVITAVAD: millist raamatut enne nende riiki reisimist lugeda?

„Olen veendunud, et diplom ei saa kellestki teha haritud inimest, kui ta ise selle poole ei püüdle,“ sõnab Viivi Luik kommentaariks tõsiasjale, et paljud kirjanikud pole ülikooli, mõned ka keskkooli lõpetanud. „Minul ei ole õhtukooli lõputunnistust, küll aga olen end harinud ise, samuti olen iseseisvalt õpetajate käe all keeltekursustel omandanud kolm võõrkeelt.“

Kui kirjanikul on looduse kingitud jutustamisanne, ei muuda kooli puudumine midagi

Maailmakuulus ja ordenitega pärjatud šoti kirjastaja Cristopher Maclehose, kes Jaan Krossi maailma viis, kahetseb siiani, et Kross ei pälvinud Nobeli preemiat. 

Teemalehed: Jaan Kross

VAATA KELLA: kuidas rahvas vanasti õiget aega teadis

TIIBETI MÄGEDEST BERMUDA KOLMNURGANI: Kuidas valida reisiraamatut?

Kirjanik Arvo Valton: lõppev aasta oli mulle raske. Aga tunne on, et kirjutan veel!

Kohe näha, et vanad sõbrad ehk Miks on eestlane just nende raamatutsitaatidega suurim sõber? (3)

Eesti kirjanduse tõlkijad: „Eesti keel on nii musikaalne, aga kõiki neid loodushääli on raske teise keelde panna!“

Rein Pakk: tõin „Keisri hullu“ lavale, sest poliitkorrektsus on tänapäevalgi teema (5)

GALERII | ERMis esietendus Jaan Krossi „Keisri hull“ (1)

SUURSAADIKUD SOOVITAVAD: millist raamatut enne nende riiki reisimist lugeda? (7)

Kui kirjanikul on looduse kingitud jutustamisanne, ei muuda kooli puudumine midagi (1)

Šoti kirjastaja: on häbilugu ja tragöödia, et Kross ei pälvinud Nobeli preemiat (7)

Hollandi kirjastaja: Eesti raamatuid aitab välismaal müüa meediakajastus

Kuidas Eesti kirjandus laia maailma lennutada? (1)

KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema? (46)

„„Kevade“ edu saladuse viis Oskar Luts hauda kaasa.“ (5)

Teet Kallas: „Paljud sõbrad surid tänavu, pole enam omavanuseid, kellele helistada ja kiruda.“ (19)

Karmel Eikner-Killandi: televisioon on minu suur armastus, kodus istudes läheksin kurjaks (66)

VIDEOINTERVJUU | Karmel Eikner: televisioon on minu esimene suur armastus! (30)

Anne Veesaar: elu ei ole kuuekümneselt läbi! (30)

VIDEO | ANNE VEESAAR: Olen suurepärases vormis ja õnnelik 60aastane naine! (77)

Aasta eurooplaseks valiti Marju Lauristin (80)

Vähk murdis Vene staarluuletaja Jevtušenko (1)

Kuhu on kadunud noorte lugemisoskus? (36)

"Kui oleksin luulekogu välja andnud 17aastasena, oleksin pidanud seda terve elu häbenema." (3)

Kadri Lepp: "Ma ei tihkaks end kirjanikuks nimetada. Pigem olen näitleja, kes kirjutab."

"Pane lavale koer ja Kasearu ning tükk ongi tehtud!" (2)

Suri legendaarne sisearhitekt, emeriitprofessor Vello Asi

Ellen Niit oli erakordne vanaema, kes lubas süüa neli jäätist päevas (15)

Hüvasti, Ellen Niit!

Ellen Niit oli tubli purjetaja, lasteluule majakas ning Jaan Krossi hea ingel (1)

"Ellen Niit mitte ei paistnud igavesena, vaid ta ongi igavene." (4)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED