Raadiomaja kõige saladuslikum armastuslugu
On 1940. aasta. Riigi Ringhäälingu direktor Fred Olbrei istub oma kabinetis, kui nõukogude võim tuleb raadiomaja üle võtma. Nõukogude võim tähendab kahte sõjaväelast ja noorukest vasakpoolsete vaadetega tütarlast, kes juba enne sõda on püüdnud edutult raadiosse tööle saada. Nüüd seisab töölisnoorest noorik esimest korda ringhäälingu direktori kabinetis ning esimest korda kohtuvad ka nende pilgud. Mõlemad teavad, et all ootab Olbreid auto ja minek. Aga pilgud ei lase lahti ja see on vastastikune armumine esimesest silmapilgust.Eelöeldu võiks olla filmistsenaariumi katkend, kui poleks tänaseni säilinud ja nendest mõningaid ka Ene Hioni raamatusse „Südamete murdumise maja“ jõudnud Fred Olbrei kirju samale noorikule. Neiu evakueerus sõja lähenedes koos mehe ja kahe lapsega Uuralite taha, kus ta abikaasa aga peagi tuberkuloosi suri. Sõjakeerise kiuste ja tänu mitmele õnnelikule juhusele said nad Olbreiga üksteise aadressid ja hakkasid vastastikku kirju saatma. „Kirjavahetus kestis
