1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

„Cēsises langenud eestlaste mälestuseks püstitatud ausamba venelased hävitasid, aga meie kalmistul oli mälestusmärk ilusti hooldatud kogu okupatsiooniaja,“ räägib Cēsisest paarikümne kilomeetri kaugusel Veselavas elav naine.

100 AASTAT HILJEM VÕNNUS | Lätis olid langenud eestlaste ausamba juures lilled ka nõukogude ajal!

„Aasta algusest erinevates kohtades peatunud soomusrongi Wabadus on külastanud kokku umbes 30&nbsp;000 inimest. Muuseumideriigi Eesti kohta pole sugugi halb tulemus,“ ütleb Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lind ajateenijate bändi Katarripatarei rokkimise saate.

Tartusse jõudnud sõjamuuseumi soomusrongi on uudistanud kahe Rakvere jagu rahvast

Juba enne tööstusrevolutsiooni algust kuulusid insenerid, kes konstrueerisid ja arendasid tulirelvi, insenerkonna paremikku. Oma sõjaväe relvastamine parimate saadaolevate relvadega ja nende tootmise korraldamine oli iga suurriigi, aga ka paljude väiksemate riikide üks tähtsamaid prioriteete ja selles valdkonnas raha kokku ei hoitud.  

Relvad sõjast sõjani

„Aastase lapse isana näen, et sünd on eeskätt suur algus. Pärast sündi on laps veel pikka aega üsna saamatu ja väeti. Ühel hetkel õpib ta aga kõndima. Nii on Eesti ajaloos samuti. Iseseisvuse väljakuulutamisel 24. veebruaril 1918 oli riik üsna väeti. Vabadussõda võiks tinglikult võrrelda kõndimaõppimisega,“ toob paralleele eile ETV ekraanil alustanud uue dokumentaalsarja „Vabaduse lugu“ üks kahest autorist Indrek Treufeldt.

Indrek Treufeldt: „Vabadussõjaga sai meie väetist väikeriigist kõndija.“

Pühapäeval tähistatakse viiendat korda üle Eesti veteranipäeva. Viimsis sõjamuuseumis said lapsed näha muinasjutu-nukuetendust, suuremad uudistada Scoutspataljoni kasutuses olevat tehnikat ja angaaris ajaloolisi masinaid ning kuulata missioonisaunas veteranide pajatusi. 

FOTOD | Missiooniveteranid: meie valuutaks Afganistanis oli saun!

14. aprillil ehk suurel reedel jõudsid viimaks kodumaale Teises maailmasõjas hukkunud nõukogude lendurid, kelle lennukivraki otsimise, ülestõstmise ja asjaajamisega olid <a class="tag-22485" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/vabatahtlikud">vabatahtlikud</a> narvakad tegelenud pea 20 aastat. Ühele 23aastasele lendurile oli see elu esimene lahingulend. 

Pikeeriva pommitaja saatus: Narva all hukkunud lendurid said lõpuks koju

Käesoleval sügisel ilmus kapten Agu Karelsohni koostatud ja Eesti Sõjamuuseumi poolt rahastatud raamat Kalevi jalaväepataljoni eelkäija Kalevlaste maleva tegevusest Vabadussõjas.

Ilmus raamat kalevlaste tegevusest Vabadussõjas

Viimsi võimas toimus täna taaslavastuslahing "22. weebruar 1919", mille stsenaariumi kohaselt vallutasid Eesti soomusronglased ja Soome vabatahtlikud punaarmeelaste käest Marienburgi (tänapäeval Aluksne) lossi.

GALERII: Viimsi mõisast löödi vaenuväed taganema

Möödas on ajad, kui muuseumiskäik tähendas lademes vanade paberite ning vitriini peidetud esemete piidlemist – üle Eesti on ohtralt tehnikamuuseume, mis panevad silmad särama igal ajaloost veidigi huvitatul. 

Teemalehed: Eesti sõjamuuseum

100 AASTAT HILJEM VÕNNUS | Lätis olid langenud eestlaste ausamba juures lilled ka nõukogude ajal! (3)

Tartusse jõudnud sõjamuuseumi soomusrongi on uudistanud kahe Rakvere jagu rahvast (1)

Relvad sõjast sõjani

Indrek Treufeldt: „Vabadussõjaga sai meie väetist väikeriigist kõndija.“ (21)

FOTOD | Missiooniveteranid: meie valuutaks Afganistanis oli saun! (12)

Pikeeriva pommitaja saatus: Narva all hukkunud lendurid said lõpuks koju (12)

Ilmus raamat kalevlaste tegevusest Vabadussõjas

GALERII: Viimsi mõisast löödi vaenuväed taganema (4)

Mine muuseumi: tehnikahuvilistele jagub avastamisrõõmu üle Eesti (1)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED