1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Kõige aktiivsemad geenidoonorid on olnud saarlased ja esmased tähelepanekud nende geenidest on mõneti üllatavad, kirjutab <a href="https://novaator.err.ee/907165/koige-aktiivsemad-geenidoonorid-on-olnud-saarlased" target="_blank">ERRi uudisteportaal</a>.&nbsp; 

GEENITEADLANE ANDRES METSPALU: saarlased on hiidlastest väga erinevad!

Miks ei usalda nii paljud inimesed vaktsineerimist? Geenivaramu vanemteadur Lili Milani arvab, et üks põhjusi on see, et teadlased pole suutnud vaktsineerimise vajalikkust piisavalt hästi rahvale selgitada.

GEENITEADLANE: „Peame mõtlema, kuidas saab rahva usaldust tõsta, et vaktsiinid aitavad elusid päästa.“

„Põletikunäitaja” tähistab C-reaktiivse valgu (CRV) kontsentratsiooni veres. Tartu ülikooli teadlased avastasid, et sellised valgud võivad põletiku korral kaitsta inimeste vererakke.&nbsp;&nbsp;

Tartu Ülikooli teadlased leidsid, et kõrged põletikunäitajad võivad inimese vererakke kaitsta

"Teadusele mõtlen viimasel ajal väga palju, sest maailm kasvatab inimesi, kes ei tee vahet teadusel ja pseudoteadusel. Väga oluline on aidata inimestel eristada teadust meelelahutusest,” ütles president Kersti Kaljulaid täna kultuurirahastu noore teadlase preemiaid üle andes.

President Kaljulaid toetab võitlust lapiku Maa teooriate vastu

Eesti Geenivaramu endine juht ja arst Krista Kruuv-Käo liitus Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega (Tervise TAK) ja alustas tööd personaalmeditsiini arengusuuna juhina. Tervise TAKi strateegiline eesmärk on arendada välja personaalmeditsiini kompetentsikeskus.

Eestis arendatakse välja personaalmeditsiini kompetentsikeskus

Ameerikas läbi viidud uuringu kohaselt magavad ligi pooled kassidest ja koertest oma peremehega samas voodis. Ilmselt Eestiski. Selgitamaks loomadelt inimestele kanduvate nakkuste riskitegureid ja parasiitsete zoonooside tegelikku levikut, viivad Maaülikool, Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituut läbi zoonooside leviku ja riskide uuringu.

Geenivaramust on abi loomadelt inimestele kanduvate nakkuste uurimisel

Geeniinfo on nagu paks raamat, milles iga kromosoom justkui üks peatükk. Kuidas töötavad lihased, süda või aju, on kõik seal kirjas.

Miks me haigeks jääme? DNA ja teised tähed

Selle aasta jooksul on geenivaramuga liitunud 100&nbsp;000 uut geenidoonorit. 

Eesmärk täidetud: 100 000 geeniproovi on koos

Sel aastal kuuleb väga sageli üleskutset annetada oma geeniproov Eesti Geenivaramule. Miks peaks seda tegema?

Isiklik geenikaart motiveerib tervisekäitumist muutma

TÜ Eesti Geenivaramu uuring avastas 13 inimest, kel oli haruldane geenivariant, mis põhjustab vere liigset kolesteroolisisaldust. See võis päästa nende elu.&nbsp;

Geenivaramu uuring võis päästa 13 inimest varajasest äkksurmast

Pooleteise nädala jooksul on Apotheka apteekides andnud&nbsp; geeniproovi&nbsp;&nbsp;juba ligi kaks tuhat inimest. Suure huvi tõttu pikendati proovide andmise aega veelgi.

VEEL JÕUAD! Apteegid pikendasid geeniproovide kogumise aega

Eesti Vabariigi juubeliaastal kogutakse Geenivaramusse täiendavalt 100 000 inimese andmed. Tallinna Viru Keskuse ja Tartu Lõunakeskuse Apothekas saab&nbsp; 17.–30. septembrini hakata geenidoonoriks.

LlHTNE JA TASUTA! Geenidoonoriks saab hakata ka apteegis

President Kaljulaid andis 5. aprillil tehnoloogia- ja majandusajakirjale Wired intervjuu, kus rääkis Eesti digiriigist, küberhügieenist ja tehisintellekti õigustest. Kas Eestist saab esimene riik, mis annab robotile inimõigused?

Kas Eesti annab robotitele inimõigused? Presidendi intervjuu IT-ajakirjale

Ettevõtja ja teadlane Marek Strandberg on asunud inimesi hoiatama geenivaramu äri eest, nimetades seda „parajaks p***ks“. „Geenivaramu soovib teie andmeid müüma hakata ja teil kaob õigus oma andmetele,“ kirjutas Strandberg enda Facebooki kontol. Hea lugeja, anna teada, millised on sinu kogemused geenivaramuga, mis sai alguse juba 2001. aastal.

JAGA KOGEMUST | Kas geenivaramu on „paras p*sk“?

„Kõik nad on väga töökad ja ambitsioonikad – nende omadusteta ongi väga raske tippteadlaseks saada,“ iseloomustab teaduskommunikatsiooni õppejõud Arko Olesk seitset Eestis toimetavat teadlast, kes leidsid mainimist äsja avaldatud maailma mõjukaimate loodus- ja sotsiaalteadlaste edetabelis.

Teemalehed: Geenivaramu

GEENITEADLANE ANDRES METSPALU: saarlased on hiidlastest väga erinevad! (26)

GEENITEADLANE: „Peame mõtlema, kuidas saab rahva usaldust tõsta, et vaktsiinid aitavad elusid päästa.“

Eesmärk täidetud: 100 000 geeniproovi on koos

Isiklik geenikaart motiveerib tervisekäitumist muutma

Geenivaramu uuring võis päästa 13 inimest varajasest äkksurmast

VEEL JÕUAD! Apteegid pikendasid geeniproovide kogumise aega (4)

LlHTNE JA TASUTA! Geenidoonoriks saab hakata ka apteegis

Kas Eesti annab robotitele inimõigused? Presidendi intervjuu IT-ajakirjale (29)

JAGA KOGEMUST | Kas geenivaramu on „paras p*sk“? (39)

Seitse Eesti teadlast maailma enim viidatud teadushiiu seas! Mis teeb uurijast tippteadlase? (13)

Tartu Ülikooli teadlased leidsid, et kõrged põletikunäitajad võivad inimese vererakke kaitsta (2)

President Kaljulaid toetab võitlust lapiku Maa teooriate vastu (64)

Eestis arendatakse välja personaalmeditsiini kompetentsikeskus (1)

Geenivaramust on abi loomadelt inimestele kanduvate nakkuste uurimisel

Miks me haigeks jääme? DNA ja teised tähed (1)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded