1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Mis on ühist võrkpallimängus välja väänatud jalal ning äsja alanud rasedusel? Nii kummaliselt, kui see ka ei kõlaks, ühendab neid põletik – keha keerukas reaktsioon koekahjustusele ja tõvestajate sissetungile.

Last ootava naise kehas käib loote ja emaka võitlus

Üha soojenev ilmastik on süüdi selles, et suur osa Austraalia Suure Vallrahu ümbruses elutsevatest rohekilpkonnadest&nbsp;on emased, vahendab Guardian ajakirjas Current Biology ilmunud uurimust. 

Isased merikilpkonnad kaovad kliima soojenemise tõttu?

Suvel vallandus Siberis Jamali poolsaarel antraksi ehk <a class="tag-11201" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/siber">Siberi</a> <a class="tag-22286" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/katk">katku</a> puhang, mis võttis koolipoisi elu. Vene võimude kinnitusel sai surmav tõbi alguse igikeltsast välja sulanud bakterieostest. Soojenev kliima võib lähikümnenditel tuua ka teisi haiguspuhanguid, vahendas Scientific American.

Soojenev kliima paneb haigused vohama

Ilus ja hõrgutav <a class="tag-10671" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kukeseen">kukeseen</a>, tüütu küüneseen ja kapis vedelenud leival valendav hallitus on seened, millega enamasti kokku puutume. Seeni on siiski palju rohkem, nende&nbsp;eluviisid võivad olla üpris ootamatud ja mõjutada üsna jahmataval moel nii inimest kui ka teisi elusolendeid.

Kas maailma valitsevad seened?

<a class="tag-70" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/soome">Soome</a> televisiooni jälgijad on tähele pannud uudist, nagu oleksid sel suvel mõned linnud asunud põhjanaabrite juurest lõuna poole rändama tavapärasest varem, mis pidavat ennustama külma <a class="tag-4210" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/talv">talve</a>. <a class="tag-4308" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/eesti">Eesti</a> linnu-uurijad on seni märganud vaid GPS-saatjaga must-toonekure varast rännukihku. Ühes on teadlased täiesti kindlad – ainult linde vaadeldes <a class="tag-9872" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ilmaprognoos">ilmaprognoose</a> teha ei saa. 

Ornitoloogid: ainult lindude käitumist vaadeldes krõbedat talve ennustada ei saa

Sünnid külmas Atlandi vees, kasvad aastakümneid ja pulmi pead alles 160. eluaasta paiku. See-eest võid vaevata tähistada enda 400. sünnipäeva. Just selline elu on Atlandi polaarhail – kõige kauem elaval selgroogsel loomal. 

IGILIIKUR: Atlandi polaarhai elab meist neli korda kauem

Ka pealtnäha rahulik ja nunnu loom võib osutuda tapjaks, kui tal on vaja poega kaitsta. "Põder võib hundistki jalaga läbi lüüa," ütleb elutargalt loomatundja <a class="tag-14807" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/aleksei-turovski">Aleksei Turovski</a>, kes tähistab täna 70. sünnipäeva. Ta on pühendanud kogu oma teadliku elu loomade uurimisele. 

Aleksei Turovski: "Ära iial jända emastega – see lõpeb halvasti, väga halvasti!"

Laborihiiri kasutatakse <a class="tag-3946" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/autism">autismi</a>, Parkinsoni tõve ja paljude teiste haiguste uurimiseks. Inimese sigimisbioloogia mudelorganismiks närilised alati ei sobi, sest emastel hiirtel ja rottidel pole <a class="tag-15420" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/menstruatsioon">menstruatsiooni</a>. See võib muutuda, sest <a class="tag-2833" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/austraalia">Austraalia</a> Monashi ülikooli teadlased avastasid sarnase nähtuse esinemise ogahiirtel, vahendas Nature. 

Avastati hiireliik, kelle emastel esineb kuupuhastus

Maailmameres hõljub sadu tuhandeid tonne plastosakesi. Merebioloogide rehkenduste kohaselt hulbib neid kõigis ookeanides. Tibatillukesi plastitükke võib leida ka kõige väiksemates loomades ja nii jõuavad need toiduahela kõikide tasemeteni. Miks väikesed mereloomad plasti sisse söövad, on suuresti selgusetu. Ajakirjas Science avaldatud <a class="tag-511" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/rootsi">Rootsi</a> teadlaste värske <a class="tag-9579" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/uuring">uuring</a> aitab aru saada, milline mõju on mikroplastil kalamaimudele. 

Rämpsukatk tapab kalu: tillukesed kalamaimud õgivad plasti nagu inimlapsed burgereid

Varesed, hakid ja rongad on väikese ajuga, kuid see teeb sama tublit tööd kui inimahvide <a class="tag-24187" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/narvisusteem">närvisüsteem</a>, vahendas RedOrbit. 

Varesed on sama nutikad kui šimpansid

Autism on ravimatu arenguhäire, mis paneb pitseri inimese suhtlemisvõimele. 

Igal inimesel on autismi teket soodustavaid geene

Inimest eristab teistest loomadest kogukas aju ja oskus keerulisi probleeme lahendada. Me suudame lennata Kuule, teha telesaateid ja toota autosid. Paraku vajab võimas <a class="tag-24187" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/narvisusteem">närvisüsteem</a> palju energiat. Kui lugeja loeb laupäevast <a class="tag-8867" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ohtuleht">Õhtulehte</a>, läheb viiendik selle ajal kuluvast energiast aju töös hoidmiseks. Seetõttu on <a class="tag-10608" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/bioloogid">bioloogid</a> aina enam veendunud, et toit ja selle valmistamine on inimese evolutsiooni oluliselt mõjutanud. 

Kas toidutegemine tegi ahvist inimese?

Vincent van Goghi 1889. aastal valminud „Oliiviaed“&nbsp;seisab USAs Kansas Citys Nelson-Atkinsi kunstimuuseumis. Luubiga uurides leidis muuseumi konservaator maali värvikihist&nbsp;rohutirtsu, vahendas New York Times.

Van Goghi maalilt leiti rohutirts

Hirm öö ees aitas varajastel inimestel ellu jääda. 

Miks me kardame pimedat?

Tavaliselt arvatakse, et töö tegi ahvist inimese. Uuemad uuringud näitavad aga, et oluline roll ahvi arenemisel inimeseks on olnud ka alkoholil. Ja inimese käsi on arenenud selliseks, nagu see on, mitte vaid asjade loomiseks, vaid ka kasutamiseks ründerelvana. Mida välisajakirjanduses avaldatud uuringud veel näitavad? 

Uued uuringud: ahvist tegid inimese alkohol ja rusikad

<a class="tag-796" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/usa">USA</a> föderaalse ohustatud liikide seaduse järgi on <a class="tag-2863" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/aafrika">Aafrikas</a> elutsev lõvi alamliik Panthera leo leo nüüdsest ohustatud ja väljasuremisohus olevate loomade nimekirjas, kirjutas Popular Science. 

Ameeriklased kuulutasid ­Aafrika lõvid ohustatud liigiks

Linde on kõikjal – poolustel elutsevad pingviinid, ookeanide kohal lendavad albatrossid ja <a class="tag-11520" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kajakad">kajakad</a>. Kõrbestes ja savannides võib näha <a class="tag-21917" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jaanalind">jaanalinde</a> ning põhjapoolkera metsades pasknääre ja muid sulelisi. Praegu elutseb <a class="tag-8516" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/maa">Maal</a> üle kümne tuhande linnuliigi. Värske uuringu kinnitusel pani sellele kirevusele aluse seesama <a class="tag-3597" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/katastroof">katastroof</a>, mis dinosaurused maakeralt minema pühkis. 

Dinosaurused hukutanud katastroof andis võimu maakeral lindude kätte

Vaid viis kuud tagasi põdes Londonis elav beebi Layla Richards väga kiire levikuga ravimatut <a class="tag-6887" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/leukeemia">leukeemiat</a>. Nüüd on laps tervenemas, sest sai ainulaadset ravi. Bioloogid lõid laboris immuunrakud, mis olid mõeldud just Layla kehas paljunevate vähirakkude hävitamiseks, vahendas <a class="tag-1153" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/bbc">BBC</a>. 

Ainulaadne rakuteraapia ravis aastase tüdruku verevähist terveks

Kes ei tunneks libahunte, vampiire ja muid fantaasialoomi. Teravad plastkihvad ja ojadena voolav kunstveri kuuluvad iga korraliku <a class="tag-3170" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/halloween">halloween’</a>i-peo juurde. Kes toituvad aga loomariigis päriselt verest? Teeme tutvust seitsme huvitava olendiga.

HALLOWEENI LOOMAERI: viis vägevat vereimejat

Kas homoks sünnitakse? Geneetikute väitel on seksuaalne sättumus vähemalt osaliselt pärilik. Niinimetatud geigeene pole siiski üles leitud. <a class="tag-8542" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ameerika">Ameerika</a> inimgeneetika ühingu aastakonverentsil esitletud uurimuse järgi võivad inimese seksuaalse orientatsiooni määrata hoopis geenilülitid, vahendab Science. 

Keskkond teeb homoseksuaalseks?

<a class="tag-796" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/usa">USA</a> <a class="tag-1229" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/washington">Washingtoni</a> ülikooli <a class="tag-10608" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/bioloogid">bioloogid</a> on avastanud ligi paarsada vananemisega seotud geeni. Nende väljalülitamine võib eluaastaid tublisti juurde lisada. Esialgu oskavad geneetikud seda teha vaid pärmseentega, kuid loodetavasti õpitakse peagi ära ka inimgeenide kinnikeeramine, vahendas Telegraph ajakirjas Cell Metabolism ilmunud uurimust. 

Geenide väljalülitamine tagab pika ea

Vanasti oli rohi rohelisem ja <a class="tag-12910" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/hambad">hambad</a> tervemad. Kas see on tõsi? Osaliselt küll. Kas või <a class="tag-16902" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/pompei">Pompei</a> elanike hambauuring näitab, et iidsete roomlaste hambad olid üllatavalt terved. Samas on kaaries üks vanemaid <a class="tag-10851" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/haigus">haigusi</a> maamunal ning juba kiviaegsete inimeste hambad võisid mõnikord üsna kõvasti valutada. 

Hambaaukudega olid hädas juba koopainimesed

Inimesed kulutavad aega flirtimisele ja paarilise tundmaõppimisele. 

Armastus on lindudelegi oluline

Teadmised sauruste välimuse ja eluviiside kohta pärinevad kivististe uurimisest. Mis värvi väljasurnud hiidroomajad olid, pole siiani kuigi hästi teada. Samuti ei osatud pikka aega midagi arvata saurusemunade väljanägemise kohta. Värske uurimuse kohaselt olid hiidroomajate munad üsna linnumunade moodi, mida kohtab väga erineva värvi ja mustriga.

OHOO: saurused munesid kirevavärvilisi mune

Mida teha, kui kuri <a class="tag-14741" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kasvaja">kasvaja</a> on hävitanud suure osa roietest ja rinnaluust? Hispaania <a class="tag-3322" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/arstid">arstid</a> ja <a class="tag-2833" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/austraalia">Austraalia</a> insenerid tegid vähihaigele maailma esimese <a class="tag-3938" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/3d">3D</a>-prinditud rinnakorvi. 

Varuosad, spetsiaalselt sulle: teadlased õpivad 3D-printeriga luid valmistama

Viis aastat tagasi avastasid bioloogid, et armuvalus isased hiired tekitavad häälitsusi inimesele kuuldamatutel sagedustel. 

Emased hiired siristavad armulaule

Teadlased leidsid Dominikaani vabariiki ja Costa Ricat eraldavast Mona väinast uut liiki vesilesta, mille ladinakeelseks nimetuseks sai popstaar Jennifer Lopezi järgi <em>Litarachna lopezae</em>.

Teadlased panid avastatud putukaliigile nime Jennifer Lopezi järgi

Hoolimata loendamatutest ja massiivsetest tõenditest sellest, et meie koduplaneet pole mitte vaid tuhandeid, miljoneid, vaid lausa miljardeid aastaid vana, leidub siiski neid, kes&nbsp;–&nbsp;sageli religioossetel põhjustel&nbsp;–arvavad, et Maa on kõvasti noorem.

Evolutsiooniteooria skeptikud: maailm loodi täna 6021 aastat tagasi?

Mehhikos Chihuahua osariigis avastati koobastest mikroobid, kelle vanus ulatub 50&nbsp;000 aastani, vahendas Guardian. Iidsed bakterid leiti Naicast vanast plii- ja tsingikaevandusest. Olendid on erakordselt vastupidavad, kuna nende elupaigas on väga niiske ja happeline keskkond ning kuuma peaaegu 60 ºC. 

Mehhiko koobastest avastati iidvanad elusolendid

<a class="tag-2833" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/austraalia">Austraalia</a> kuulsa Suure Vallrahu korallid surevad aina kiiremini ja nende hävimist pidurdaks vaid kliima jahenemine. Selles, et viimase paarikümne aasta jooksul on vallrahu kaotanud olulise osa korallidest, on nimelt süüdi liiga soe vesi. Niisugusele järeldusele jõudis rahvusvaheline uurimisrühm mainekas ajakirjas Nature avaldatud artiklis.

Soojenev kliima suretab Suurt Vallrahu

Vahaleedik ehk vahakoi (<em>Galleria mellonella</em>) on pisike <a class="tag-31153" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/liblikas">liblikas</a>, kes teeb mesinikele palju meelehärmi. Tiivuline muneb mesitarudesse ja tema vastsed hävitavad kärgesid. Tüütu <a class="tag-31152" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kahjur">kahjur</a> suudab seedida vaha, mis paljude teiste liikide jaoks on võimatu. Nüüd avastasid <a class="tag-10608" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/bioloogid">bioloogid</a>, et vaha­maiaste liblikalapsukeste seedeelundkond saab jagu ka kilekottidest. 

Ootamatu avastus: liblikaröövik sööb kilekotte

Mida mõtleb <a class="tag-3269" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kass">kass</a> või koer, kui oled otsustanud korteris tapeeti vahetada või kuudi üle värvida? Lemmikloomade nägemismeele kohta ringleb palju müüte. Näiteks pole <a class="tag-11854" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kassid">kasside</a> ega koerte <a class="tag-10324" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/maailm">maailm</a> sugugi mustvalge, nagu paljud seda ette kujutavad, vaid sarnaneb pigem punarohevärvipimedusega inimeste omaga. 

Kassi ja koera maailm: värvivaesem, kuid mitte mustvalge

"Ennäe, neitsi jääb <a class="tag-20596" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/lapseootel">lapseootele</a> ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel, see on tõlkes: Jumal on meiega", vestab Matteuse evangeelium. Oli see siis nüüd nii või mitte, aga loomariigis on neitsisigimine üsna tavaline ja mitte ainult jõuluajal. 

Teemalehed: bioloogid

Last ootava naise kehas käib loote ja emaka võitlus (1)

Isased merikilpkonnad kaovad kliima soojenemise tõttu? (5)

Van Goghi maalilt leiti rohutirts (7)

OHOO: saurused munesid kirevavärvilisi mune (2)

Evolutsiooniteooria skeptikud: maailm loodi täna 6021 aastat tagasi? (26)

Mehhiko koobastest avastati iidvanad elusolendid (10)

Soojenev kliima suretab Suurt Vallrahu (11)

Ootamatu avastus: liblikaröövik sööb kilekotte (17)

Kassi ja koera maailm: värvivaesem, kuid mitte mustvalge (9)

Neitsist sündinud loomad – tavalised ja ometi tavatud (4)

Soojenev kliima paneb haigused vohama

Kas maailma valitsevad seened? (9)

Ornitoloogid: ainult lindude käitumist vaadeldes krõbedat talve ennustada ei saa

IGILIIKUR: Atlandi polaarhai elab meist neli korda kauem (3)

Aleksei Turovski: "Ära iial jända emastega – see lõpeb halvasti, väga halvasti!" (43)

Avastati hiireliik, kelle emastel esineb kuupuhastus (1)

Rämpsukatk tapab kalu: tillukesed kalamaimud õgivad plasti nagu inimlapsed burgereid (6)

Varesed on sama nutikad kui šimpansid (5)

Igal inimesel on autismi teket soodustavaid geene (9)

Kas toidutegemine tegi ahvist inimese? (17)

Miks me kardame pimedat? (13)

Uued uuringud: ahvist tegid inimese alkohol ja rusikad (14)

Ameeriklased kuulutasid Aafrika lõvid ohustatud liigiks (1)

Dinosaurused hukutanud katastroof andis võimu maakeral lindude kätte (8)

Ainulaadne rakuteraapia ravis aastase tüdruku verevähist terveks

HALLOWEENI LOOMAERI: viis vägevat vereimejat (5)

Keskkond teeb homoseksuaalseks? (5)

Geenide väljalülitamine tagab pika ea (2)

Hambaaukudega olid hädas juba koopainimesed (6)

Armastus on lindudelegi oluline (1)

Varuosad, spetsiaalselt sulle: teadlased õpivad 3D-printeriga luid valmistama (1)

Emased hiired siristavad armulaule (1)

Teadlased panid avastatud putukaliigile nime Jennifer Lopezi järgi (2)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED