1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Koerad on tõelised rõõmupallid, kes oskavad võtta igast hetkest parima. Mis oleks kui prooviksid mõnda koeralikku nippi, et elada just praeguses hetkes.

Rõõmsa elu nipid: koertelt on, mida õppida!

Kui tunned, et oled kokku jooksnud, kohustused aina kuhjuvad, aga tuju langeb, siis&nbsp;on tõesti aeg midagi muuta.&nbsp;Proovi rakendada neid kümmet harjumust&nbsp;ja vaata, mis saab!

10 harjumust, mis annavad su elule uue hingamise

Täna avati pidulikult kaladele rändetee Sindi paisul! See oli sündmus, mida oldi aastakümneid oodatud. Nüüd saavad kalad liikuda neile loomupäraselt, ilma et betoonpais noid takistaks.

Sindi paisu lähistel liikus ilusaid lõhesid

Keskkonnaameti eestvedamisel viidi Nõva, Riguldi ja Veskijões ning Leidisoo peakraavis läbi parendustööd, millega muudeti veekogud kaladele paremini läbitavaks ning rajati lõheliste kudealasid kalade arvukuse tõstmiseks.

Loode-Eesti jõgedes paranesid kalade elu- ja kudetingimused

Maailmakoristuspäeval kogunes Tapa lähedal Valgejõel asuva Vahakulmu paisjärve äärde kalameestest sõpruskond, et järve kaldaid ja ka järve ennast puhastada.

Kalamehed tegid talgukorras kalade elu kergemaks

Quick Release VLOG: REKORD jõekas uuest lõigust!

Vaev tasus ära! Mitmekordsed nullitamised on lõpuks saanud õiglase tulemuse. Marko Tammjärv meenutab oma esimest tabatud lõhet ja kirjeldab oma adrenaliinirohket püügikogemust ka meile.

NII TA SIIS TULI: elu esimene lõhe

Möödunud nädala reedest kuni pühapäevani Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimunud riigiametite ühisreid näitas, et enamik kaluritest ja laevajuhtidest on kehtivatest nõuetest teadlikud ja järgivad neid. Kolme ametkonna peale alustati siiski neli väärteomenetlust ja tehti kümmekond hoiatust.

Keskkonnainspektsioon: Peipsi ühisreidil suuremaid rikkumisi ei tuvastatud

Kalanduse teabekeskus koostöös Keskkonnaministeeriumi ja mereinstituudi teadlastega  korraldab kolmapäeval, 14. juunil algusega kell 12 Pärnus hotelli Strand konverentsikeskuse Lahe saalis ümarlauaarutelu Pärnu jõe ja lahe kalavarude taastamise täiendavatest meetmetest.

Ümarlauaarutelu "Kohavaru taastamise täiendavad meetmed. Lõhe ja meriforelli populatsioonide taastamise võimalused Pärnu jões ja lahes" 14. juunil Pärnus

Visuaalselt selge ülevaade Linnamäe paisu probleemist. 

VIDEO: mis saab Linnamäe paisust?

Ajaleht Harju Elu jätkab Madis Messimase teemapüstitust Vääna jõe kehvast seisukorrast pärast nn hooldustöid.

Harju Elu kirjutab Vääna jõe kehvast seisust

Minu elu kala püügipäeva algus oli päris nutune, sest pisikest söödakala taliunna jaoks ei leidnud ma kohe kuidagi üles. Õnneks trehvas lõpuks üks pisike ahven ja und lendas jäisesse vette... 

11,3 ehk minu elu kala lugu

Aprillis tulid rahvusvahelised kalateadlased välja uuringuraportiga, mille järgi on Läänemere tursa seisund väga kriitiline.

​Läänemere tursa populatsioon on ohus: keskkonnaühendused nõuavad püügi peatamist

Minu elu kalaks on haug mille kaaluks on 10,1kg ning pikkuseks 1,2m. 

Nädal aega kannatlikkust tõi elu kala!

Niisiis: tuul puhub&nbsp;idast, temperatuur langeb järjest allapoole ja kätte on jõudnud aeg üle kontrollida veekogud, mis meie kandis esimesena jäätuvad. Ilm sel hommikul on kargelt külm, auto termomeeter näitab 11 kraadi miinust, puud tee äärtes on üleni kaetud härmatisega...Sõidame semudega ( Ülo , Are , Gunnar , Jaan , Eero , Heino ) kõigepealt väikse metsajärve äärde, kus võib loota küllaldaselt tugevale jääle. Tahan veel ära märkida, et meiega liitus veel telesaate „Kalailm„ meeskond (Margus , Priit , Martin ja Koit ), kes soovisid sellest päevast ka võimalusel saadet „purki saada“.&nbsp;Hea uudis sündmuspaigal on see, et prognoos jää kandvusele peab paika. Veekogu on ühtlaselt kaetud 7-8 cm kaanega. Ega muud kui asjad lahti pakkida ja püük võib alata!&nbsp;Nagu ikka, üritame püüda unnaga haugi ja kui unnad sees, siis&nbsp;tirgutame (kes kirptirgu, kes sikutiga) sobivate kohtade peal ahvenat. Kala on hommikuhämaruses passiivne, vaid mõned üksikud väiksed ahvena

Esimene advent, esimene jää ja elu esimene üllataja  

Minu elu kala – 1,1 kilose ahvena – püüdmise lugu tõestas mulle, et kannatlikkus ja käegalöömise asemel taas proovimine võib kehva püügipäeva tuua nauditava pöörde. 

Usu küsimus ehk minu ELU KALA lugu

Ei saa salata – oma elu ahvenat pidasin ma esimese hooga hoopis kupuvahiks. Püügirõõmu ei kahandanud see aga karvavõrdki.

Elu ahven Saaremaalt

Millise kala kohta saab öelda „Elu kala“? Kas esimese, väiksema, suurema või hoopiski viimane püütud kala on see „Elu kala“? Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.

Minu elu suurim haug!

Minu ELU KALA, täpsemalt elu latika püük algas juunikuu alguses ning päädis juuni lõpus vägeva 3,4 kilose isendiga. 

Elu latikas - kaua püütud, kaunikene!

Mis on raamatus, see läheb ajalukku! Saada oma elu kala kalale. ee ja ajakirja Kalale! jutu- ja fotovõistlusele ELU KALA ning jäädvusta elu tipphetked raamatusse. Lisaks võid võita hinnalise auhinna: spinningurulli Shimano Stella või Shimano Biomaster!Milline on sinu elu kala? Haug? Karp? Merikas? Mingi muu kala? Või hoopis hiiglaslik koll, kes napilt ära pääses? Vahet pole.

Raiu oma ELU KALA raamatusse!

19. märtsil peeti Pärnu raekoja saalis survegrupp Sindi pais ja MTÜ Minu Eesti ühisel korraldusel järjekordne rahvakogunemine, kus võtsid sõna poliitikutest Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann, samuti teadlased ja jõeäärne rahvas. Vaatamata algsele kokkuleppele jäid kohale tulemata keskkonnaminister, keskkonnainspektsiooni peadirektor, keskkonnaameti peadirektor ja veel mõned teised inimesed.

Annely Akkermann: Sindi paisu mõistlikuks hinnaks on 1 euro

Sadamad on rannarahva elus alati mänginud tähtsat rolli. Kui vanasti oli sadam pelgalt merele­mineku ja elatusvahendi maaletoomise koht, siis nüüdseks on olukord suuresti muutunud. Sadamatest on kujunenud ka aktiivse puhkuse veetmise kohad, mis pakuvad lisaks mereleminekule muud tegevust.

Sadam kui rannarahva elu sõlmpunkt

15. veebruaril 2014. aastal toimub järjekordne Põhjamaade suurim Kalafestival Viljandi järvel ja selle ümbruses.

Tule Kalafesti ja Kuldkala käsitöölaadale!

Peipsi järve läänerannikul hukkus esmaspäeval 53-aastane paadiga järvele käinud kalamees.

​Peipsi järv nõudis kalamehe elu

Võrumaal Meeliku külas elav pereema Kati koristas tuba tolmuimejaga, kui kuulis läbi müra õuest kostvaid appihüüdeid. Ta tormas majast välja ja võttis otsejoones suuna koduõue tiigi poole ja nägigi jääaugu kõrval oma läbimärga tütart Katerinat (10) ja tema klassiõde Kerlit (10). Keda tüdrukute kõrval aga polnud, oli just sellel päeval oma kaheksandat sünnikuud tähistanud koer Mares Beatrice'i.

Koer päästis 10-aastase tüdruku uppumissurmast, kuid jättis enda elu jääauku

Poola uss (Dendrobaena veneta), ka aiaussNullindate teises pooles tulid kalastuskaupluses müügile Poolast imporditud vihmaussid. Tegemist on vihmauslaste liigiga, keda Eesti looduses seni ei leidunud. Kalamehed hakkasid neid kutsuma poola ussideks.

Õngesöödad 6: poola uss ja Staratel

RMK annab looduses liikujatele teada, et Alam-Pedja looduskaitsealale jääva veetee läbimine on hetkel umbes 100 meetri ulatuses takistatud ning RMK on asunud otsima lahendusi, kuidas takistus eemaldada. RMK külastuskorralduse spetsialisti Eerika Purgeli sõnul asuvad looduskaitseala veetee ääres kolm ettevalmistatud puhkekohta laavu-tüüpi varjualuse, lõkkeaseme ja ökokäimlaga – üks neist Põltsamaa jõe ja teised kaks Pede jõe ääres. „Jõeteel asuva risu tõttu on läbimatuks muutunud Laashoone külas asuv Potaste ja Rasti külas asuva Londoni laavu vaheline ala,“ selgitas Purgel.

Liiklemine Alam-Pedja looduskaitseala veeteel on raskendatud

Euroopa Komisjon on hoiatanud, et süvamereliikide püügi vähendamine on paratamatu, kas vabatahtlikult, et kalavarusid kaitsta, või olukorrast tingituna, kus kalavarud ammenduvad püüdmise tõttu. See hoiatus esineb süvamere kalavarude püügipiirkondade majandamiseks mõne aasta eest võetud meetmete ülevaates. Komisjon järeldab, et mõned meetmed on puudulikud, seda osaliselt ebapiisava teavitamise tõttu asjaomaste püügipiirkondade kohta ning osaliselt liikmesriikide vastumeelsuse tõttu piirata uusi püügipiirkondi.

Süvamerepüügi vähendamine on paratamatu

Kui kundalasi mullu sügisel üleujutused kimbutasid, võisid Kunda jõge kudemispaigana kasutavad lõhed, forellid, silmud ja kõik teised toredad kalad kas või hõisata, sest nende kudemisala sai mudast puhtaks. (Kalauurija Rein Järvekülg näitab eile katseks püütud mitmes eas lõhelisi. Suuremad on kaheaastased, kellest üks oli juba võtnud merre mineja ehk laskuja hõbedase värvi, teine on veel millegipärast pruunikas ehk tähnik.

Roheline energia tuleb kalade elu arvelt

Haapsalu kalakokkuostja jäi süüdi Läänemaa viimaste aastate suurimas maksupettuses, kus riigile jäi tasumata ligi kaks ja pool miljonit krooni, kirjutab Lääne Elu. Värske räime ja kilu kokkuostuga tegelnud ettevõtja Ivar Roosi tunnistas end neljapäeval Lääne maakohtus süüdi. Lühikesel istungil ütles mees mõned korrad „Jah!”, kui kinnitas, et on süüdi ja nõus lihtmenetluse kokkuleppega.

Kala salamüüja jäi kohtus süüdi

Täna, 12 aastat tagasi, lahkus meie hulgast 20. sajandi üks tuntumaid kirjanikke Kurt Vonnegut. Ameerikas sündinud mees langes II maailmasõja käigus vangi, mis mõjutas tema tulevasi kirjatöid. Kirjanikuna jõudis ta tippu 1970ndatel, kui populaarseks said tema kaks kuulsamat teost: „Tapamaja, korpus viis“ ja „Tšempionide eine“. Vonneguti elu oli pikk, ent traagiline. Portaal Legacy on kirja pannud kümme fakti kuulsa kirjaniku kohta.

KÜMME FAKTI 12 aastat tagasi lahkunud Kurt Vonneguti kohta

Ameeriklased langesid esimese starteripöörde järel autode lummusse. Uus sõiduk pakkus enneolematut vabadust ja kiirust. Kui aga tänavail asendusid hobuvankrid mootorsõidukitega, hakkas veri voolama. Juhiluba polnud kellelgi ja politsei sekkus liiklusse alles pärast õnnetust.

Autode lapsepõlve iseloomustas täielik anarhia

Nipiraamat on pikalt piilunud erinevate inimeste riidekappidesse. Rahvusvahelise teatripäeva puhul toome välja mõned põnevamad leiud, mis on jäänud silma Eesti näitlejate garderoobist.

TEATRIPÄEV | Põnevad leiud Eesti näitlejate riidekappidest

Kalanduse teabekeskus kutsus 6. ja 7. detsembril Harjumaa kalurid Viimsi Rannarahva Muuseumisse kalanahku parkima.

KALURID ÕPPISID NAHKU PARKIMA

Veneveres Avijõel jõudsid lõpule kalatrepi uuendustööd ja see peaks nüüd olema vastuvõetav kõikidele selles piirkonnas elutsevatele kaladele: jõeforellidele, harjustele, ojasilmudele, haugidele, lepamaimudele, trullingutele, luukaritsatele ja võldastele.

Uus kalatrepp parandab uimerdajate elu

Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul KMH avalik arutelu

Teemalehed: elu