1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

11. veebruaril oleks Heljo Mänd saanud 95. Möödunud aasta lõpul lahkunud kirjanikku meenutavad lapselapsed – muusikateadlane Kerri Kotta ja merebioloog Jonne Kotta. Lähedased kutsusid Heljot Mummiks ja vanaisa Romani Pätsuks.

Lapselapsed meenutavad vanaema Heljo Mändi: „Mummi oli alati rõõmus... nagu Buddha.“

Hommikul kell neli-viis, kui pere õndsat und magas, sahises Nõmme Kaare tänava majas sulg mööda paberit. See, kes tüünes aovaikuses kirjutas, oli Heljo Mänd. „Need olid tema kaks tundi kirjutamiseks,“ räägib kirjaniku tütrepoeg Kerri Kotta. „Kell seitse algas sumin: pere ärkas, lapsed kooli-lasteaeda. Vanaema oli oma aja inimene ses mõttes, et kirjutamine oli talle oluline, aga perenaisekohustused pidid enne olema tehtud. Nii et ta näpistas endale varahommikuti kirjutamisaega. Erandeid ei olnud. Kui mõnel harval korral ärkas alles kell seitse, siis see oli juba midagi ekstraordinaarset.“

Kerri Kotta meenutab vanaema Heljo Mändi: „Vanaema oli maru korralik ja distsiplineeritud. Igas asjas.“

Põlvkonna jagu noorem kolleeg, poetess Leelo Tungal ütleb, et Heljo Mänd oli nagu Eesti lasteluule ilmapuu. „Mul oli selline tunne, nagu Heljo oleks igavene,“ sõnab ta. „Nii turvaline oli teada, et ta on olemas. Ja kirjutab.“

Leelo Tungal: „Mul oli tunne, nagu Heljo oleks igavene...“

Minu jaoks on Heljo Mänd kogu aeg olemas olnud. Kui ma 1964. aastal siia ilma sündisin, oli ta avaldanud juba mitu lasteraamatut. Kui hakkasin esimesi tähti õppima, ilmus trükist „Toomas Linnupoeg“. Kui läksin esimesse klassi, ilmus „Karu-aabits“, kui sain viiekümneaastaseks, nägid ilmavalgust&nbsp;„Mõmmi-Beebi memuaarid“.

Ilmar Tomusk: Heljo Männil oli imeline võime rääkida asjadest lihtsalt ja arusaadavalt

„Headust on maailmas natuke väheks jäänud, iga killuke, mis juurde tuleb, on tähtis,“ on öelnud lastekirjanik Heljo Mänd. Tema pliiatsist välja vupsanud tegelased ja kirja pandud luuleread kannavad ja jäävad endas ka edaspidi kandma seda headust, millega need loodi.

Heljo Mänd: „Minult on paljud küsinud, kas ma tõesti pean nii palju kirjutama. Vastus on, et jah, ma pean, ma ei saa teisiti.“

Heljo Mänd elas pika ja rikka elu, ta oli tõeline sajandileedi, niihästi eluaastate poolest kui ka vaimse pärandi mahu, tähtsuse ja mitmekesisuse poolest. Just väga eaka ja samas väga populaarse lastekirjaniku elutöö lõppedes on õige hetk märgata: uskumatu, ta oleks justkui kogu aeg olemas olnud, põlvkond põlvkonna järel saab täisealiseks, saab lapsed, saab vanavanemateks, aga Heljo Mänd on ikka olemas, kehastamas igaühe isiklikku lapsepõlve. Luuletused ja karuaabits, Toomas Linnupoeg ja midagi veel.

Wimberg: Heljo Mänd oli tõeline sajandileedi

Kui kirjaniku looming on sedavõrd mahukas nagu Heljo Männil, pole ka mingi probleem eredamaid hetki välja tuua. Kellegi jaoks on see „Toomas Linnupoeg“, kellegi jaoks „Väikesed võililled“, kellegi jaoks Karu-aabits. Ja muidugi on kõige kuulsam Männi tekst Mõmmi tunnuslaul telesarjast „Mõmmi ja aabits“, mida Ivo Eensalu on küll vist tuhandeid kordi ette kandnud. &nbsp;

Ilona Martson: olgu Heljo lend taevatähtede juurde helge ja kerge

„Ekraan ei reeda, kui suured või väikesed nad on,“ naerab kunstnik Gunta Randla, et paljude inimeste jaoks tuleb tegelikult üllatusena, kui suured olid päriselt „Mõmmi ja aabitsa“ maskid ning kui pisikestena mõjusid maske kandvad inimesed. Teinekord peeti näitlejaid lastekski. Tõesti, sedagi on raske uskuda, et Mõmmi-Beebi, keda Ivo Eensalu Mõmmit kehastades menukis kaenlas hoidis, on oma mõõtudelt päris mürakas tegelane. „Mõmmi-Beebi on raske mängukaru, saepuru täis,“ muheleb Eensalu. „Teda tassida on ikka päris raske olnud.“

Ivo Eensalu: „Mõmmi-Beebi on mürakas mängukaru, saepuru täis. Teda tassida on ikka päris raske olnud.“

Valitsus. Riigikogu liikmed. Tundmatute maade arusaamatutes kostüümides suursaadikud. Rektorid ja vallavanemad, rahad rinnal. Elu – Eesti elu üdi ja rahva lemmikuid on presidendi vastuvõtul vähevõitu. Muidugi pole riigi esindussaalid kummist ja presidendipaar rauast, et jaksaks kõigi austamist väärivatega kätelda. Aga ikkagi – pea igast valdkonnast leiab armastatud staare, kes seni pole presidendi 24. veebruari vastuvõtul justkui silma jäänud. Siin on põgus ülevaade.

Miks pole me presidendi vastuvõtul näinud neid armsaid inimesi?

„Mina hindasin teda kõrgelt ja lugesin rohkem teoseid, kui tavatsetakse nimetada, aga aeg on oma töö teinud. Ma olen ikkagi 92 ja tunnen, kuidas hakkan unustama, aga Uspenski nimi on mul vaatamata kõigi unustuste juures meeles. See on ka näitaja!” naerab lastekirjanik Heljo Mänd.

Heljo Mänd: kõige unustatu juures mäletan Uspenskit ja see on näitaja!

Reede õhtul jagati välja kaheksa kultuurkapitali aastapreemiat ja 39 eri sihtkapitalide preemiat. Eesti <a class="tag-4609" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kultuurkapital">Kultuurkapitali</a> aastapreemia suurus on 7000 eurot ning sihtkapitalide aastapreemiate suurus vahemikus 1000–3500 eurot. Elutöö­preemia suurus on 10 000 eurot. Allpool on vaid mõni näide preemia saajatest. 

Kokku anti välja ligi 50 preemiat

Kohtla-Järve Kultuurikeskuses anti eile õhtul üle Eesti <a class="tag-4609" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kultuurkapital">Kultuurkapitali</a> aastapreemiad 2016. aasta tegevuse eest.

TV3 VIDEO | Kohtla-Järvel anti üle kultuurkapitali preemiad

Õhtulehe veebis ilmub iga päev mälumäng, mille teema oleneb päevast ja meie ümber toimuvast. Kui hästi läheb sul mälumängu lahendamine täna ja kui oled mängu jaganud, siis kas sinu sõbrad saavad hakkama paremini või hoopis halvemini?

MÄLUMÄNG | Meenutades kirjanik Heljo Mändi

Õhtuleht valis välja 30 praegu tegutsevat kirjameest ja -naist ning vaatas genealoogilisi andmeid koondavalt veebisaidilt geni.com järele, kuidas ristub nende sugupuu Anton Hansen Tammsaare omaga. Tõestuseks sellest, kui väike on Eesti, osutusid kõik katsealused kirjanikud ühel või teisel moel Tammsaare hõimlasteks.

LOE JA IMESTA! Kuidas on praegused tuntud kirjanikud sugupuus Tammsaarega seotud?

Kirjanik ja režissöör <a class="tag-10756" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/uno-leies">Uno Leies</a>, kes saanuks läinud nädalal 85, tõi teleekraanile üle 600 lastelavastuse, teiste hulgas lõi ta Hunt Kriimsilma ning Tipi ja Täpi. 

"Uno lahkus, nukud läksid kappi, kapiuks pandi kinni ja oligi kõik."

Täna täitus 90 eluaastat meie <a class="tag-14705" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/lastekirjandus">lastekirjanduse</a> elaval klassikul Heljo Männil, kes oma pika loometee jooksul on kirjutanud ka täiskasvanuile.

Palju õnne sünnipäevaks, armastatud lastekirjanik Heljo Mänd!

Kirjanik Jaan Rannap (89) iseloomustab Heljo Mändi kui äärmiselt töökat inimest. 1950ndate lõpus ja 60ndatel töötasid mõlemad noorteajakirja Pioneer toimetuses. „Oma töösse suhtumises oli ta meile kõigile eeskujuks,“ sõnab Jaan Rannap. „Isegi pärast seda, kui ta ajakirjast ära läks ja vabakutseliseks hakkas, elas ta kindla päevakava järgi. Kell viis hommikul tõusis üles, jõi oma kohvi ära, istus laua taha ja kirjutas umbes kümneni. Siis oli tema aktiivne tööpäev läbi.“

Jaan Rannap: „Mõmmi-lood on täitnud suure osa Heljo Männi elust.“

Lastekirjanduse klassik Heljo Mänd, kes tegutses kirjanikuna pea 60 aastat, sattus neli aastat tagasi piinlikku olukorda. Mitu kirjastust ja ajakirja esitasid kultuuriministeeriumile riikliku elutööpreemia saamiseks Heljo Männi kandidatuuri, kuid kummalisel kombel kadus see nimekirjast, mida pidanuks arutama komisjon

Hillar Sein: „Paraku läks nii, et komisjon Heljo Mändi riiklikule elutööpreemiale ei esitanud.“

Ma olin Heljo Männi „Karu-aabitsa“ esimene põlvkond. Kui aabits 70ndate alguses ilmus, muutus see kohe defitsiidiks. Meie pere jäi „Karu-aabitsast“ ilma, olin siis kuuene ja mäletan väga selgesti hetke, kuidas minust aasta vanem isa töökaaslase poeg – Põlluveeri poiss – koos oma papaga meile tuli, kitsas Mustamäe korteri esikus mulle uhkelt „Karu-aabitsa“ ulatas ja teatud vanema poisi üleolekuga teatas: „Laenan selle sulle kolmeks päevaks.“ Kolmest päevast oli mulle küll. Ma oskasin ammu lugeda. Palju tähtsam oli aga see, et ma sain päris „Karu-aabitsat“ käes hoida!

Jaanus Vaiksoo: lihtsus ja loomulikkus kumas vastu kogu Heljo Männi olemusest

Kirjanik Aino Pervik mäletab Heljo Mändi, kui eeskätt väga andekat lasteluule kirjutajat. „Ma ei olnud tema lähedaste sõprade hulgas,&nbsp;aga eks muidugi oleme kolleegidena üksjagu kokku puutunud,“ sõnab ta.

Aino Pervik: „Heljo Männi luule oli nagu värske tuulepuhang.“

„Heljo Mänd on üks neid Eesti kirjanikke, kelle looming on mõnes mõttes hõlmamatu, 150 või isegi rohkem nimetust,“ tõdeb kirjandusteadlane ja kirjanik Rein Veidemann. Tõesti, Mänd on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ja üle 30 raamatu täiskasvanutele, sh kuuldemänge ja TV-stsenaariume. Kes siis „Mõmmi ja aabitsat“ ning „Nõiakivi“ ei teaks?

Rein Veidemann: „Heljo Männi „Oakese“ najal kasvas üles üks põlvkond ning „Mõmmi ja aabitsaga“ kõik järgnevad põlvkonnad.“

Heljo Männiga samal aastal sündinud kirjanik Ira Lember imetleb kolleegi tohutut töövõimet. „Heljo ei jäänud kunagi ootama, et vaim peale tuleks, tema kirjutas. Iga päev,“ räägib kirjanik. Isegi kirjandusalastel väljasõitudel, mida nõukogude ajal tuli ette üsna palju, ei istunud Heljo Mänd hotellitoas kunagi, käed rüpes, vaid tegeles pigem kirjatööga.

Ira Lember: „Olgu mured, olgu rõõmud – Heljo Mänd ikka kirjutas.“

„Nii kui mingisugune Mõmmi-lavastus oli, läksime alati Heljo juurde,“ räägib Heljo Männi loodud karuperele televisiooni- ja lavavälimuse andnud kunstnik Gunta Randla. „Ta oli selge mõistusega armas vanainimene, kes nägi välja pisike kui poisike. Varahommikul tõusis, kuulas Nõmme koduaiast kõlavat linnulaulu ja kirjutas, siis puhkas natuke ja kirjutas jälle. Vaikses rütmis.“

Teemalehed: Heljo Mänd

Lapselapsed meenutavad vanaema Heljo Mändi: „Mummi oli alati rõõmus... nagu Buddha.“

Kerri Kotta meenutab vanaema Heljo Mändi: „Vanaema oli maru korralik ja distsiplineeritud. Igas asjas.“

MÄLUMÄNG | Meenutades kirjanik Heljo Mändi (1)

Jaan Rannap: „Mõmmi-lood on täitnud suure osa Heljo Männi elust.“

Hillar Sein: „Paraku läks nii, et komisjon Heljo Mändi riiklikule elutööpreemiale ei esitanud.“

Jaanus Vaiksoo: lihtsus ja loomulikkus kumas vastu kogu Heljo Männi olemusest

Aino Pervik: „Heljo Männi luule oli nagu värske tuulepuhang.“

Rein Veidemann: „Heljo Männi „Oakese“ najal kasvas üles üks põlvkond ning „Mõmmi ja aabitsaga“ kõik järgnevad põlvkonnad.“

Ira Lember: „Olgu mured, olgu rõõmud – Heljo Mänd ikka kirjutas.“

Gunta Randla: „Panin Heljo mälestuseks Mõmmile musta salligi kaela.“

Leelo Tungal: „Mul oli tunne, nagu Heljo oleks igavene...“

Ilmar Tomusk: Heljo Männil oli imeline võime rääkida asjadest lihtsalt ja arusaadavalt

Heljo Mänd: „Minult on paljud küsinud, kas ma tõesti pean nii palju kirjutama. Vastus on, et jah, ma pean, ma ei saa teisiti.“

Wimberg: Heljo Mänd oli tõeline sajandileedi

Ilona Martson: olgu Heljo lend taevatähtede juurde helge ja kerge

Ivo Eensalu: „Mõmmi-Beebi on mürakas mängukaru, saepuru täis. Teda tassida on ikka päris raske olnud.“

Miks pole me presidendi vastuvõtul näinud neid armsaid inimesi? (46)

Heljo Mänd: kõige unustatu juures mäletan Uspenskit ja see on näitaja!

Kokku anti välja ligi 50 preemiat (2)

TV3 VIDEO | Kohtla-Järvel anti üle kultuurkapitali preemiad (2)

LOE JA IMESTA! Kuidas on praegused tuntud kirjanikud sugupuus Tammsaarega seotud? (45)

"Uno lahkus, nukud läksid kappi, kapiuks pandi kinni ja oligi kõik." (1)

Palju õnne sünnipäevaks, armastatud lastekirjanik Heljo Mänd!

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded