1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Erinevaid Eesti kinnipidamisasutusi külastas Euroopa komisjoni alla kuuluv Piinamisennetuse Komitee (lüh. CPT). Delegatsioonile jäi silma nii mõnigi asi, mis võiks nende hinnangul kõvasti parem olla, ent samas jäid kullipilguga vaatlejad siin-seal nähtuga ka rahule, eriti Tapal asuva erikooliga. Tasub meeles pidada, et ehkki raport on värske, siis külastused toimusid juba kaks aastat tagasi, nii et pole välistatud, et mõni kriitikat pälvinud aspekt võis vahepeal ka tähelepanu saada.

Mida avastas piinamisvastane komitee Eestis: räpased madratsid ja 225 päeva kestnud üksikvangistus

„Ema mul oli joodik, temalt mingit abi ei tulnud, ja kuna vanad sõbrad tahtsid jälle minuga suhelda, siis pidin olema kindel ja konkreetne. Ütlema neile, et vana elu ma rohkem ei ela. Oli väga raske,“ tunnistab endine erikooli kasvandik Stella.

ELU PÄRAST ERIKOOLI: vanadest sõpradest oli raske lahti saada, pidin olema tugev

Tänastest lasteaia- ja koolilastest vajab õppetöös püsivalt või ajutiselt lisatuge 20–30%. Kas teistmoodi lapsed peaksid õppima tavakoolis või peaks nad saatma erikooli? Mida tähendab kaasav haridus?

KUS PEAKS ÕPPIMA TEISTMOODI LAPS? Kergekäeline suunamine erikooli on ohtlik tee

„Sageli arvatakse, et õigusrikkumise toime pannud alaealise peaks panema karistuseks kinnisesse asutusse, silma alt ära. Aga vabadusest ilma jätmine ei saa olla eesmärk omaette,“ ütleb justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kaire Tamm.

„Liiga karm karistus võib last tõugata uutele õigusrikkumistele.“

„Seda ei saa meie valdkonnas häbeneda, et me kõiki lapsi aidata ei suuda. Aga oleme õnnelikud nende üle, keda suudame. Me ei ütle ka raskemate juhtumite kohta, et see on olnud tühi töö. Oleme vähemalt näidanud lapsele, et elus on ka teisi võimalusi. Ka lühiajaline kasu on kasu,“ räägib Tallinna laste turvakeskuse pikaaegne juhataja Priit Siig.&nbsp;

„Meie võime ju kümne kuu jooksul lastega imet teha, aga kui kodune keskkond jääb samaks, on tagasilangemise oht suur.“

Pühapäeva õhtul tekkis Maarjamaa hariduskolleegiumi Tapa õppekeskuses põleng, kui 16aastase erikooli tüdruku toas süttis voodimadrats.

Erikooli tüdruk päästeti tossu täis toast, kus põles voodi

Vägeva küla <a class="tag-3154" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jogevamaa">Jõgevamaal</a> on viimasel paaril nädalal üle kogu Eesti kuulsaks saanud. Seal asub mahajäetud raudteejaam, imekombel veel sulgemata raamatukogu ja ümberkonna taludes elab umbes kolmkümmend inimest.

Tiina Kangro | Invaliidide ja pagulaste ühepajatoit

Puiatu erikoolis õppinud Meelisest (nimi muudetud) on saanud korralik pereisa. Nagu ta ise arvab, osalt tänu rangele korrale, teisalt enese tahtejõule. Koolimässu on ka tema läbi teinud, kuid kinnitab, et konfliktid algavad enamasti poiste provokatsioonidest. 

Erikoolis ümberkasvanu: oli kasulik, et sain sõpradest eemale

Tapa juhtumis kiputakse (veebikommentaarides) süüdistama (eri)koole: miks sealsed töötajad ei suuda küll lapsi ohjeldada ja kasvatada. Aga kus on/olid vanemad, kui oli aeg last kasvatada?

Teemalehed: erikool

Mida avastas piinamisvastane komitee Eestis: räpased madratsid ja 225 päeva kestnud üksikvangistus (16)

ELU PÄRAST ERIKOOLI: vanadest sõpradest oli raske lahti saada, pidin olema tugev

KUS PEAKS ÕPPIMA TEISTMOODI LAPS? Kergekäeline suunamine erikooli on ohtlik tee (3)

„Liiga karm karistus võib last tõugata uutele õigusrikkumistele.“ (39)

„Meie võime ju kümne kuu jooksul lastega imet teha, aga kui kodune keskkond jääb samaks, on tagasilangemise oht suur.“ (10)

Erikooli tüdruk päästeti tossu täis toast, kus põles voodi (8)

Tiina Kangro | Invaliidide ja pagulaste ühepajatoit (75)

Erikoolis ümberkasvanu: oli kasulik, et sain sõpradest eemale (23)

Erikooli erilapsed (10)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded