1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

„Tean inimesi, kes jooksid koolis ära viimasest tunnist, et jõuda koju, kuulamaks Ene Hioni saadet „Kolm meest stuudios“ või mõnda teist tema saadet, nagu näiteks „Loomeliitude tundi“,“ nimetab raadioajakirjanik Reet Valing eile pärast pikka ja rasket haigust meie hulgast 90 aasta vanuses lahkunud raadiokorüfee Ene Hioni paari autorisaadet.

„Ene vaim jäi lõpuni erksaks. Ma arvan, et ka praegu kuulab ta meid sealt ülevalt pealt.“

Suri raadioreporter Ene Hion. Taasavaldame 1. septembril 2018 ilmunud intervjuu temaga. „Minu esimene vahetu kogemus raadiomajast pärineb 1948. aastast. Olin koolilaps ning mind kutsuti raadiomajja rääkima äsja kinno jõudnud Sergei Gerassimovi filmist „Noor kaardivägi“, mida kohustuslikus korras käidi klasside kaupa vaatamas. Raadiomajas, kus käis ehitus, võttis mind vastu toimetaja Heino Mits. Mul on nii selgelt meeles, et seljas oli tal sinine villane vest, millesse olid kootud valged põdrad. Mits viis mind ühte tuppa, kus istus Valdo Pant, tutvustas teda ja ütles, et Pant hakkab minuga vestlema. See oli minu esimene intervjuu ning sellega olin ma andnud raadiole oma sõrme,“ ütleb raadio- ja teleajakirjanik Ene Hion.

ÕL ARHIIV | Ene Hion: tahtsin saada raadioreporteriks tänu Valdo Pandi sarmile ja võlule

Laulva revolutsiooni ajal istus pool Eestimaad reedeti raadio ees, kõrv vastu kõlarit, et ükski lause kaduma ei läheks, ning kuulas "Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu saatetundi", mida juhtis raadio- ja teleajakirjanik Ene Hion. Nüüd on ta juba aastaid reporteritööst tagasi tõmbunud ja tõotanud, et ei istu sellele reele enam kunagi. 

Ene Hion: "Kui inimene on nii vana nagu mina, arvestab ta iga minutiga. Tal pole aega raisata."

Teisipäeval, 3. augustil suri pärast pikka ja rasket haigust raadioajakirjanik Ene Hion.

Suri raadioajakirjanik Ene Hion

Kirja- ja raadiomees Silver Anniko võinuks aasta algul tähistada 90. sünnipäeva. Kahjuks katkes tema elu 54aastaselt. On ülim ebaõiglus, et mees, kes ei sallinud vägivalda ja valas selle põlguse ka raamatulehekülgedele, sai 1982. aasta mais hukka mõrva läbi. Samuti nägi ebaõiglaselt palju kärpekääre tema suurteos „Rusikad“, mis rääkis Eesti ajast ja 1940ndate võimuvahetusest. Anniko neli last on täitnud isa soovi ning andnud tema romaani välja tsenseerimata kujul.

Ennast „Rusikatega“ rahva südameisse kirjutanud Silver Anniko loometee lõpetas jõhker mõrv

„Mul tulevad pisarad silma, kui mõtlen nendele inimestele, kes on mu raamatu tegelased, kellele olen selle raamatu pühendanud - see on raadiorahvas ning ma olen tänulik selle eest, et ma olen tohtinud selles majas nende inimestega koos olla,“ ütles oma raamatu „Südamete murdumise maja“ esitlusel vana raadiomaja esimeses stuudios legendaarne raadihääl Ene Hion, kes ei suutnud stuudiotäie rahva ja kunagiste kolleegide ees oma tundeid varjata ning kelle koolitatud hääles kostus värinat.

GALERII | Ene Hion: Mu raamatu kohta on raske öelda, mis see täpselt on. Nagu koera saba põnts vana maja põrandal.

On 1940. aasta. Riigi Ringhäälingu direktor Fred Olbrei istub oma kabinetis, kui nõukogude võim tuleb raadiomaja üle võtma. Nõukogude võim tähendab kahte sõjaväelast ja noorukest vasakpoolsete vaadetega tütarlast, kes juba enne sõda on püüdnud edutult raadiosse tööle saada. Nüüd seisab töölisnoorest noorik esimest korda ringhäälingu direktori kabinetis ning esimest korda kohtuvad ka nende pilgud. Mõlemad teavad, et all ootab Olbreid auto ja minek. Aga pilgud ei lase lahti ja see on vastastikune armumine esimesest silmapilgust.Eelöeldu võiks olla filmistsenaariumi katkend, kui poleks tänaseni säilinud ja nendest mõningaid ka Ene Hioni raamatusse „Südamete murdumise maja“ jõudnud Fred Olbrei kirju samale noorikule. Neiu evakueerus sõja lähenedes koos mehe ja kahe lapsega Uuralite taha, kus ta abikaasa aga peagi tuberkuloosi suri. Sõjakeerise kiuste ja tänu mitmele õnnelikule juhusele said nad Olbreiga üksteise aadressid ja hakkasid vastastikku kirju saatma. „Kirjavahetus kestis

Raadiomaja kõige saladuslikum armastuslugu

&nbsp;„Raadiomaja seltsielu käis kohvikus, millest võiks jutustada surmatunnini. Õhtuti oli kohvik maast laeni suitsu täis ja kihises nagu sipelgapesa. Aeti tööasju, räägiti elust, vahetati muljeid, jutustati anekdoote, peeti sünnipäevi, ripsutati silma ja veeti juusnoota. Kohvik sidus Raadiomaja tervikuks. Kohvikus käisid kõik: esinejad ja autorid, tehnikud ja administratsioon, näitlejad ja lavastajad, teadustajad ja reporterid,“ kirjutab raadio- ja teleajakirjanik Ene Hion raamatu „Südamete murdumise maja“ peatükis „Miljöö“.

ENE HION: raadiomaja kohvikus kees tõeline seltsielu

„Mul on Matist silme ees üks väga ilus pilt,“ meenutab endine raadioajakirjanik Ene Hion üht ammust mälestuskildu noorest Mati Talvikust, kelle esimeseks töökohaks oligi raadio. „Käisime Eesti Raadio noortetoimetusega Aegna saarel. Istusime hilja õhtul rannas, oli väike lõke ning mõnus ja soe augustiõhtu. Ja Mati tantsis. Mere taustal. Ta tegi täiesti ootamatuid, kummalisi ja elegantseid liigustusi. See on mul silmade ees. Noor Mati, seljas särk, mille nööbid olid kuni nabani lahti. Jalas olid tal lühikesed lapitud püksid. Ta oli paljajalu ja see kõik oli nõiduslik.“

Ene Hion: „Mati Talvikul oli hiigelvõimas sarm.“

"Mul on suur rõõm ja au, et elame <a class="tag-3152" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/mati-talvik">Mati Talviku</a> ajastul," juhatas <a class="tag-12854" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/anu-valba">Anu Välba</a> sisse Mati Talviku eilse juubelipeo ETV esimeses stuudios, kui Starlight Cabaret’ tüdrukud olid sünnipäevalapse poodiumil aukohale tantsitanud. Välba küsimusele, mis on olnud juubilari jaoks tema viiekümne teleaasta jooksul suurim muutus, vastas Talvik leebe huumoriga, et suurt muutust polegi olnud: "Siis ma ei tundnud kedagi ja nüüd ma ei tunne peaaegu et kedagi."&nbsp;

"Mati häbelikus naeratuses on midagi vastupandamatut."

"Kui Pandil poleks olnud probleeme alkoholiga, oleks ta oma teiste probleemidega kindlasti toime tulnud," ütleb raadiohääl <a class="tag-5332" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ene-hion">Ene Hion</a>, kes töötas koos Valdo Pandiga Eesti Raadios ühes toas üheksa aastat. Täna möödub Eesti raadio- ja telelegendi Valdo Pandi surmast 40 aastat.

Teemalehed: Ene Hion

„Ene vaim jäi lõpuni erksaks. Ma arvan, et ka praegu kuulab ta meid sealt ülevalt pealt.“

ÕL ARHIIV | Ene Hion: tahtsin saada raadioreporteriks tänu Valdo Pandi sarmile ja võlule (13)

Suri raadioajakirjanik Ene Hion (20)

Ennast „Rusikatega“ rahva südameisse kirjutanud Silver Anniko loometee lõpetas jõhker mõrv (141)

GALERII | Ene Hion: Mu raamatu kohta on raske öelda, mis see täpselt on. Nagu koera saba põnts vana maja põrandal. (4)

Raadiomaja kõige saladuslikum armastuslugu (15)

ENE HION: raadiomaja kohvikus kees tõeline seltsielu (7)

Ene Hion: „Mati Talvikul oli hiigelvõimas sarm.“ (12)

"Mati häbelikus naeratuses on midagi vastupandamatut." (35)

"Kõike, mida Valdo Pant tegi, tegi ta kirega. Ta kulus ära, ta põles läbi." (21)

Ene Hion: "Kui inimene on nii vana nagu mina, arvestab ta iga minutiga. Tal pole aega raisata." (18)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded