1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Kolumnist ja endine Vene riigitegelane Andrei Kuzitškin, kes elab 2014. aastast Eestis paguluses, kritiseerib Eesti 200 reklaamiaktsiooni ning kirjutab, et aimas uuest poliitilisest liikumisest kuuldes juba ette, et asi läheb ruttu jamaks. Kõigepealt lapsevanker Vabaduse väljakul, nüüd plakatid. Lühendatud versioon on alljärgnev, täispikkuses arvamuslugu võib lugeda <a href="https://www.vecherka.ee/917198/andrei-kuzichkin-eesti-200-kak-zhertva-politicheskogo-aborta" target="_blank">Vecherkast</a>.

Andrei Kuzitškin: Eesti 200 kui poliitilise abordi ohver

„Eestlane ei oska olla rahvana suur. Venelane oskab väga hästi suur olla – ta suudab kõiki, keda vaja, integreerida,“ ütleb Kristina Kallas, mõtleb veidi ja lisab: „Britid, prantslased ja ameeriklased oskavad kah olla rahvana suured.“ Kristina Kallas, Tartu ülikooli Narva kolledži direktor, on 3. novembrist erakonna Eesti 200 esimees. Lõppev nädal algas uudisega, et Eesti 200 on tõusnud toetuselt neljandaks parteiks, jättes seljataha sellised vanad poliitvaalad nagu Isamaa ja sotsid.

Kristina Kallas: „Minu suurim luukere on see, et olen poolvenelane.“

SKANDAAL: <a class="tag-852" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ukraina">Ukraina</a> keelas Vene lauljataril Eurovisionile tulla, mispeale <a class="tag-327" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/venemaa">Venemaa</a> lubas võistlust televisioonis mitte näidata. 

JUHAN PAADAM: Ukraina ja Venemaa Eurovisioni-tüli teeb väga kurvaks – lauluvõistlus võiks olla poliitikavaba

„<a class="tag-852" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ukraina">Ukraina</a> riik teeb oma otsuseid suveräänselt ja see, keda ta riiki laseb on sügavalt Ukraina asi. Kui aga üks avalik-õiguslik televisiooniorganisatsioon korraldab lauluvõistlust, tuleks see hoida poliitikast nii kaugele, kui võimalik,“ ütleb <a class="tag-8817" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/juhan-paadam">Juhan Paadam</a> Ukraina ja <a class="tag-327" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/venemaa">Venemaa</a> vahel lahvatanud euroskandaali peale.

Juhan Paadam: see, keda Ukraina riiki laseb on nende asi, kuid lauluvõistlus tuleks poliitikast eemale hoida

23. jaanuaril viibib <a class="tag-4308" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/eesti">Eestis</a> ametlikul visiidil <a class="tag-852" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ukraina">Ukraina</a> president <a class="tag-7953" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/petro-porosenko">Petro Porošenko</a>, kes kohtub Eesti presidendi <a class="tag-28264" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kersti-kaljulaid">Kersti Kaljulaidi</a>, peaminister <a class="tag-801" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/juri-ratas">Jüri Ratase</a> ja riigikogu esimehe Eiki Nestoriga. 

Ukraina president tuleb Eestisse

Horst Wenzel (27) on üks tuntumaid flirtimistreenereid <a class="tag-606" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/saksamaa">Saksamaal</a>. Tema juhitavatel kursustel osalemise eest tuleb sakslastel välja käia sadu eurosid.

Saksamaal saavad põgenikud tasuta flirtimiskoolitust

Kaitseminister <a class="tag-15805" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/hannes-hanso">Hannes Hanso</a> kohtus Kiievis <a class="tag-852" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ukraina">Ukraina</a> Julgeolekunõukogu sekretäri Oleksandr Turchynoviga ning sai põhjaliku ülevaate julgeolekuolukorrast Ukrainas ja Ukraina julgeolekureformidest.&nbsp;

HANSO KIIEVIS: Ukraina võib arvestada Eesti toetusega

Pühapäeval marssisid kümned tuhanded <a class="tag-865" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/turgi">Türgi</a> presidendi Recep Tayyip Erdoğani&nbsp;toetajad <a class="tag-21751" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/saksa">Saksa­</a>maal Kölnis hüüete "Allahu Akbar!" saatel. 

"Allahu Akbar!" -  Kölni tänavatel kaikusid türklaste valjuhäälsed hüüded

Täna ei leidnud Riigikogus toetust kolmekümne Keskerakonna ja EKRE rahvasaadiku algatatud otsuse eelnõu, mille eesmärgiks oli tõhustada Eesti keele õppimist ja õpetamist venekeelsete elanike seas. Riigikogu keskerakondlasest liikme Mihhail Stalnuhhini sõnul on õigustatud ootus, et eestlane peab igas Eesti kohas saama hakkama riigikeeles rääkides. Kui aga on soov, et vene rahvusest inimesed õpiksid korralikult eesti keele ära, siis peab neil olema kiire ja kerge juurdepääs õppematerjalile ja sõnastikele ning seda nii paberil kui ka nutiseadmetes. „Meie ettepanek vabariigi valitsusele oli, et nad peavad võtma riikliku kontrolli alla uute õppevahendite väljatöötamise ja tegema kõik selleks, et kindlustada õppevahenditega iga pere, kus õpitakse eesti keelt mingi muu keele taustal. Eestis on see tavaliselt vene keel. Inimestel peavad olema paremad võimalused igapäevaseks ja kiireks keeleõppeks ning keelekonsultatsiooniks. Meie ettepaneku kohaselt tuleb neile tagada sõnaraamatud ja

Stalnuhhin: valitsuskoalitsiooni ei huvita vene kogukonna keeleõpe

Kadi pere elab maalilises Rõuge talus, kus vana talumaja ümbritsevad hoolikalt niidetud muru, marjapõõsad ja juurviljapeenrad. Taamal sillerdab hundinuiadest ümbritsetud tiik. Peres kasvab viis last, neli poissi ja üks tüdruk. Sel suvel elab Kadi peres keelelaagris ka 13-aastane Vjatšeslav, kes on pärit Kohtla-Järvelt. 

Vene noored Võrumaal eesti keelt õppimas: vene tüdrukud teevad eesti poistele tuule alla

„Eestis nõuavad kõik reegleid. Iga asi tahab reegleid,” ütleb viis aastat Eestis elanud süürlane, 26-aastane kokk Amer. See on esimene ja peamine iseärasus, millega siinmail asju ajades tuleb ära harjuda.

„Eestlased on supirahvas. Ja kõigil on vaja reegleid!” 

Eestis on lõimumisega tegeletud 20 aastat ning käibetõdede järgi on integratsioon ebaõnnestunud. Kogukonnad elavad teineteisest tänaseni lahus, tekitades küsimuse, kas lõimumisega on üldse mõtet tegeleda. Endised rahvastikuministrid Katrin Saks, Eldar Efendijev ja Paul-Eerik Rummo otsis sellele küsimusele vastust tänases debatis, mis oli korraldatud Integratsiooni Sihtasutuse 20. aastapäeva raames.

FOTOD | Rahvastikuministrid: valimised teravdavad vastandumist kogukondade vahel

„Sihukest aastat ei ole mul veel olnud – kaheksa kuuga seitse suurt projekti,“ arvutab näitekirjanik ja lavastaja Paavo Piik (33), kellele on tuntust toonud uuenduslikud lavastused Kinoteatris ja Linnateatris. Alles nüüd lubab sellest suvest vabakutseliseelu elav mees endale mõneks nädalaks aja mahavõtmist, kohati isegi mittemillegi tegemist. „Mul on järgmise viisaastaku plaan – õppida puhkama ja ei ütlema,“ tunnistab ta. „See ei tule nii lihtsalt.“

Paavo Piik: „Lavastaja ise saab enda üle kõige paremini kohut mõista.“

Mõni aeg tagasi avaldas Piret Järvis-Milder kurva uudise, et teeb saatega „Pealtnägija“ lõpparve. Nüüd on teada, kes astub uuest hooajast Pireti asemele.

Kellest saab Piret Järvise asemel uus „Pealtnägija“ saatejuht?

USA üks populaarsemaid väljaandeid, ajakiri <a href="http://time.com/4793913/finding-home-estonia-where-the-heart-is/" target="_blank">TIME </a>avaldas artikli, kus ajakirjanik sõidab kaasa kahe Süüriast pärit naisega, kes on saadetud elama Eestisse. Kuigi artikkel kiidab eestlaste pingutusi ja põhjalikku programmi, tunnevad naised ennast võõrastena... Kõige raskem kogu protsessis on inimeste ootuste ja reaalsuse põrkumine. Andke Eestile võimalus, soovitab siiski üks põgenik.

Unelm kohtub reaalsusega: ajakiri TIME kirjutab Eestisse saabunud pagulastest

"Mäletan isegi eredalt, kui vaatasin põnevusega teleri vahendusel sündmusi, mis eskaleerusid <a class="tag-4386" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tallinn">Tallinna</a> tänavatel marodööritsemiste ning riigivastase vägivallaga," kirjutab riigikogu liige&nbsp;<a class="tag-17724" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jaak-madison">Jaak Madison</a> täna, 10 aastat hiljem pärast <a class="tag-7628" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/pronksioo">pronksiööd</a>. "Olin siis ise vaid 16 ning tollal võimetu andma oma panust abipolitseinikuna." &nbsp;

Madison: esimene suurim viga, mida tehti, oli venekeelsete koolide säilitamine peale taasiseseisvumist

Väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmete kohtumisel <a class="tag-796" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/usa">USA</a> Kongressi esindajatekoja relvajõudude komisjoni delegatsiooniga olid kõne all julgeolekupoliitiline olukord laiemalt, USA roll selles ning ka kohalolek regioonis, samuti vahetati mõtteid <a class="tag-25555" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/integratsioon">integratsiooni</a> ja välise mõjutustegevuse teemal.

Teemalehed: integratsioon

Andrei Kuzitškin: Eesti 200 kui poliitilise abordi ohver (12)

Kristina Kallas: „Minu suurim luukere on see, et olen poolvenelane.“ (135)

Vene noored Võrumaal eesti keelt õppimas: vene tüdrukud teevad eesti poistele tuule alla (20)

„Eestlased on supirahvas. Ja kõigil on vaja reegleid!” (54)

FOTOD | Rahvastikuministrid: valimised teravdavad vastandumist kogukondade vahel (22)

Paavo Piik: „Lavastaja ise saab enda üle kõige paremini kohut mõista.“ (1)

Kellest saab Piret Järvise asemel uus „Pealtnägija“ saatejuht? (14)

Unelm kohtub reaalsusega: ajakiri TIME kirjutab Eestisse saabunud pagulastest (73)

Madison: esimene suurim viga, mida tehti, oli venekeelsete koolide säilitamine peale taasiseseisvumist (73)

Mihkelson: koostöö USAga on tihedam kui kunagi varem (10)

JUHAN PAADAM: Ukraina ja Venemaa Eurovisioni-tüli teeb väga kurvaks – lauluvõistlus võiks olla poliitikavaba (26)

Juhan Paadam: see, keda Ukraina riiki laseb on nende asi, kuid lauluvõistlus tuleks poliitikast eemale hoida (29)

Ukraina president tuleb Eestisse (7)

Saksamaal saavad põgenikud tasuta flirtimiskoolitust (26)

HANSO KIIEVIS: Ukraina võib arvestada Eesti toetusega (8)

"Allahu Akbar!" - Kölni tänavatel kaikusid türklaste valjuhäälsed hüüded (31)

Stalnuhhin: valitsuskoalitsiooni ei huvita vene kogukonna keeleõpe (9)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED