1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

„Bohemian Rhapsody“ edu tuules plaanitavate muusikafilmide nimekiri aina täieneb.

JA JÄRGMINE! Boy George'ist sünnib eluloofilm

„Rusikad” oli järjekindlalt eelmise aasta raamatumüügi esikümnes, mis näitab, et lugejad võtsid romaani väga hästi vastu. Kindlasti väärib siis ka Silver Anniko järsult katkenud elu raamatusse talletamist. Loe, miks sugulased ka veidi mures on. 

Silver Anniko elulooraamat valmib sügiseks!

Oktoobris ilmus maailmarändur ja staarblogija Jesper Parve sulest lühike, kuid sisukas eneseabiõpik "Mees". Esimene trükk müüdi läbi mõne nädalaga, teine samuti ja tänaseks on ilmunud raamatust juba kolmas sats. Raamatu luges läbi ka meie teine tuntud staarblogija, <a href="https://mallukas.com/2017/12/06/arvustus-mees/" target="_blank">Mallukas</a>, kes sellest kahjuks nii suures vaimustuses, nagu eesti rahvas, siiski polnud.&nbsp;

Jesper Parve raamat "Mees" staarblogija Mallukale ei meeldinud

Minu hooaeg algas väga keeruliselt. Esimene jooks oli tegelikult Ida-Virumaal toimunud&nbsp;Kindral Tõnissoni jooks. Suutsin rajal täiesti ära eksida, koos minuga paar inimest veel. Samas oli vahva esimesena finišeerida ja näha tagumiste meeste nägusid. Vähemalt sai künkaid katsetada ja tore oli sellegipoolest. Hea, et ikka otsustasin kokkuvõtte teha, sest muidu ei oleks üldse enam meeles olnud.Narva Energiajooksul ei tundnud ma end üldse kindlalt, trenni oli liiga vähe tehtud ja ootasin pingsalt oma pühhiaatriaega, et lõpuks oma vaimse seisundiga tegeleda. Enne Vägilase jooksu sai see elumuutev samm end aidata tehtud ja kõik hakkas justkui elus liikuma. Kirjutasin elulugu vihikusse ja püüdsin endale andestada "vead" ja leppida sellega, et ei tohi muretseda asjade pärast, mida muuta ei saa. Tore oli näha esmakordselt oma silmaga&nbsp;Mardot,&nbsp;Heikit ja Heimarit ja nende kolme mehe toel see esimene seiklusjooks läbida. Tõstsid meessoo mainet minu silmis ja andsid kõvasti j

Ultrajooksja tagasivaade 2017. aastasse

Pealkirjas välja käidud iseloomustus reedab, et Millenniumi saaga viies raamat – sealjuures teine, mille on kirjutanud Stieg Larssoni mantlipärija David Lagercrantz – hoiab romaanisarja lippu kõrgel. Kui Lagercrantzi esimesest Milleniumi-raamatust „See, mis ei tapa“ võis leida pikemaid kirjeldusi, siis nüüdses osas on justkui iga sõna hoolega läbi kaalutud – ei midagi, mis tempot maha võtaks.

„Mees, kes otsis oma varju“ – hoogne, sünge, teravalt ühiskonnakriitiline

Mulluse Bookeri auhinna üllatuskandidaati, šoti autori Graeme Macrae Burneti romaani "Tema verine sepitsus", soovitan soojalt lugeda nii ajaloohuvilistel kui ka kriminullide austajatel. Tõsi, mõrvar on algusest peale selge ja kogu lugu keerleb selle ümber, mis noorukit veretööle tõukas. Kuid tema teekond roimani on põnev ning pakub ohtralt mõtteainet, samuti pilguheitu 19. sajandi karmile külaelule ja tolle aja psühhiaatriale.

ARVUSTUS | "Tema verine sepitsus" – kas meeleheitele aetud mõrvarile peaks kaasa tundma?

Ministeerium teatas täna, et kutsub tunnustama täiskasvanud õppijaid, täiskasvanute koolitajaid, õpitegusid, koolitussõbralikke organisatsioone ja raamatukogusid.&nbsp;

Haridus- ja teadusministeerium kutsub tunnustama õpihimulisi täiskasvanuid

Näitleja kirjeldab Laose-Eesti-Prantsuse koostööfilmi "Kallis õeke" võtteid ühtaegu kommunistlikus ja budistlikus <a class="tag-1036" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kagu-aasia">Kagu-Aasias</a>. 

Tambet Tuisk: "Laoses said nii filmitegijad kui ka võtteplats esmalt preestri õnnistuse."

"Kõike tuleb teha rõõmu ja lustiga!" ütleb <a class="tag-16812" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/presidendikandidaat">presidendikandidaat</a> <a class="tag-28264" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kersti-kaljulaid">Kersti Kaljulaid</a>, et ühtviisi tuleb elus nautida nii toidutegemist, õppimist kui ka võimalikku tulevast presidendiametit. Sest tujutult tehtud asjadest ei tule tema arvates mitte midagi head välja. &nbsp;

Kersti Kaljulaid: võimalused on ise minu juurde tulnud

Marina Kaljuranda häiris, et üks <a class="tag-4178" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kgb">KGB</a> taustaga mees tema isaks tembeldati ja selgitab, et ta isa oli hoopis lätlane Imants Uits. Tõsi, üles kasvatas tulevase välisministri hoopis ema Veera Rajevskaja üksi. Leiva tõi lauale töö ENSV ministrite nõukogus.&nbsp;

MARINA KALJURANNA TAUST: ema Eesti NSV ministrite nõukogu ametnik, isa lätlasest bussijuht

Viis nõksu, mis aitavad sul tuju tõsta (ja parandavad ka tervist) 

On õnnest puudu veel üks samm!

Tarbekunstnikelt tellitakse kõike – hiiremajast kliendi pildiga kraanikausini.

Tellimus kunstnikule: tehke minu rotile jalavõru

Pimedate Ööde filmifestivali tänavuse kolmanda elutööauhinna laureaat on Mark Soosaar. 

PÖFF annab elutööauhinna Mark Soosaarele

"Ajalehepoisist miljonäriks" lugusid vormitakse raamatuiks ikka, üks selline on ka hiljaaegu poelettidele jõudnud omanimeliste juuksetoodete sarja ja salongide omaniku Graham Webbi elulugu.

Pudelist välja ehk saamatust teismelisest maailmamastaabis edukaks ärimeheks

Just niisama visalt, nagu Silvia Narma veel 96aastasena Vermontis oma lopsaka aia eest hoolitses – kasvõi taimede vahel roomates –, trotsis ta üle 60 aasta varem New Yorki saabudes kehvi tingimusi ja rahapuudust. Koos ühe hinnatuma eesti luuletaja Henrik Visnapuuga seadsid nad end tillukeses kütte ja veeta üürikorteris sisse nii koduselt, kui suutsid.

Henrik Visnapuu viimane armastatu Silvia pakkus poeedile vaesuse kiuste kodusoojust

Teisipäeval&nbsp;sängitatakse Tallinna Metsakalmistule luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik Henrik Visnapuu (1890–1951), kes suri paguluses New Yorgis. 

PAGULUSEST KOJU: luuletaja Henrik Visnapuu jõuab sünnimaa mulda

„Mu hing värises sees, kui vanaema kirjapandut lugesin. Mul polnud aimugi, et ta on elanud läbi märtsipommitamise, aga kui elutruult ta seda edasi annab. Taipasin korraga, et kuni selle hetkeni oli pool vanaema elust olnud mulle saladuseks,“ kirjeldab muusik Siiri Sisask, mida ta tundis vanaema päevikuid lugedes. Ja tunnistab, et ta poleks kunagi oma elulugu kirja pannud, kui vanaema mälestused poleks temani jõudnud.

Siiri Sisask: vanaema päevikuid lugedes taipasin, et pool tema elust oli olnud mulle saladuseks

Sügisel 2002 esilinastus PÖFF-il Jüri Sillarti täispikk dokumentaalfilm „Leida lugu“ – film Eesti ühest omanäolisemast režissöörist Leida Laiusest, kelle loomingusse kuuluvad „Mäeküla piimamees“, „Ukuaru“, „Kõrboja peremees“, „Libahunt“, „Naerata ometi“, „Varastatud kohtumine“. See kõik on filmiklassika, 1960. aastatel meie ainsa naisrežissööri pärand, mis koos teiste tema filmide analüüsi ning Leida Laiuse elu jäädvustamisega ootab lisaks Sillarti dokile juba pea 20 aastat kaante vahele jõudmist.

Miks pole Leida Laiuse elulugu tänini ilmunud?

Kas õnne on üldse mõtet püüda? Kas saame õnnelik olemiseks midagi teha? Kas õnne võib keerulisteks aegadeks varuda? Minu vastus nendele küsimustele on selge jah.

ÕNN kaasneb õige eluga

Kas saame õnnelik olemiseks midagi teha? Kas õnne võib keerulisteks aegadeks varuda? Minu vastus nendele küsimustele on selge jah.

Teemalehed: elulugu

JA JÄRGMINE! Boy George'ist sünnib eluloofilm

Silver Anniko elulooraamat valmib sügiseks!

PÖFF annab elutööauhinna Mark Soosaarele

Henrik Visnapuu viimane armastatu Silvia pakkus poeedile vaesuse kiuste kodusoojust (14)

PAGULUSEST KOJU: luuletaja Henrik Visnapuu jõuab sünnimaa mulda (3)

Siiri Sisask: vanaema päevikuid lugedes taipasin, et pool tema elust oli olnud mulle saladuseks (18)

Miks pole Leida Laiuse elulugu tänini ilmunud? (8)

ÕNN kaasneb õige eluga

Kas ÕNNE on mõtet püüda?

ÕNN kaasneb õige eluga

Jesper Parve raamat "Mees" staarblogija Mallukale ei meeldinud (24)

Ultrajooksja tagasivaade 2017. aastasse

„Mees, kes otsis oma varju“ – hoogne, sünge, teravalt ühiskonnakriitiline (3)

ARVUSTUS | "Tema verine sepitsus" – kas meeleheitele aetud mõrvarile peaks kaasa tundma? (1)

Haridus- ja teadusministeerium kutsub tunnustama õpihimulisi täiskasvanuid (14)

Tambet Tuisk: "Laoses said nii filmitegijad kui ka võtteplats esmalt preestri õnnistuse."

Kersti Kaljulaid: võimalused on ise minu juurde tulnud (119)

MARINA KALJURANNA TAUST: ema Eesti NSV ministrite nõukogu ametnik, isa lätlasest bussijuht (311)

On õnnest puudu veel üks samm! (1)

Tellimus kunstnikule: tehke minu rotile jalavõru (2)

Pudelist välja ehk saamatust teismelisest maailmamastaabis edukaks ärimeheks (1)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED