1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

„Juba 16. ja 17. jaanuaril hakkasid Narvast läbi liikuma laostunud Saksa väeosad, kes olid taganenud rindelt. Siis kutsuti prefekt, kriminaal- ja poliitilise politsei ülem, linnapea ja teised ametiisikud, samuti tehaste direktorid välikomandatuuri ja teatati neile, et kõik neile alluvad töölised ja teised isikud tuleb Jaanilinnast ära tuua, sest seal algab ülevaadet segavate ehituste õhkulaskmine. Järgmisel päeval tuli uus korraldus, et 1. veebruariks peab olema kogu Narva elanikest tühi ja keda selle järel linnast tabatakse, neid koheldakse kui vaenlase partisane,“ rääkis Soome põgenenud Narva-äärne mõisarentnik seal ülekuulamisel 28. aprillil 1944.

Sõda jõudis Eesti piirile: Narva tühjendati elanikest

Ameeriklased rõhutavad Jaapani alistumisest rääkides Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatomipommide šokeerivat efekti, tänapäeva Venemaa aga just Stalini 1945. aasta 7. augustil sündinud otsust Jaapanit rünnata. Tegelikult tõid keisri ja osa Jaapani poliitikuid mõistuse juurde siiski kolm asjaolu ühekorraga – aatomipommid, Stalini sõttaastumine ja Jaapani majanduse blokaadist ning õhurünnakutest tingitud kokkuvarisemine. Jaapani tee sõja lõpetamiseni kulges läbi keerukate intriigide ja kavalate kulissidetaguste manöövrite.

VENEMAA AJALOOLASED: just meie alistasime sõjas Jaapani!

Jüüti poolsaare läänerannik on looduslikult üks ilusamaid kohti Taani Kuningriigis – hunnitud ja pidevalt kuju muutvad liivadüünid, Põhjamere mitte hetkekski vaikiv laintemüha, mäslev merevaht rannal, tuhanded liivale uhutud merekarbid. See looduslik ilu ja ookeani lähedus meelitab Lääne-Taanisse igal aastal sadu tuhandeid turiste. Aga mitte ainult see. Kogu Jüütimaa läänerannik kannab endas varjatud ajalugu, olles osake II maailmasõja ajal rajatud suurest kaitserajatiste süsteemist. Nn Atlandi vall kujutab endast aastatel 1942–1944 Saksamaa rajatud betoonehitiste, punkrite ja miiniväljade rodu, mis kulges mööda Euroopa rannikut Norrast Hispaaniani. Militaarhuvilisele jätkub Jüütimaal kauaks mõnusat avastamist, sest nähtavaid, varjatud või hoopis liiva alla mattunud punkreid on rannikul tõepoolest igal sammul.

MILITAARTURISM | Tirpitz – peidetud elamus düünide vahel

Me ei tea, kuidas sünnivad grandioossed mõtted hakata näiteks universumi direktoriks, maailma valitsejaks või muuks sellesarnaseks. Küll aga teame, kus näiteks Adolf Hitleril sellised mõtted on sündinud. Tema puhul siis Hundikoopas.

MILITAARTURISM | Hundikoobas: betooni valatud raev

II maailmasõja üheks võimsaimaks lahingulaevaks oli sakslaste Bismarck. Massiivset laeva peeti uppumatuks. Siiski, nagu „uppumatutele“ laevadele kombeks, ei olnud ka Bismarcki eluiga kuigi pikk. Sõjalaev läks põhja 1941. aasta mais – aluse esimene ja&nbsp;ainus operatsioon kestis vähem kui kümme päeva. The Infographic Show animeeritud video&nbsp;näitab&nbsp;põhjalikult, mis juhtus, et sakslaste au ja uhkus uppus.&nbsp;

VIDEO | Kuidas uppumatu saksa lahingulaev Bismarck põhja läks?

Palusin luksuslikule hommikusöögile ajaloolise Maakri kvartali restorani Härg meie teatrikorüfeed Tõnu Kilgase (64) ja Katrin Karisma (71).&nbsp;

HOMMIKUSÖÖK STAARIGA | Ekskallimad Kilgas ja Karisma taas ninapidi koos

Esmaspäeval, 9. aprillil toimus raamatu "Eesti raudteede 100 aastat" esitlus, kus teose&nbsp;autori Mehis Helmega vestles EV100 korraldustoimkonna liige Tiit Pruuli.&nbsp;Raamatu esitlus&nbsp;toimus&nbsp;ajaloolises Tallinn-Väikese depoos, Ühinenud Depoode remondiangaaris. Esitlust väisas ka suurärimees, transiidiettevõtja Oleg Ossinovski.&nbsp;

PILDID JA VIDEO | „Eesti raudteede 100 aastat“ esitlus – kohal olid Oleg Ossinovski ja Tiit Pruuli, mekiti viina ja hapukurki

Venemaal Krasnodari Krais asuvas Abinski linnas jäid kaks teismelist tüdrukut turvakaamera linti, kui sülitasid II Maailmasõja mälestusmärgi peale. Kohalik rahvas on maruvihane ja nõuab tüdrukute karistamist, vahendab Metro.

VIDEO | Vene tüdrukud sülitasid igavese tule sisse

Militaarajalugu kubiseb kõikvõimalikest kummalistest relvadest, millega üritati vaenlast põlvili suruda, kuid raske on leida midagi, mis oleks võrreldav Natsi-Saksamaa utoopilise kättemaksurelvaga V3.

MILITAARAJALUGU | Kõrgsurvepump ehk Luhtunud unistus kättemaksust

Teise maailmasõja aegset Saksa tanki taastav Aivar Pedaja (42) lasi 18. juunil üles kaevata külatee, mille all teadsid kohalikud lebavat sama mudeli jäänused.

Võrumaal kaevati tee alt välja Saksa ründesuurtükk

Õhtulehe veebis ilmub iga päev mälumäng, mille teema oleneb päevast ja meie ümber toimuvast. Kui hästi läheb sul mälumängu lahendamine täna ja kui oled mängu jaganud, siis kas sinu sõbrad saavad hakkama paremini või hoopis halvemini?

MÄLUMÄNG | Kui hästi tunned sõjaajalugu? 

1944. aasta suvel ründasid Nõukogude partisanid Soomes Seitajärve küla, kus tapeti rahulikud külaelanikud.

SÕJA JULM NÄGU: punapartisanide metsikused Soome sõja ajal

6. juunil 1944. aastal algas pärast pikka planeerimist operatsioon <em>Overlord</em> – liitlasriikide relvajõud maabusid Saksamaa poolt okupeeritud Normandias.&nbsp;

MINEVIKUHETK | 6. juuni: D-päeval algas operatsioon Overlord

Sõjaajaloolase Antony Beevori hinnangul vägistati II maailmasõja ajal kaks miljonit saksa naist ning lisaks Punaarmeele vägistasid sakslannasid ka ameeriklased ja prantslased. Enesestmõistetavalt polnud II maailmasõjas süüst prii ka natsiarmee, kes vägistas samuti vallutatud aladel naisi.

KARM TÕDE: II maailmasõjas vägistasid naisi kõik sõdivad osapooled

Aegade vältel on paljud riigid vahetanud endil pealinnu. Näiteks eelmisel sajandil tegid seda Venemaa (Petrogradist viidi pealinn Moskvasse), Ukraina (Harkivist Kiievisse), Leedu (Kaunasest Vilniusesse), Türgi (Istanbulist Ankarasse), Usbekistan (Samarkandist Taškenti), Brasiilia (Rio de Janeirost Brasíliasse) jne. Aga millised riigid on viimase 30 aasta jooksul endale ehitanud uue pealinna või kuulutanud selleks mõne teise linna?

SUUR ÜLEVAADE | Riigid, mis on võtnud kasutusele uue pealinna

75 aastat tagasi, 30. aprillil 1945. aastal lahkusid vabatahtlikult siitilmast Saksamaa füürer Adolf Hitler ja tema vastne abikaasa Eva Braun. Kuigi Hitleri enesetapu kohta on küllaldaselt tõendeid, on aastakümneid arvatud, et tal õnnestus piiramisrõngas olevast Berliinist siiski eluga lahkuda ja elada võõrsil tagasitõmbunult kuni loomuliku surmani.

75 AASTAT TAGASI | Adolf Hitler ja Eva Braun: enesetapp või ikkagi eluga pääsemine?

Paarisaja kilomeetri kaugusel Varssavist, Wieluni väikelinnas kärgatasid 1. septembril 80 aastat tagasi kell 4.35 esimesed pommiplahvatused Teises maailmasõjas. Wolfram von Richthofeni 87 Saksa pommilennukit ründasid seda väikelinna mitu tundi, surmates vähemalt 1200 selle elanikku.&nbsp;

Saksamaa president palus sõjaohvrite eest andestust

Matrix Kirjastus annab järgmisel nädalal välja kurikuulsa diktaator Adolf Hitleri autobiograafia „Minu võitlus” (Mein Kampf) eestikeelse tõlke.

NATSIPIIBEL EESTIS: Adolf Hitleri autobiograafia ilmub taas eesti keeles

„Kinnitan, et uus uurimine georadariga juhtis meid tunnelini, mida pole kordagi pärast II maailmasõda uuritud. Seal võivadki peituda pikka aega otsitud Merevaigutoa seinapaneelid, mille Wehrmacht 1941. aastal Tsarskoje Selos kokku pakkis ja Königsbergi viis, kust see 1945. aasta jaanuaris kadus,“ ütleb Poola Mamerki punkrimuuseumi töötaja Bartlomiej Plebanczyk.

Poola muuseumi sensatsiooniline väide: ME LEIDSIME MEREVAIGUTOA!

Tuhanded Poola&nbsp;rahvuslased marssisid laupäeval Varssavi tänavatel. Nad protestisid USA seaduse Just Act ehk S.447 vastu, mis määrab juutide vara hüvitamise, mille nad kaotasid pärast holokausti ning selle käigus, teatab Financial Times.

Teemalehed: II maailmasõda

Sõda jõudis Eesti piirile: Narva tühjendati elanikest (1)

VENEMAA AJALOOLASED: just meie alistasime sõjas Jaapani!

MINEVIKUHETK | 6. juuni: D-päeval algas operatsioon Overlord (2)

SUUR ÜLEVAADE | Riigid, mis on võtnud kasutusele uue pealinna

75 AASTAT TAGASI | Adolf Hitler ja Eva Braun: enesetapp või ikkagi eluga pääsemine?

Saksamaa president palus sõjaohvrite eest andestust (29)

NATSIPIIBEL EESTIS: Adolf Hitleri autobiograafia ilmub taas eesti keeles (67)

Poola muuseumi sensatsiooniline väide: ME LEIDSIME MEREVAIGUTOA! (48)

SUUR MEELEAVALDUS: poolakad protestisid juutide vara kompenseerimise vastu (25)

MÄLUMÄNG | 10 küsimust II maailmasõjast

MILITAARTURISM | Tirpitz – peidetud elamus düünide vahel (1)

MILITAARTURISM | Hundikoobas: betooni valatud raev (1)

VIDEO | Kuidas uppumatu saksa lahingulaev Bismarck põhja läks?

HOMMIKUSÖÖK STAARIGA | Ekskallimad Kilgas ja Karisma taas ninapidi koos (20)

PILDID JA VIDEO | „Eesti raudteede 100 aastat“ esitlus – kohal olid Oleg Ossinovski ja Tiit Pruuli, mekiti viina ja hapukurki (18)

VIDEO | Vene tüdrukud sülitasid igavese tule sisse (13)

MILITAARAJALUGU | Kõrgsurvepump ehk Luhtunud unistus kättemaksust (1)

Võrumaal kaevati tee alt välja Saksa ründesuurtükk (1)

MÄLUMÄNG | Kui hästi tunned sõjaajalugu?

SÕJA JULM NÄGU: punapartisanide metsikused Soome sõja ajal (130)

KARM TÕDE: II maailmasõjas vägistasid naisi kõik sõdivad osapooled (104)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded