1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Uus laialdane uurimus on põrmustanud ettekujutuse üheainsa homoseksuaalsust põhjustava geeni olemasolust. Teadlased leidsid, et homoseksuaalset käitumist mõjutab suur hulk geneetilisi variante, millest igaühel on tilluke toime.&nbsp;

Teadlased kummutasid teooria ühestainsast geigeenist

„Siin on karvad sees! Ilus s*tt!“ kiidavad Tartu ülikooli zooloogid rõõmsalt. Ei, ärge otsige metafoore ega eufemisme. Teadlased on siiralt õnnelikud, sest teeservast leitud junn kuulub ilmselgelt kiskjale. Järelikult pole see suvaline s*tt, vaid teadustöö materjal.

Mida šaakal Eestis sööb? Tuleb junne uurida, ega muidu teada saa!

Tartu teadlased näitasid oma äsja ilmunud artiklis, et kui konkreetse inimese geneetilist päritolu arvesse mitte võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine.

TEADLASED: haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu

Noored ajaloolased ja geeniuurijad teevad oma videos selgeks, kust on eestlased pärit. Ligi 90 protsendi eestlaste puhul jõuab nende geene uurides tagasi kiviajal elanud meheni. Kokku on selliseid esiisasid viis.

VIDEO | Ajalootund: kes on eestlaste viis esiisa?

Sära silmis ja ootusärevus põues seadsin end sel neljapäeval pealinna Londonisse kauaoodatud üritusele. Dieedi ja geenide vahelist seost üritas lahti muukida California Ülikooli haridusega biokeemik ent enam kui 20 aastat Cambridge Ülikoolis tegutsev geneetik Dr Giles Yeo. Heal mehel mitu ametit – igapäevaselt tegeleb ta aju, rasvumise ja toitumise seoste loomisega. Vähem harva kohtab Dr Yeo teleekraanil toitumisalaseid BBC dokumentaale tegemas. Minu radaril on ta seoses koolitöödega olnud umbes aasta. Milline au on kohtuda inimesega, keda oled oma kirjatükkides kümneid kordi tsiteerinud? Olin ja siiani olen vaimustuses.

Toitumine ja DNA

Kuidas uuritakse paksuse GEENI?

Viimasel kahel kümnendil on maailma tipptasemel kesk- ja pikamaajooksjate seas toimunud oluline muutus rasside osas. Ida-Aafrika jooksjad, näiteks keenialased ja etiooplased, domineerivad enamikul distantsidel 5000 meetrist kuni maratonini. 26 aastat tagasi domineerisid eurooplased 800 meetrist kuni maratonini. Kuues kõigi aegade maailma 20 parima edetabelis 800-st meetrist kuni maratonini oli eurooplasi 48,3%, aafriklasi 26,6%, millest keenialaste osa oli 13,3%. Enamik maailma rekordeid kuulusid eurooplastele ning kuldmedali võitmine OM-il eurooplaste poolt ei olnud haruldus. 

Teed TRENNI aga kaotad maratonidel ikka ida-aafriklastele? Vaata, miks see nii on

Süsivesikud on kõige populaarsem teema toitumise valdkonnas. Nii nagu varasemalt süüdistati rasva, süüdistatakse nüüd süsivesikuid kaalutõusus, südamehaigustes ja kõikvõimalikes teistes probleemides.

SÜSIVESIKUD: süüa neid või mitte, selles on küsimus

Redditi rubriigis "Selgita, nagu oleksin viieaastane" on <a href="https://www.reddit.com/r/explainlikeimfive/comments/5jao7u/eli5_what_causes_some_people_to_be_more_addiction/">küsitud</a>: mis põhjustab seda, et mõned inimesed on rohkem altid sõltuvustele kui teised? Ehk sisuliselt: miks on mõnel inimesel "viinasoolikas" või "suitsusoolikas", aga mõni võib emma-kumma pahe päevapealt ja mingi vaevata kuu peale saata?

ALKOHOOLIKU PIHTIMUS: miks jääb mõnele inimesele viinaviga külge, aga teisele mitte?

’Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6-12 aastasest lapsest on ülekaaluline’, ’Ülekaaluliste laste osakaal kasvab iga aastaga’, ’Toitumisekspert on suures mures: kas rasvumine on eestlaste tulevik?’ ja ’Ülekaalu kõige tavalisem põhjus on liiga palju ja liiga kõrge kalorsusega toitu’. 

Moodne haigus RASVUMINE

"Kui pead tegema tööd, millest sa rõõmu ei tunne – teed seda pelgalt raha või staatuse pärast –, siis see sööb vaikselt su südameenergiat," kirjeldab Hiina meditsiini arst <a class="tag-17870" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/rene-burkland">Rene Bürkland</a>. "Südameenergia puudus võib väljenduda unetuse, ärevuse või depressioonina ning võib aja jooksul areneda raskemaks haiguseks." Hea uudis on tema sõnul aga see, et me saame ise seda eluviiside ja toitumisega muuta. 

Rene Bürkland: miks on eestlastel nii palju südamehaigusi? Sest südames on liiga vähe rõõmu

"Kui mehele öelda, et auto juures miski jukerdab, jookseb ta kohe töökotta ja laseb asja ära parandada. Vanem inimene hoolitseb tähelepanelikult oma lemmiklooma eest. Kui aga endal kuskil veritseb, otsitakse sellele kaua põhjendusi," kurvastab <a class="tag-25979" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/onkoloog">onkoloog</a> <a class="tag-12718" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/vivian-esko">Vivian Esko</a>, et inimesed ei hooli iseendast ega pöördu tervisemuredega õigel ajal arsti juurde. 

Onkoloog: "Vähktõve varajane avastamine sõltub inimese suhtumisest iseendasse"

Kardioloog Margus Viigimaa sõnul ähvardavad südame-veresoonkonnahaigused eelkõige mehi. „Mehed peaksid oma südametervisele juba 30. eluaastast hakkama tähelepanu pöörama. Mehed haigestuvad keskeltläbi kümme aastat nooremana kui naised. Alles pärast 50. eluaastat seis aegamööda võrdsustub.“&nbsp;

KARDIOLOOG TEEB SELGEKS: miks ohustavad südamehaigused mehi rohkem kui naisi?

<a class="tag-11385" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/skandinaavia">Skandinaavia</a> krimisarja tähtsaim tegelaskuju on detektiiv, kes tahab meestelt ainult seksi. 

Sofia Helin: "Roll "Sillas"on nagu nuhtlus, mis mu ihu sandistab!"

"Infarktihaige ravi on Eestis väga hea, probleemne on järelravi. Oluline on, et patsient muudaks pärast infarkti eluviisi, et ta teeks doseeritud koormusel teste ning oleks arstide ja õdede vaateväljas. Paraku ei jätku meil järelraviks raha," arutleb professor <a class="tag-8203" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/margus-viigimaa">Margus Viigimaa</a>, Põhja-Eesti regionaalhaigla <a class="tag-24991" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/sudametervis">südametervise</a> kabineti ülemarst ja kardioloogiakeskuse teadusjuht. 

Margus Viigimaa: Eesti arst teeb väikese rahaga väga head tööd

"Emily ise otsustab, kui kaua ta meiega on. Kuigi lapsevanemana on seda väga raske tunnistada," lausub tasaselt aastase haruldast <a class="tag-22388" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ainevahetushaigus">ainevahetushaigust</a> põdeva pisitüdruku ema Mariane. Emily diagnoosiga lastele ei oska arstid tulevikku ennustada. Ka Emily pere võtab suuri plaane tegemata päeva korraga. 

"Geneetika vastu ei saa. Raske puudega laps võib sündida igaühel."

Kui tihti pereisad teise mehe last kasvatavad? 

Sel lapsel on ju punased juuksed nagu meie küla sepal!

„Kahjuks ei ole immuunpuudulikkusel ühte ja unikaalset haigustunnust, mille abil haigust ära tunda. Suurem osa patsiente jääb õigeaegselt diagnoosimata ning sageli võib kaebuste tekke ja diagnoosimise vahele jääda mitu aastat või isegi aastakümneid,“ märgib Ida-Tallinna keskhaigla&nbsp;allergoloog-immunoloog Krista Ress täna alanud immuunpuudulikkuse nädala lävel.

Paljud immuunpuudulikkusega patsiendid jäävad õigeaegse abita

Mida erinevamad on vanemad geneetiliselt, seda suurem on tõenäosus, et nende lapsed on pikemad ja nutikamad, leiab värske uuring.

Teadlased: geneetiliselt erinevatel vanematel on pikemad ja targemad lapsed

Inglismaal läbi viidud uuring näitab, et inimese geenid mõjutavad seda, miks sääsed eelistavad ühe inimese verd teistest rohkem.

Miks sääsed eelistavad üht inimest teistele?

Ühel hommikul uurid end pisut põhjalikumalt peeglist ja ... Mis see siis on? Karvad ülahuulel? Udemed lõual? Ära muretse – tüütutest näokarvadest on võimalik alatiseks vabaneda.

PIINLIK! Ka naistel kasvavad vuntsid. Kuidas neist lahti saada?

Tartu Ülikooli geeni- ja arvutiteadlaste uurimus lisas kindlust väitele, et ravimi toime sõltub geneetilistest markeritest. 

TÜ teadlaste uuring kinnitas:  ravimi toime sõltub geenidest

Üha enam räägitakse seedekeskkonna tasakaalust, sellest ei olene mitte üksnes see, kuidas me mingeid toite seedime ja energiat omistame, vaid sellel on kordades suurem roll kui oskame ettegi kujutada.

Egle Eller-Nabi kirjutab: Seedekeskkond ning probiootikumid

Diabeet on haigus, millesse võib haigestuda igas vanuses – lapsepõlvest pensionieani. Ning kuigi teavitustöö diabeedi põhjustest, kontrolli all hoidmisest ja sellega kooseksisteerimisest on aastatega ühiskonna teadlikkust haigusest tõstnud, leidub väärarusaamu siiani.

DIABEET on elukestev haigus, mida on võimalik kontrolli all hoida!

Pealkirjas välja käidud iseloomustus reedab, et Millenniumi saaga viies raamat – sealjuures teine, mille on kirjutanud Stieg Larssoni mantlipärija David Lagercrantz – hoiab romaanisarja lippu kõrgel. Kui Lagercrantzi esimesest Milleniumi-raamatust „See, mis ei tapa“ võis leida pikemaid kirjeldusi, siis nüüdses osas on justkui iga sõna hoolega läbi kaalutud – ei midagi, mis tempot maha võtaks.

„Mees, kes otsis oma varju“ – hoogne, sünge, teravalt ühiskonnakriitiline

Enamik dieedi ja toitumise teemalisi artikleid ning raamatuid keskendub kaalu vähendamisele, kirjutab <a href="http://www.artofmanliness.com/2017/09/20/how-to-gain-weight/" target="_blank">Art of Manliness</a>. On ka loogiline: kuna näiteks USA rahvastikust 70% ja kogu maailma elanikkonnast 30% on ülekaalulised, siis on nõudlus sellise teabe järele suur. Aga maailmas on ka inimesi – enamasti mehed –, kes tahaks kaalus hoopiski juurde võtta. Nende kohta kehtivad omadussõnad kleenuke, ahas, kondine, peenike, õbluke, neid nimetatakse kribulateks ja toiduraiskajateks – sest nad on oma pikkuse kohta alakaalus, enamasti põhjuseks ülikiire ainevahetus. AoM pakub põhjalikku ülevaadet sellest, kuidas kõhn mees peaks ja saaks enda kehamassi (seda eeskätt muidugi lihaste arvel) kasvatada, vahendame seda lühendatud kujul. Olgu märgitud, et loo kribulast autor kogus treeneri nõuandeid kasutades kahe aastaga juurde pea paarkümmend kilo lihasmassi.&nbsp;

LISAKAALU LUIDRATELE: kuidas saab kõhn mees massi koguda?

„Meie kodukassi maailm on tohutult põnev ja müstiline,“ sedastab zooloog Aleksei Turovski. „Alates sellest, et tal on väga omapärane lõugade ehitus, kuni selleni välja, et tema pulmatseremoonia on täpselt samasugune nagu gepardil või puumal.“

Teemalehed: geneetika

Teadlased kummutasid teooria ühestainsast geigeenist (63)

Mida šaakal Eestis sööb? Tuleb junne uurida, ega muidu teada saa! (2)

KARDIOLOOG TEEB SELGEKS: miks ohustavad südamehaigused mehi rohkem kui naisi? (3)

PIINLIK! Ka naistel kasvavad vuntsid. Kuidas neist lahti saada?

TÜ teadlaste uuring kinnitas: ravimi toime sõltub geenidest

Egle Eller-Nabi kirjutab: Seedekeskkond ning probiootikumid

DIABEET on elukestev haigus, mida on võimalik kontrolli all hoida! (3)

„Mees, kes otsis oma varju“ – hoogne, sünge, teravalt ühiskonnakriitiline (3)

LISAKAALU LUIDRATELE: kuidas saab kõhn mees massi koguda? (2)

Kodukassi müstiline salaelu: miks ta nurru lööb ja karpe armastab? (3)

TEADLASED: haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu

VIDEO | Ajalootund: kes on eestlaste viis esiisa?

Toitumine ja DNA

Kuidas uuritakse paksuse GEENI?

Teed TRENNI aga kaotad maratonidel ikka ida-aafriklastele? Vaata, miks see nii on

SÜSIVESIKUD: süüa neid või mitte, selles on küsimus

ALKOHOOLIKU PIHTIMUS: miks jääb mõnele inimesele viinaviga külge, aga teisele mitte? (3)

Moodne haigus RASVUMINE (16)

Rene Bürkland: miks on eestlastel nii palju südamehaigusi? Sest südames on liiga vähe rõõmu (16)

Onkoloog: "Vähktõve varajane avastamine sõltub inimese suhtumisest iseendasse" (8)

Sofia Helin: "Roll "Sillas"on nagu nuhtlus, mis mu ihu sandistab!" (10)

Margus Viigimaa: Eesti arst teeb väikese rahaga väga head tööd (46)

"Geneetika vastu ei saa. Raske puudega laps võib sündida igaühel." (24)

Sel lapsel on ju punased juuksed nagu meie küla sepal! (4)

Paljud immuunpuudulikkusega patsiendid jäävad õigeaegse abita

Teadlased: geneetiliselt erinevatel vanematel on pikemad ja targemad lapsed (3)

Miks sääsed eelistavad üht inimest teistele? (3)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED