1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Et jumala eitamisest oleks terve omaette usk ja teadus tehtud, saab vist küll mäletada ainult kunagisest sotsialismileerist. Nimigi oli sellel olemas: teaduslik ateism. Paljukest neid ikka oli, kes taevaste asjade vastu tollal tõsisemat huvi tundsid, kuid õige nõukogude inimene pidi olema võitlev ateist nii töölaua taga, sööklas kui ka voodis.

Usundiõpetus nõukogude moodi: „Aga meie jaoks jumalat pole!“

<em>Esmaspäeval suri teleajakirjanik Uno Maasikas. Taasavaldame tema&nbsp; juubeliintervjuu,&nbsp; mis ilmus esmakordselt Õhtulehes 21. mail 2016.&nbsp;</em>

ÕL ARHIIVIST | Uno Maasikas: „Mul on olnud röögatult õnne. Võiksin tähistada sünnipäeva neli korda aastas.“

<a class="tag-5587" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/mati-kaal">Mati Kaal</a> on justkui <a class="tag-4386" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tallinn">Tallinna</a><a class="tag-186" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tallinna-loomaaed"> loomaaeda</a> tsementeeritud. Oma 40 direktoriaastaga on ta Euroopa kõige staažikam loomaaiajuht. Lehemeeste kulunud naljale ta aga enam kaasa naerda ei taha. Need nimelt on pikki aastaid pärinud, kas nüüd viskab ta püssi põõsasse, et koht mõnele nooremale loovutada. Seepärast vastab ta juba enne, kui jutt kerima hakkab, otsekui kiirustades: ei, ei hakka ma kuhugi minema! 

Mati Kaal: ei hakka ma veel midagi pensionile minema!

Raamat “Jäämurdja Ants Antson” on trükitud ja selle nädala algusest ka müügil. Olümpiavõitja viimaseid soove oli, et raamatut esitletaks 11. novembril, tema sünnipäeval. “See tähendaks nagu kingitust,” muigas Antson kesksuvel – vahest aimates, et tänavune 11. november võib juba sünniaastapäev olla.

Hüvasti, jäämurdja Ants Antson!

Kirjanik <a class="tag-4426" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/mati-unt">Mati Unt</a> (1944–2005): juhtisime seltsimehelikult tähelepanu mõningatele puudujääkidele.&nbsp;

Kuidas skandaalne 40 intelligendi kiri eestlasi üles ärkama kutsus

Euroopa Keskpank otsustas tänasel nõupidamisel jätkata senisel tasemel Kreeka pankadele erakorralise likviidsusabi andmist.

Euroopa Keskpank jätkab Kreeka pankade toetamist

„Ma ei mäleta päeva, kui mind määrati Eesti Raamatu peatoimetajaks, aga mäletan seda, 1966. aastat. Kirjastuses oli järjekordne kriisiaeg, kirjastuse ja kirjanike liidu vahel valitses lakkamatu pinge, et raamatud ilmuvad liiga aeglaselt ja liiga palju tsenseeritakse,“ meenutab kriitik, toimetaja ja tõlkija Aksel Tamm (86) aastat, kui ta asus 35aastasena juhtima Nõukogude Eesti ainsat ilukirjandust välja antavat kirjastust Eesti Raamat.

16 aastat ENSV ainsa kirjastuse juhina: tsensuur võis võtta kolm aastat ja piiranguid oli palju

25.–29. märtsini 1949 küüditas Nõukogude võim Eestist 20 702 inimest Siberisse.

Kes saadeti Siberisse ehk Kuidas koostati küüditatavate nimekirjad?

Kus on menuka telesarja võttepaigad ja kust on pärit nõukaaegne kraam autodest miilitsavormi ja Marati uhutud pesuni? 

KOGU TÕDE SARJAST "ENSV": Illari Kukekese baari pole olemas, Aino Lasnamäe korter on aga küll

„Ajakirjanik on alati alasti, tema ei saa oma nõrkusi varjata,“ sedastab mõjukas ajakirjandustegelane Mart Kadastik oma uusimas raamatus, mida ta ise nimetab elutööraamatuks. Kirjanduse rindel seostub Kadastiku nimi avameelsete, seksuaalsust lahkavate romaanidega, ent sellest teosest seksi ei leia. Avameelne on see siiski.

ARVUSTUS: Mart Kadastiku „Nüüd ma siis kirjutan“ – isiklik sissevaade meediamaailma

Ajaloo ühe verejanulisema tegelase monumendi mahavõtmisest Tallinna kesklinnas möödus sel nädalal veerandsada aastat. "Oli tavaline tööpäev, aga kuidagi siiski eriline – asi tuli kiiresti ära teha!" meenutab mees, kes igandile oma käega köie kaela pani. 

Hüvasti, isake Lenin! Kuidas Tallinn 25 aastat tagasi ühest jõledast monstrumist lahti sai

Pole ime, et Marina Kaljuranna ema Veera Rajevskaja ENSV võimuaparaadi juures soodsad ametikohad sai – ikkagi sõjakangelane! Näiteks smugeldas ta sõjavangis olnud punaarmeelastele kompassi, et nad põgeneda saaksid. &nbsp;

Kaljuranna ema aitas punastel sakslaste vangilaagrist pageda

Uudistesaate 60. sünnipäeva puhul meenutavad telenäod ja kaadritagused jõud <a class="tag-172" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ak">AK</a> eredamaid hetki. 

"Iga minut oli arvel, nii et "Aktuaalse kaamera" järgi sai kella õigeks sättida."

Täna 100 aastat tagasi sündinud Paul Keresest kujunes väikese rahva vastupanu võrdkuju.&nbsp;

Teemalehed: EKP

Usundiõpetus nõukogude moodi: „Aga meie jaoks jumalat pole!“ (1)

ÕL ARHIIVIST | Uno Maasikas: „Mul on olnud röögatult õnne. Võiksin tähistada sünnipäeva neli korda aastas.“ (19)

16 aastat ENSV ainsa kirjastuse juhina: tsensuur võis võtta kolm aastat ja piiranguid oli palju (13)

Kes saadeti Siberisse ehk Kuidas koostati küüditatavate nimekirjad? (231)

KOGU TÕDE SARJAST "ENSV": Illari Kukekese baari pole olemas, Aino Lasnamäe korter on aga küll (28)

ARVUSTUS: Mart Kadastiku „Nüüd ma siis kirjutan“ – isiklik sissevaade meediamaailma (15)

Hüvasti, isake Lenin! Kuidas Tallinn 25 aastat tagasi ühest jõledast monstrumist lahti sai (3)

Kaljuranna ema aitas punastel sakslaste vangilaagrist pageda (172)

"Iga minut oli arvel, nii et "Aktuaalse kaamera" järgi sai kella õigeks sättida." (9)

"Maletajana võib Keres olla üks võrdsete seas. Sportlase ja inimesena on ta võrratu." (1)

Mati Kaal: ei hakka ma veel midagi pensionile minema! (14)

Hüvasti, jäämurdja Ants Antson! (2)

Kuidas skandaalne 40 intelligendi kiri eestlasi üles ärkama kutsus (18)

Euroopa Keskpank jätkab Kreeka pankade toetamist (7)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded