1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Ajakirjanik Valve Raudnask võrdleb erinevaid elunähtusi enne ja nüüd. Mis on teisiti? Kas midagi on ka samaks jäänud?

Valve Raudnaski kolumn | Georg Ots kõlakate keerises

&nbsp;„Ago oli juba parandamatult haige ning dialüüsiseansid olid muutnud tublisti ta välimust. Ta oli näost ümmargune ja tursunud ning kaalus juurde võtnud. Ago oli suur ja paks,“ meenutab vaid 34aastaselt neerupuudulikkuse tõttu surnud näitleja Ago Salleri õde Tiina ühte traagilis-naljakat seika venna viimasest aastast. „Ago oli küll&nbsp;haige, aga käis siiski emaga Pärnamäel haudasid korrastamas. Eks nad bussiga sinna ja tagasi sõitsid. Ago oli bussis istunud, sest tal oli paha olla, kui üks mees korraga emale käratas: „Mis see siis olgu, lasete oma suurel ja paksul pojal istuda, ise aga, vana inimene, seisate püsti!“&nbsp;

Ago Sallerile ennustati hiilgavat lavakarjääri, kuid neeruhaigus viis ta 34aastaselt hauda

1919. aasta kesksuvel sündis venelanna Jevgenia Kuznetsoval poeg Georgi. Kuulu järgi oli tema isa pärit Elsass-Lotringist. Kas prantslane või prantsuse juut. Mõlemad vanemad olid seotud meditsiiniga: <a class="tag-4972" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ema">ema</a> teenis leiba Riias I okupatsiooniarmee arstina, isa täpset ametit ei mäleta enam keegi. Vanemad kohtusid väerinnal, legendi järgi laeval. Põgusast kohtumisest jäi mälestus, kes karjus kui ratta peal. Pisike mälestus, kelle ema Jevgenia soovis unustada. 

Jüri Järvet – vanematest hüljatud poisike, kellest sirgus maailmakuulus filmitäht

"Kui ma teatrisse läksin, oli Silvia Laidla saanud 40 ja ma mõtlesin: issand jumal – 40 aastat vana ja ikka veel teatris! Ma ise olin juba üle 40, kui kuulsin, et omal ajal oli Salme Reek vaadanud sama imestunult toona 30aastast Ly Lasnerit – 30 ja ikka veel teatris!" naerab näitleja <a class="tag-14900" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/mari-lill">Mari Lill</a>. Ta saab esmaspäeval 70. Pakub kodus ema retsepti järgi tehtud heeringat ja magustoitu. Ning naerab alatasa. 

Mari Lill: 70 on juba üsna tüütu – võiks ikka noorem olla

Eesti võrkpallikoondise poolehoidjad saavad EMil mängude eel, ajal ja järel lõõritamiseks inspiratsiooni ametlikust fännilaulikust, kuhu on palad valinud mängijad ise. 

Vollemehed koostasid lauliku

"Ikka tervist eelkõige. Ma arvan, et see on oluline komponent. Ja eks siis mingit fantaasiat edasitegutsemiseks kah!" õpetas eile 65. sünnipäeva pühitsenud helilooja <a class="tag-12471" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/olav-ehala">Olav Ehala</a>, mida talle tähtpäevaks soovida. Palju tervist ja fantaasiat! 

Olav Ehala: inimesed on mulle tänaval öelnud, et on saanud minu muusikast kosutust. Seda on hea kuulda

Vähesed riigid võivad oma ajaloost ette näidata nii suuri ühe kümnendi raames toimunud muutusi kui Eesti. Kannapöördeid mõtlemises tuli teha ikka uuesti ja uuesti. Võime vaid ette kujutada, mis toimus nende inimeste peades, kes ideoloogilistel Ameerika mägedel kihutades täie mõistuse juurde üritasid jääda. Ometi olid tollalgi olemas kohad ja viisid, kus ja kuidas karm igapäevaelu hetkekski unustada. 

Meelelahutus 1940ndate Tallinnas: džäss, Estonia staarid ja kinorekordid

„Ma ise arvan, et olen hea inimene, aga mind õudselt erutab ja huvitab inimeste tume pool,“ tunnistab lavastaja Ain Mäeots Vanemuise Sadamateatris pärast musta komöödia „Härra Biedermann ja tulesüütajad“ esietendust. Inimeste pimedama poole eksponeerimist on ses lavaloos rohkem kui küll. Vaatajal hakkab lausa füüsiliselt valus, kui ta jälgib Aivar Tomminga kehastatud Biedermanni heitlusi.

Ain Mäeots: „Ise arvan, et olen hea inimene, aga mind õudselt erutab inimeste tume pool.“

Missugused lendlaused on raamatutest, filmidest, seriaalidest, kõnedest, ajakirjandusest ja lauludestki läbi kümnendite eesti rahva suhu kandunud?

PARIMAD LENDLAUSED: „Meil lobisemise eest palka ei maksta!“ – „Küllap vist!“

„Üksküla, teil on oht jääda ühekülgseks nagu hambahari,“ ütles Voldemar Panso. Noor Üksküla vajus mõttesse, sest ei taibanud õpetaja sõnade tähendust. Abi tuli teatrikooli õppejõu Leo Kalmetilt: „Kui te saltot ära ei tee, siis te kaugele ei jõua.“ „Siis sain aru, et midagi ma kartsin,“ tunnistas Üksküla aastakümneid hiljem ETV saates „Illusionist Aarne Üksküla“. „Olin kaunis häbelik näitleja ega olnud seda saltot teinud.“

GALERII | Aarne Üksküla: „Ma olen õppinud ära ühe ameti ja püüan seda pidada korralikult.“

Juubilarist telemehe kõige lähedasemad inimesed on abikaasa ja poeg, kes on temaga kaasa mõelnud ja vajadusel teda ka tagasi hoidnud. 

JUHAN PAADAM: kui Tallinnas Eurovisioni korraldasime, oli mu perel netikommentaaride tõttu raske – see oli neile julgustükk

Armastatud lastesaate teleekraanile jõudmisest möödub täna 52 aastat – Ingrid Kivirähk meenutab saate tegemise aega ja räägib oma elust."See minu töö ei olnud minule üldse mingi töö! See oli lõbu ja laul ja lust!" naerab südamest kunagises armastatud telesaates mummulise kleidiga Tippi mänginud Ingrid Kivirähk. Temast õhkub nii palju soojust ja elurõõmu, et sellest saab osa igaüks, kes tema lähedal on.

Telesaates "Tipp ja Täpp" Tippi mänginud Ingrid Kivirähk: "Olen sama maias nagu Tipp!"

Eile pidas <a class="tag-12232" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/eesti-draamateater">Eesti Draamateater</a> juba 18. korda <a class="tag-15643" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/antsude-pidu">Antsude pidu</a>. Lõppeva aasta silmapaistva töö eest antavaid kolleegiauhindu nimetab draamateater teatri suurkujude (<a class="tag-12318" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ants-eskola">Ants Eskola</a>, Ants Lauter, Ants Jõgi jt) järgi Antsudeks, välja on neid antud 1999. aastast. 

DRAAMATEATER JAGAS ANTSUSID: Ülle Kaljuste pälvis kolleegide tunnustuse seitsmendat korda

<a class="tag-12232" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/eesti-draamateater">Eesti Draamateater</a> võttis 18. detsembril traditsioonilisel Antsude peol kokku lõpusirgele jõudva aasta ning jagas juba 18. korda kolleegiauhindu.&nbsp;

GALERII | Eesti Draamateatris peeti traditsioonilist Antsude pidu ning jagati preemiaid

"Tõstamaa, see ongi Eesti Hollywood” on öelnud Ants Eskola. Just sellesse Eestimaa otsa, kus on sündinud aukartust äratav hulk häid Eesti filme ning kus mõisas tegutseb filmimees Jaak Ellingu loodud kinokelder, tulid augusti viimasel laupäeval kokku inimesed, kelle jaoks meie oma kino on hingelähedane teema.

Teemalehed: Ants Eskola

Valve Raudnaski kolumn | Georg Ots kõlakate keerises

Ago Sallerile ennustati hiilgavat lavakarjääri, kuid neeruhaigus viis ta 34aastaselt hauda

Ain Mäeots: „Ise arvan, et olen hea inimene, aga mind õudselt erutab inimeste tume pool.“

PARIMAD LENDLAUSED: „Meil lobisemise eest palka ei maksta!“ – „Küllap vist!“ (7)

GALERII | Aarne Üksküla: „Ma olen õppinud ära ühe ameti ja püüan seda pidada korralikult.“ (32)

JUHAN PAADAM: kui Tallinnas Eurovisioni korraldasime, oli mu perel netikommentaaride tõttu raske – see oli neile julgustükk (1)

Telesaates "Tipp ja Täpp" Tippi mänginud Ingrid Kivirähk: "Olen sama maias nagu Tipp!" (5)

DRAAMATEATER JAGAS ANTSUSID: Ülle Kaljuste pälvis kolleegide tunnustuse seitsmendat korda (1)

GALERII | Eesti Draamateatris peeti traditsioonilist Antsude pidu ning jagati preemiaid (8)

ÕHTULEHE GALERII | Kaduva?Kino Päev tõi Tõstamaal vaatajate ette Eesti filmi kullafondi (4)

Jüri Järvet – vanematest hüljatud poisike, kellest sirgus maailmakuulus filmitäht (59)

Mari Lill: 70 on juba üsna tüütu – võiks ikka noorem olla (27)

Vollemehed koostasid lauliku

Olav Ehala: inimesed on mulle tänaval öelnud, et on saanud minu muusikast kosutust. Seda on hea kuulda (11)

Meelelahutus 1940ndate Tallinnas: džäss, Estonia staarid ja kinorekordid (8)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded