1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Sääse-, aga ka sipelgatõrjevahendid kahjustavad tõsiselt meie tervist. Enamik putukatõrjevahendeid sisaldab 1944. aastal USA relvajõududes närvimürgina kasutusele võetud neurotoksilist dietüültoluamiidi ehk DEETi, mis imendub hästi nii läbi naha kui ka seedetrakti kaudu kogemata neelatuna või näiteks putukatõrjevahendiga määritud kätega süües, kirjutab&nbsp;<a href="https://www.kodus.ee/artikkel/saase-aga-ka-sipelgatorjevahendid-kahjustavad-tosiselt-meie-tervist-millised-riskid-ja-ohud" target="_blank">kodus.ee</a>. 

Sipelgamürkide ja suitsevate sääsetõrjevahenditega tasub olla ettevaatlik. Millised riskid ja ohud varitsevad?

„Sääsetõrjevahendite liialdamise tagajärgedega puutume kokku igal aastal,“ ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder, kelle sõnul tasub sel aastal sääskede rohkusest tulenevalt eriti tähelepanelik olla. Telgis sääsetõrjevahendi kasutamine on aga lausa iseendale gaasikambri loomine. Kui on kahtlus, et su laps on kogemata sääsemürki neelanud, helista&nbsp;mürgistusinfoliinile 16662.

MÜRGINE KA INIMESELE! Sääsetõrjevahendiga liialdada ei tohi

Ettevaatust: kangemad putukatõrjevahendid võivad plastistki läbi närida. 

Teemalehed: DEET

Sipelgamürkide ja suitsevate sääsetõrjevahenditega tasub olla ettevaatlik. Millised riskid ja ohud varitsevad?

MÜRGINE KA INIMESELE! Sääsetõrjevahendiga liialdada ei tohi

"Sääsetõrjevahend sulatas mu raseerijagi üles, aga mis juhtub lapsega, kui seda talle ihule määrida?" (30)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED