1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Tegelikult pole meil kommet, et istume detsembris maha ja vaatame, kuidas aasta läks. Aga kuna kolleegid palusid tänasesse lehte voolida väikese kokkuvõte, sündis järgmine perekoosoleku protokoll.

2019 OLI PEEGLISSE VAATAMISE AASTA – kõik läheb mööda ja elu kulgeb edasi!

„Ta oli patoloogiline sadist, puhtalt väärastunud. Ma olen täiesti kindel, et see küüditamiste periood, 1940ndate lõpp ja 1950ndate algus, ja kõik Pagari tänaval toimunu – ta võis selles kõiges osaleda või seda mõnuga jälgida. Ta oli lihtsalt inimene, kellele niisugune asi pakkus naudingut, seksuaalset naudingut,“ kirjeldab Enn Vetemaa oma mälestusteraamatus Egon Rannetit. Teet Kallas lisab: „Rannet oli punane kus kurat, aga teda ei tahetud paha iseloomu pärast parteisse.“

„Egon Rannetile pakkus metsikut naudingut see, kui ta sai kellelegi halba teha.“

Aprillikuu pakkus eripalgelisi elamusi - austati legende, autasustati viimase aasta helgemaid tegijaid, aga radarile ilmus ka uus generatsioon pseudokangelasi. Nagu viimasel aastal tavaks sai, siis ei saanud mööda ka väärikatest lahkujatest.

FOTOKROONIKA APRILL 2017: suur pulm ja uute superstaaride sünd

Lahkunud Aarne Üksküla oli lavakunstikoolis õpetajaks teiste seas ka Liina Tennosaarele. Lisaks meeldejäävatele õppetundidele kinkis Üksküla Tennosaarele ka ühe vahva mälestuse.

Liina Tennosaar: „Aarne kinkis mulle taksosõidu, et saaksin minna abielluma!“

Täna saadeti <a class="tag-612" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/rapla">Rapla</a> kirikust viimsele teele kirjanik <a class="tag-25845" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/enn-vetemaa">Enn Vetemaa</a>.

GALERII | Kirjanik Enn Vetemaa saadeti viimsele teele

Õhtulehe veebis ilmub iga päev mälumäng, mille teema oleneb päevast ja meie ümber toimuvast. Kui hästi läheb sul mälumängu lahendamine täna ja kui oled mängu jaganud, siis kas sinu sõbrad saavad hakkama paremini või hoopis halvemini?

MÄLUMÄNG | Mälestades Enn Vetemaad 

<a class="tag-25845" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/enn-vetemaa">Enn Vetemaa</a> (20.06.1936–28.03.2017) töötas kirjanikuna viimase hetkeni. 

"Kui Ennul jäigi päev vahele, mil ta arvuti taha ei istunud, palus naiselt vabandust, et täna ma ei kirjuta."

“Minu ja Ennu ühine tuttav kirjastaja Riho Rajand oli rääkinud Ennuga kes kurtis, et ei ole tükk aega ühtegi näidendit kirjutanud ja on teatrist eemal olnud,” räägib lavastaja Erki Aule, kes on koos Enn Vetemaaga mitu näidendit kirjutanud. “Riho viis meid kokku. Enn ütles, et me ei pea isegi midagi kirjutama. Tahtis, et ma talle lihtsalt teatrist räägiks.”

Koos Vetemaaga näidendeid kirjutanud Erki Aule: “Enn ütles, et me ei pea isegi midagi kirjutama. Tahtis, et ma talle lihtsalt teatrist räägiks.”

“Esmalt peaks kirjanik Vetemaa puhul mainima, et tegu on klassikuga,” räägib Enn Vetemaad palju intervjueerinud ja temast elulooraamatu "Mees nagu saksofon" kirjutanud kirjandusuurija Jaak Urmet. Tema sõnul oli Vetemaa näol tegu kassetipõlvkonna ühe esifiguuriga, keda saab võrrelda Paul-Eerik Rummo, Hando Runneli ja Jaan Kaplinskiga. ”Kassetipõlvkondlane oli ta eeskätt luuletajana, aga klassiku staatusesse jõudis ta ikkagi romaanide ja näidenditega, mis olid tol ajal uudsed.”

Jaak Urmet: Vetemaa oli positiivsusele suunatud inimene, kes oskas nalja visata isegi oma vanaduspõlve ja eluõhtu üle

"Ta oli juba koolipoisina palju lugenud, peene keeletunnetusega ning valis sõnu,“ räägib <a class="tag-25845" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/enn-vetemaa">Enn Vetemaa</a> pinginaaber <a class="tag-4367" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/heinz-valk">Heinz Valk</a>. "Poisid kippusid ju toonagi slängi kasutama ja vahel banaalsustega uhkeldama, aga Ennu kõnepruuk oli alati korrektne.“

Pinginaaber Heinz Valk: Enn jäi alati härrasmeheks

“Mäletan Ennu vist sama kaua, kui ma üldse midagi mäletan,” meenutab poliitik Eerik-Niiles Kross. “Enn oli osa mu lapsepõlvest. Seda kui naabrionu ja Kirjanike Maja üks põhitegelasi.”

Eerik-Niiles Kross: “Laul Põhjamaast” sõnade kirjutaja ei saa ju ometi surelik olla

„Olime Ennuga tuttavad mitukümmend aastat ja elasime terve elu ühes <a class="tag-4890" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/maja">majas</a>. Nägime tihti, ma kirjutasin temast, kinkisime teineteisele teineteise raamatuid ja vestlesime Vene kirjandusest ja olukorrast <a class="tag-327" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/venemaa">Venemaal</a>,“ räägib <a class="tag-18174" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kirjanik">kirjanik</a> ja <a class="tag-30998" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tolkija">tõlkija</a> Jelena Skulskaja.

Jelena Skulskaja: kui Enn Vetemaa midagi kirjutama hakkas, läks ta alati sügavuti tegelaste elu sisse

Läbi naljategemise ajaloo on tihti tippu tõustud paarikaupa. Eelmise sajandi algupoolel ilmusid tummfilmiekraanile Dick ja Doff, kes said tuntuks üle terve ilma. Aeg läks edasi ja 80ndate rahvalemmikuteks said Kibuspuu ja Krjukov. Üsna lähiminevikus naerutasid meid Avandi ja Sepp. Ent 70ndate alguses tõusid rahva ületamatuteks lemmikuteks Nõmmik ja Abel. Või Abel ja Nõmmik, nagu rõhutas Sulev Nõmmik, sest Ervin Abel oli temast aasta vanem.&nbsp;

ERVIN ABEL: „Elada tuleb nii, et kui kokku kukud, siis kõik arvavad, et suurest õnnest!“

<a class="tag-484" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/mihkel-raud">Mihkel Raud</a> ja <a class="tag-4389" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/hendrik-sal-saller">Hendrik Sal-Saller</a> räägivad, kuidas neist on saanud muusikud ja sõbrad. 

"Roki jaoks ei ole võimalik olla liiga vana. Võib olla ainult liialt noor." 

"Režissöör sai 45 aasta taguse filmi eest kriitikat, helilooja tammeparketi ja näitlejatar ülikooliraha.

Arvo Kruusement: "Don Juan Tallinnas" tuli tapvalt pikaks venitada filmistuudio käsul

Õhtuleht valis välja 30 praegu tegutsevat kirjameest ja -naist ning vaatas genealoogilisi andmeid koondavalt veebisaidilt geni.com järele, kuidas ristub nende sugupuu Anton Hansen Tammsaare omaga. Tõestuseks sellest, kui väike on Eesti, osutusid kõik katsealused kirjanikud ühel või teisel moel Tammsaare hõimlasteks.

LOE JA IMESTA! Kuidas on praegused tuntud kirjanikud sugupuus Tammsaarega seotud?

Arvukate kirjandusteoste autor räägib, et on varasemaga võrreldes tubasem, kuid seda rohkem aega on tal loometegevuseks. 

ENN VETEMAA: kirjanik on mingi haiguse liik – normaalne inimene ei laseks end sellisel tööl ju toita

Abielusaatest tuntuks saanud Helen Kõpp on küll enda sõnul väga hea näitleja, kuid action-film „Õiglus“ on tõsises rahahädas. <a href="https://www.hooandja.ee/projekt/marulifilm-oiglus?fbclid=IwAR09VB50TZFZ9Lg7TEFJWC8ZkdDdVdGZ2vAmQoyMPYvdGV4VUzCinuGdRH0#.XO6k7yPKtao.facebook" target="_blank">Hooandjas</a> sihiks võetud 2000 eurosele lisatoetuseni, mille eest lubatakse toetajaid kutsuda esilinastusele ja ära märkida filmi lõputiitrites, pole väga huvilisi tulnud.

TOP10 Eesti kultusfilmi: Helen Kõppi filmidebüüt ohus? Keegi ei taha „Õiglusele“ raha anda!

Kirjanik Mart Juur pani solvumise poolest kuulsaks saanud lumehelbekesed lühikogumikku&nbsp;„Lumehelbekeste välimääraja“.&nbsp;

GALERII | AINULT MITTE SOLVUDA! Mart Juur tutvustab lühikogumikus Eesti levinumaid lumehelbekesi

Legendaarne film “Mehed ei nuta” saab uue versiooni, mis läheb võttesse režissöör Gerda Kordemetsa käe all ja kus teevad kaasa praeguse põlvkonna parimad komöödianäitlejad.&nbsp;Kordemetsa sõnul on filmi sisu tänapäeval võib olla isegi aktuaalsem kui toona. “Oleme pannud oma filmile tööpealkirja “Mehed ei nuta juba 50 aastat”, millega tahame meeles hoida, et selle ajaga pole tegelikult midagi muutunud.”

Gerda Kordemets teeb uusversiooni filmist  „Mehed ei nuta“: tundub, et 50 aastaga pole midagi muutunud

„Olen veendunud, et diplom ei saa kellestki teha haritud inimest, kui ta ise selle poole ei püüdle,“ sõnab Viivi Luik kommentaariks tõsiasjale, et paljud kirjanikud pole ülikooli, mõned ka keskkooli lõpetanud. „Minul ei ole õhtukooli lõputunnistust, küll aga olen end harinud ise, samuti olen iseseisvalt õpetajate käe all keeltekursustel omandanud kolm võõrkeelt.“

Kui kirjanikul on looduse kingitud jutustamisanne, ei muuda kooli puudumine midagi

„Ei tea, miks ta endale küll nii koleda mehe valis?“ kostus näitleja Leida Rammo kõrvu elav arutelu, kui ta koos kolleeg Helmut Vaagiga mängufilmi „Noor pensionär“ võtete aegu hobutroskas istus. Hapral Rammol üll peen pruutkleit, Vaagi kogukat keha katmas šikk ülikond. Ülesvõtmisel oli pulmasõit Tallinna tänavail. 

„Noore pensionäri“ hämmingus esmapublik: „Ei tea, miks Laine küll nii koleda mehe valis?” 

Vene-ameerika luuletaja ja esseist Joseph&nbsp;Brodsky on maailmakirjandusest esile tõstnud 83 raamatut, millega võiks olla tuttav, et pidada intelligentset vestlust. Soovitusliku nimekirja saja kirjanduspärliga on kokku pannud ka muusik David Bowie. Õhtulehe palvel maadles viis Eesti tuntud kirjandusteadlast ülesandega koostada sarnane nimistu paari-kolmekümnest teosest, mis on meie maa ja rahva jaoks iseäranis olulised.

KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema?

„Leskede klubi on tekkinud, mina olen seal ainus mees. Nemad on värsked, mina juba vilunud lesk. Naised peaksid leinas nagu tugevamad olema, aga esimene aasta on ikka kole,“ ohkab Teet Kallas, kes mattis lõppeval aastal kümmekond head sõpra ja tuttavat. „Paarile matusele ei jõudnud ka. Kaotuste aasta oli, tuleb müts peast võtta ja pilk maha suunata.“

Teemalehed: Enn Vetemaa

2019 OLI PEEGLISSE VAATAMISE AASTA – kõik läheb mööda ja elu kulgeb edasi!

„Egon Rannetile pakkus metsikut naudingut see, kui ta sai kellelegi halba teha.“ (2)

ERVIN ABEL: „Elada tuleb nii, et kui kokku kukud, siis kõik arvavad, et suurest õnnest!“

TOP10 Eesti kultusfilmi: Helen Kõppi filmidebüüt ohus? Keegi ei taha „Õiglusele“ raha anda! (18)

GALERII | AINULT MITTE SOLVUDA! Mart Juur tutvustab lühikogumikus Eesti levinumaid lumehelbekesi (7)

Gerda Kordemets teeb uusversiooni filmist „Mehed ei nuta“: tundub, et 50 aastaga pole midagi muutunud (100)

Kui kirjanikul on looduse kingitud jutustamisanne, ei muuda kooli puudumine midagi (1)

„Noore pensionäri“ hämmingus esmapublik: „Ei tea, miks Laine küll nii koleda mehe valis?” (40)

KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema? (46)

Teet Kallas: „Paljud sõbrad surid tänavu, pole enam omavanuseid, kellele helistada ja kiruda.“ (19)

FOTOKROONIKA APRILL 2017: suur pulm ja uute superstaaride sünd

Liina Tennosaar: „Aarne kinkis mulle taksosõidu, et saaksin minna abielluma!“ (7)

GALERII | Kirjanik Enn Vetemaa saadeti viimsele teele (8)

MÄLUMÄNG | Mälestades Enn Vetemaad

"Kui Ennul jäigi päev vahele, mil ta arvuti taha ei istunud, palus naiselt vabandust, et täna ma ei kirjuta."

Koos Vetemaaga näidendeid kirjutanud Erki Aule: “Enn ütles, et me ei pea isegi midagi kirjutama. Tahtis, et ma talle lihtsalt teatrist räägiks.”

Jaak Urmet: Vetemaa oli positiivsusele suunatud inimene, kes oskas nalja visata isegi oma vanaduspõlve ja eluõhtu üle

Pinginaaber Heinz Valk: Enn jäi alati härrasmeheks (3)

Eerik-Niiles Kross: “Laul Põhjamaast” sõnade kirjutaja ei saa ju ometi surelik olla (4)

Jelena Skulskaja: kui Enn Vetemaa midagi kirjutama hakkas, läks ta alati sügavuti tegelaste elu sisse (1)

"Roki jaoks ei ole võimalik olla liiga vana. Võib olla ainult liialt noor." (12)

Arvo Kruusement: "Don Juan Tallinnas" tuli tapvalt pikaks venitada filmistuudio käsul (18)

LOE JA IMESTA! Kuidas on praegused tuntud kirjanikud sugupuus Tammsaarega seotud? (45)

ENN VETEMAA: kirjanik on mingi haiguse liik – normaalne inimene ei laseks end sellisel tööl ju toita (1)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED