1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Neljapäeva õhtul kella üheksa ajal tabasid Läänemaa keskkonnainspektorid Piirsalu jõelt kaks röövpüüdjat.

Inspektorid tabasid Piirsalu jõelt röövpüüdjad

Kuveidi politsei uurib kalapoodi, mis müüs aegunud kaupa värske pähe väga omamoodi taktikaga. Poe omanik kleepis kaladele külge suured plastmass-silmad, et neile äsjapüütud välimust anda.

Kalapoodnik kleepis kaubale värske ilme andmiseks plastmassist silmad

Ettevalmistustest püügipaigal ning söötadest kirjutab algajatele karbipüügihuvilistele järjeloo teises osas Põlvamaa karbipüüdja Davet Dorbek.

Karbipüügi ABC: kuidas püüda ulmesuuri kalu II osa

Andres Liiv räägib ja näitab, kuidas valmivad tema tehtud kummilandid. Räägime ka sellest, kuidas neid parandada ja mis saab vanadest kummilantidest. 

VIDEO: Andres Liiv ja tema käsitöölandid. II osa. Kummilandid

Kuidas haugihooaeg kulgeb? Postita galeriisse oma selle kevade ilusaima haugi pilt ja võid võita kolmest tegijast haugilandist koosneva komplekti!

Võida toimiv landikomplekt!

Kalateadlane Arvo Tuvikene portreteerib vingerjat - kala, keda enam Eesti kalamehi pole oma ihusilmaga mitte kunagi näinud. 

Salapärased Eesti kalad II. Vingerjas

Käisime külas landimeister Andres Liivil ning vaatasime kuidas ta meisterdab oma jerk lante. 

VIDEO: Andres Liiv ja tema isetehtud landid osa I

Kuidas Team Favorite Soodla veehoidlal võistles

Team Favorite Estonia blogi: MM kvalifikatsiooni 2017 Soodla etapp – kolm hõbedat

Kui toorikud on valmis, siis töö pole veel lõppenud. Järgnevas videos räägib Sven Laanet ehk Aapua, kuidas lante hõbetada. 

VIDEO: kuidas valmivad Aapua merikalandid osa II

&nbsp;Ühesõnaga, olen siin käinud kodujärvel Viljandi igal vabal momendil, et katsetad oma uut mikrojigi komplekti ehk Volžanka "võlukepikest". Kohe esimene katsetus Suurel Reedel kinkis kena ahvenamammi, kelle kaaluks oli 650 g!

Elukala Viljandi järvest: 1,37 kg

Talvisest vimmapüügist jäält kirjutab selle ala vaieldamatu ekspert, aastaid nii Kasaril kui Pärnu jõel vimba püüdnud Rain Erala. 

Vimmapüügist talvel: kust kala otsida?

Kui kala ei võta peibutist ära, kuid te tunnete, et ta on all olemas, võib mängu mitmekesistada. Proovige põigiga paar korda põhja koputada, seejärel järsk tõmme üles ja käsi liigub taas algasendisse, kus lant jääb seisma 2-3 cm põhjast, soovitab Aleksei Špalov, foorumis tuntud kui "alekseialeksei" möödunud aasta lõpul ilmunud raamatus "Sikutipüük" .
 

Püük põiklandiga: landi mäng. II osa

EKS MERIKA KARIKA II ETAPP toimub 19 mai, algusega kella 4 hommikul.
Pikematele magajatele antakse aega startida kuni kella 7-ni.

EKS MERIKA KARIKAS II ETAPP

ATV ikka saani ei asenda, ütleb Jaanus Jakobson Võrtsjärve-äärsest Jõesuu Turismitalust.

Liikumisvahendid jääl: mootorsaan vs ATV II

Motokoer on universaalne sõiduriist, millega ületada kiirelt ja efektiivselt suuri vahemaid sügavas lumes, pehmel pinnasel või lausa rabas. Kalamehed on selle soojalt vastu võtnud ja kasutavad seda eelkõige jääl liikumiseks, ütleb Velt Motocenter konsultant-sõidukoolitaja Hanno Velt. 

Liikumisvahendid jääl: motokoer II

Meistrimees Madis Messimas annab nõu, kuidas oma spinningu või lendõnge korkkäepidet noorendada, et see kauem vastu peaks ja vähem määrduks. 

VIDEO: värskendame korgist ridvakäepidet

Eelmine kord sai räägitud paarist puurist ja ühest kavalast vidinast mis laseb puuri suisa eletriliseks muuta ja teeb püügipäeva mõnusamaks.
Täna jätaks selle ülemise otsa rahule ja liiguks puuri juures täitsa alla välja. Nimelt puuri pea juurde kuhu kinnituvad puuriterad. Millal ja miks millisedid puuriterasid kasutada?

Jääst ja jääpuuriteradest

Kui suurem osa kalamehi püüab sügislatikat harjunud moel Emajõel, siis Aleksei Špalov, fooruminimega alekseialeksei, soovitab sammud seada hoopis Narva jõele. Ikka oma lemmikkanti Gorodenkole. 

Sügis Narva jõel II:  latikas feedriga 

20. sajandi ühe kuulsaima kunstniku Pablo Picasso loomingus oli kubistlik periood, mil ta ilmselt üritas kujutada olendeid ühtaegu nii otsevaates kui profiilis. Kuivõrd see õnnestus Picassol, otsustagu kunstikriitikud, kuid minu meelest on selle väljakutse kalariigis edukalt vastu võtnud lest. 

Kalariigi Picasso: Turovski kirjutab lestast

Team Favorite saavutas Eesti Meistrivõistlustel teise koha. Teise etapi võitsime ära, esimesel etapil veidi ebaõnnestusime, saime 5. koha.

Team Favorite blogi: Eesti MV II koht

Oma kogemusi ahvena jigipüügist jagab Igor "Ixa" Nael.

Ahvena püük jigiga II

Deniss Manov jätkab kogemuste jagamist mikrojigi-püügi kohta.

Denis Manov: kuidas püüda mikrojigiga? Osa II

Jätkub kalateadlase Arvo Tuvikese kirjeldus ahvenast. 

Arvo Tuvikene: Ahven. II osa

30. mail toimub Tallinnas II Läänemere kalandusfoorum.

Läänemere II kalandusfoorum

Kas te teadsite, et erinevalt kõigist teistest selgroogsetest tunnetavad kalad toidu maitset ka väljaspool suud paiknevate sensorrakkudega? Kalade maitsmismeelest ja sellest, mis neile maitseb, kirjutab kalateadlane Arvo Tuvikene.

Kalade maitsmismeelest ja maitse-eelistustest II

Osaleme sel aastal Eesti Spinninguspordi Liidu reitinguvõistlustel koos Alexander Andrusenkoga. Ühtlasi võistleme Team Favorit Estonia nime all ning edaspidi püüame oma treeningutest, võistlustest ja kalapüügiga seonduvast Teile regulaarselt kirjutada, annab teada Lehar Leetsaar Facebookis Team Favorite blogis.

Team Favorite blogi: Kuremaa treening II

Minu kalastuskalender algab 1. veebruaril ja kestab terve aasta. Püügi katkestab vaid jää, mis jõed ja järved kaanetab. Üks mu lemmikumaid püügiaegu ongi võib-olla üllatusena südatalv. Pole midagi ilusamat kui lumises looduses jõeforelli püüda. 

Mikk Mänd: sissejuhatus lendõngemaailma. II osa 

Selle aasta koristustalgud, mis toimusid kahel päeval Peipsi põhjaosas ja kahel päeval järve lõunaosas, andsid kogusaagiks 785 vana nakkevõrku, mille pikkuseks võib arvestada ühtekokku ligi 55 kilomeetrit.

Peipsi koristustalgute lõpptulemus: 785 vana nakkevõrku

Järve äärde jõudes oli seltskond päris suur ja kirju. Valisime vabad kohad, tegime sisse- söötmise ja pakkisime oma kirbuõnged lahti. Tõugud otsa ja püük võis alata. Juba hetk hiljem olid esimesed punasilmsed uimelised meil ämbris ujumas. Egas midagi, unnaritv lahti, sööt otsa ja järve poole, sees ta peagi oligi. Veidi hiljem, kui olime juba mitu söödasärge-nurgu välja kirbutanud, ilmus kusagilt välja mehike, kes läks 4 kraadise temperatuuriga ennast järve jahutama.

II Jõulupüha seiklused Viljandi järve ääres 2015

Talve nael – festival Kalafest, mille raames peetakse maha ka suur püügivõistlus, on kasvanud kolmepäevaseks festivaliks.

Kalafest 2015 kestab kolm päeva!

Pärnu jõel Sindi paisu all uppus täna Pärnu päästekomando töötaja, kes oli läinud appi jõel hätta sattunud inimesele. Lääne Päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun ütles Postimehele, et kell 10. 50 sai häirekeskus teate Sindi linnas Sindi paisu all kummipaadiga hätta sattunud kalamehest, kes oli jäänud paisukeerise vangi.

Sindis hukkusid kalamees ja teda aitama läinud päästja

Pool reisist on läbi ja kõige paremini pole Ragnaril läinud. Kala on saadud, aga ei midagi erilist. Ja siis, ühel päeval, tabab Ragnar naelapead...

VIDEO: Norra ookeanipüük 2017. II osa

Seekordne Koslep oli eriline selle poolest, et meie mandrikamraad Pommer saabus Saarde juba neljapäeva õhtupoolikul, et reedel koos meiega üks korralik treeningpäev maha pidada ja oma kahvamisvõtteid veel viimastel minutitel peenhäälestada.

Estlandi blogi: sügiskoslep 2017

Emajõel püügiks valin keskmise või raskema klassi ridva testiga 90–120 või koguni kuni 150 g, pikkusega 3,6–3,9 m. Keskmine klass läheb käiku, kui vool ei ole väga tugev ja jõgi püsib kallastes, kirjutab Valeri Šabanov.

Sügisene latikapüük Emajõel. IV osa. Feeder

Nn lohisev tonka on püügiviis, mil rakendust veetakse mööda veekogu põhja, kasutades ära voolu ja mängitades sööta ridvaga, kirjutab Valeri Šabanov. 

Sügisene latikapüük Emajõel. II osa

Iga hobi on võimalik ajada väga peeneks, vahel isegi ebaotstarbekalt kulukalt ja aeganõudvalt. Sama kehtib ka lantide viimistlemise juures, kirjutab landimeister Martin Reeder. 

VIDEO:  teeme ise voobleri. II osa - viimistlemine

Kalateadlane Arvo Tuvikene tutvustab harjust – liiki, keda kalamehed vahel küll kohtavad, kuid tema kaitsealuse staatuse tõttu üsna vähe tunnevad.

Teemalehed: ii

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED