1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Koroonaviirusepuhanguga seotud hirm ja teadmatus tuleviku ees tekitavad ärevust ning stressi. Suurem osa tuleb muremõtetega toime omapäi, kuid on ka neid, kelle vaimne tervis pole nii tugev ja kes vajavad tuge, et keerulisel ajal ning pärast seda ellu jääda. Kuidas nad saaksid end aidata?&nbsp;

KOROONAST TINGITUD HIRM JA ÄREVUS: „Kas mina ja mu lähedased jääme terveks? Kui kaua see veel kestab?“

Viinakurat pole kuhugi kadunud ka eriolukorras. „Joon oluliselt rohkem. Läti konjakid on kapist võtta,“ ütleb Andres. Seevastu on ka neid, kes on jätnud &nbsp;joomise maha. „Kui pimedal ajal oli vähemalt üks klaas veini ikka päevas normaalsus, siis nüüd ei isuta üldse,“ tunnistab Terttu.

KUI PALJU EESTLASED KRIISIAJAL JOOVAD? Ühed tunnistavad, et üldse ei isuta, teised vastupidi: see aitab lõdvaks lasta!

Oled ilmselt sõpradeltki kuulnud, et elu oleks muidu küll ilus, aga tööd on nii palju, et tahab ära tappa! Või et kui poleks töönarkomaan, oleks elu ideaalne. Psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa arutleb, miks töö nii tähtis on.

Töölase edasilükatud ELU

„Minu vend, minu abikaasa ja minu poeg – nad kõik läksid vabasurma. Ma ikka mõtlen, miks see juhtus, kas ma oleksin saanud seda ära hoida, aga need küsimused on ja jäävadki vastuseta,“ räägib enesetapu läbi kolm lähedast kaotanud naine.&nbsp;

KOLM LÄHEDAST MATNUD NAINE: „Sellest ei saagi kunagi päriselt üle. Aeg ainult vähendab valu...“

Peaaegu alati eelnevad inimese enesetapukatsele selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. 

Psühholoog: enesetapukatsele eelnevad selged ohumärgid

Kolmapäeval toimunud rutiinne kaitseväe laskeharjutus Ida-Virumaal Sirgalas võttis traagilise pöörde, kui Viru jalaväepataljoni ajateenija Jarmo võttis kätte automaadi, kõndis sellega metsatukka ja tappis end lasuga pähe. Juba järgmisel päeval toimus Sirgalas uus vahejuhtum – noorsõdur laskis endale kuuli jalga.

Mis ometi toimub Sirgala laskeharjutustel? Vaid kahe päevaga on üks ajateenija surnud ja teine haavatud!

Nii nagu keha, on treenitav ka inimese aju. Iga inimene saab treenida oma mälu palju paremaks. Kui mälu ei treeni, võib see kängu jääda – just samamoodi nagu lihased, kui neid ei kasutata.

MÄLUTREENING: lihtsate nippidega mälu paremaks

Politsei: probleemi alged ulatuvad peresuhetesse. 

Kus sa ometi oled? Politsei saab aastas tuhandeid teateid kadunud lastest

"Mina tegin selle eksperimendi kaasa mõttega saada teada, mida see mäng endast kujutab," ütleb 21aastane neiu. Ta hoiatab noori ja lapsevanemaid Venemaalt üle riigipiiride leviva ohtliku mängu eest, mis sunnib enesetapule. 

Ettevaatust, liikvel on teismeliste surmamäng!

"Seda, et mu laps oleks megatraumeeritud olnud, ei olnud, pigem kui ta koolist ära tuli, oli ta elevil," räägib ema, kelle laps osales nädala alguses <a class="tag-187" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kuressaare">Kuressaare</a> gümnaasiumis peetud õppusel. 

Õppusel pidid lapsed pissima prügikasti ja kraanikaussi

"Seal oli paar last kes ei kannatanud oodata rohkem ja pissisid prügikasti, sest välja ei lastud," räägib ühe esimese klassi õpilase ema, kelle laps osales nädala alguses Kuressaare gümnaasiumis toimunud õppusel.

Kuressaare koolis toimunud äkkõppus ületas piirid? Lapsed pidid keha kergendama prügikasti  

&nbsp;Viimasel kümnendil üha enam sagenevad psüühikahäired on juhtinud tähelepanu vaimse tervise olulisusele. Tervise Arengu Instituudi hinnangul puudutab mõni psüühikahäire iga kuuendat tööealist inimest. Kuigi selliseid probleeme on keeruline väliselt hinnata, mängib vaimse tervise säilitamisel olulist rolli töökeskkond, kus veedetakse suur osa oma ärkveloleku ajast. 

Vaimsed probleemid tööl - pseudoprobleem või tulevikutrend?

Hea sõber olla pole alati lihtne. Kuid vanad sõbrad on hindamatud ja tasub teada põhilisi oskusi, mille abil on võimalik head ja sooja sõprussuhet hoida. Eriti väärtuslikuks muutub nende toetav õlg siis, kui elus on parajasti raske aeg. Kuidas aga aidata depressiivset, enesessetõmbunud sõpra? Või vastupidi – mida ette võtta siis, kui sõbranna on muutunud üliemotsionaalseks, helistab pidevalt keset ööd ja räägib tundide kaupa vaid oma muredest?

Mida teha, kui sõbranna on muutunud üliemotsionaalseks, helistab pidevalt keset ööd ja räägib tundide kaupa vaid oma muredest?

Laste seas levivad surmavalt ohtlikud mõõduvõtud. 

Kallis laps, sul  on ainult üks elu – ÄRA MÄNGI SELLEGA!

Käes on aasta kõige pimedam aeg, kuid ühtlasi ka aeg, mil on enam põhjust pöörata tähelapanu oma lähedastele ning nendega koosveedetud ajale. Head lähisuhted on kaitsev faktor nii vaimse tervise kui muude tervisehädade korral.

Mida teha, kui pühadehooaeg toob kaasa üksildustunde, kurbuse ja ärevuse?

<a class="tag-4026" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/stress">Stress</a>, <a class="tag-5199" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/soomishaire">söömishäired</a> ja <a class="tag-6927" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/depressioon">depressioon</a> on moodsa maailma probleemid, mis kimbutavad paljusid. Käsitööga tegelemine aga aitab nende muredega paremini hakkama saada, on <a class="tag-3159" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/new-york">New York</a> Times’i andmetel tõestanud mitu <a class="tag-796" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/usa">USA</a> teaduslikku uurimust. Näiteks kudumine pakub lõõgastust kroonilise valu puhul ning aitab vanemas eas mälu erksamana hoida. 

Koo terviseks: käsitöö peletab häirivaid mõtteid

Psühhiaater Ere Vasli sõnul elab Eestis umbes 70 000 inimest depressiooniga, vaid kolmandik neist otsib abi. Põhjusi, miks oma murega üksi jäädakse, on mitmeid.

Eesti 70 000 depressiooniga inimesest suurem osa arsti juurde ei jõua

Kolmapäeval vapustas Eestit traagiline juhtum – oma kodus Sillamäel võttis endalt elu kõigest kümneaastane poiss. Last oli väidetavalt juba aastaid koolis kiusatud. Endale käe külge pannud poiss käis samas koolis, kus maikuus ähvardas õpilasi relvaga mees, kes enda sõnul astus välja koolis kiusatud tüdruku kaitseks. Direktorit, kelle koolis valusad sündmused aset leidsid, haridusminister esialgu vallandada ei kavatse.

Sõprust soovinud poisi surm paneb koolijuhi löögi alla

Lapse probleemset käitumist võetakse sageli kui tähelepanu otsimist või lausa manipuleerimist. „Seda ei tohi kindlasti teha,” ütleb hingeabi portaali peaasi.ee tegevdirektor ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. „Ohumärke tuleb võtta tõsiselt.” Need võivad olla noore inimese viimased appihüüded.

Veerand Eesti lastest vaevleb depressiooni käes: jagamata mure võib viia enesetapuni

Vaimse tervisega seotud tervisemured on koolinoorte seas laialt levinud. Näiteks ärevust on tõenäoliselt tundnud pea iga koolinoor, kooliõpilasi kimbutab ka salakaval depressioon. 

KLIINILINE PSÜHHOLOOG: noorte ärevushäireid ja depressiooni ei märgata sageli õigel ajal

„Lapsel võib olla raske oma juttu muuta, kartes, et kui nii tõsine asi on päevavalgele toodud ja politseigi kaasatud, võib kõvasti riielda saada, kui öelda: see oli vaid mõttemäng või hilinemise kattevarjuks toodud vale,“ lahkab psühholoog viimasel ajal sagenenud juhtumeid, kus lapse väljamõeldu valgest kaubikust põhjustab suure paanika.

Väljamõeldud valge kaubik ja kommionu võivad olla lapse appikarje suurest murest 

Vaimse tervise portaali Peaasi.ee algatatud depressiooni teadvustamise kampaania “Must lumi” raames on depressioonitesti tehtud üle 20000 korra.

Suur osa depressioonitesti täitnutest mõlgutab enesetapumõtteid

Kui süüdimõistetud meespedofiilide juhtumeid&nbsp;on Eesti ajakirjandusest läbi käinud mitu, siis leidub ka naisi, kes lapsi seksuaalselt kuritarvitavad. Eriti dramaatilised on lood siis, kui ahistajaks on (kasu)ema.&nbsp;

Ema armastus pani lapse hirmust värisema

Hukkunuga lõppeva õnnetusjuhtumi korral lasub politsei õlul kohustus anda teave tema lähedastele edasi. Kuid surmasõnumi edasitamine pole kergete killast: „Ka kogenud politseinikud ütlevad, et see on politseitöö üks kõige raskemaid ülesandeid: minna ja koputada ja öelda inimestele, et see inimene, keda te koju ootate ei tule koju,“ kirjeldab politsei-ja piirivalveameti peakaplan Valdo Lust.&nbsp;

Teemalehed: Anna-Kaisa Oidermaa

KOROONAST TINGITUD HIRM JA ÄREVUS: „Kas mina ja mu lähedased jääme terveks? Kui kaua see veel kestab?“

KUI PALJU EESTLASED KRIISIAJAL JOOVAD? Ühed tunnistavad, et üldse ei isuta, teised vastupidi: see aitab lõdvaks lasta!

Mida teha, kui sõbranna on muutunud üliemotsionaalseks, helistab pidevalt keset ööd ja räägib tundide kaupa vaid oma muredest?

Sõprust soovinud poisi surm paneb koolijuhi löögi alla (2)

Veerand Eesti lastest vaevleb depressiooni käes: jagamata mure võib viia enesetapuni (134)

KLIINILINE PSÜHHOLOOG: noorte ärevushäireid ja depressiooni ei märgata sageli õigel ajal (1)

Väljamõeldud valge kaubik ja kommionu võivad olla lapse appikarje suurest murest (16)

Suur osa depressioonitesti täitnutest mõlgutab enesetapumõtteid (18)

Ema armastus pani lapse hirmust värisema (62)

Politseikaplan: lähedastele surmateate viimine on üks raskemaid politsei ülesandeid (36)

Töölase edasilükatud ELU

KOLM LÄHEDAST MATNUD NAINE: „Sellest ei saagi kunagi päriselt üle. Aeg ainult vähendab valu...“ (38)

Psühholoog: enesetapukatsele eelnevad selged ohumärgid (16)

Mis ometi toimub Sirgala laskeharjutustel? Vaid kahe päevaga on üks ajateenija surnud ja teine haavatud! (102)

MÄLUTREENING: lihtsate nippidega mälu paremaks

Kus sa ometi oled? Politsei saab aastas tuhandeid teateid kadunud lastest (15)

Ettevaatust, liikvel on teismeliste surmamäng!

Õppusel pidid lapsed pissima prügikasti ja kraanikaussi (43)

Kuressaare koolis toimunud äkkõppus ületas piirid? Lapsed pidid keha kergendama prügikasti (114)

Vaimsed probleemid tööl - pseudoprobleem või tulevikutrend? (4)

Kallis laps, sul on ainult üks elu – ÄRA MÄNGI SELLEGA! (63)

Mida teha, kui pühadehooaeg toob kaasa üksildustunde, kurbuse ja ärevuse?

Koo terviseks: käsitöö peletab häirivaid mõtteid

Eesti 70 000 depressiooniga inimesest suurem osa arsti juurde ei jõua (6)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded