1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Keskkonnaminister Siim Kiisler allkirjastas määruse, mis annab 2019. aastal harrastuskalastajatele senisest rohkem püügivõimalusi. Ühe olulisema uuendusena on tuleval aastal laiendatud kalapüügivõimalusi Matsalu rahvuspargis.

2019. aastal saavad harrastajad Matsalu rahvuspargis senisest rohkem kala püüda

Äsja lõppenud ulatusliku operatsiooni käigus eemaldas Veeteede Amet koos partneritega Emajõe Muuge kanalist ohtlikud ja laevaliiklejatele ebamugavust põhjustanud puud. Madala veetaseme tõttu toimus osa operatsioonist külmas sügiseses vees supeldes.

Veeteede Amet puhastas Emajõe Muuge kanalit ohtlikest puudest

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) nõukogu poolt kinnitatud sihtasutuse 2013. majandusaasta aruande järgi suunati KIKi kaudu keskkonnaprojektidesse 231,5 miljonit eurot. „2013.

KIK investeeris 2013. aastal keskkonda üle 231 miljoni euro

Naissaare, Kakumäe ja Suurupi lähedal rannikumeres avastati täna reostuslaigud, mis tõenäoliselt pärinevad laupäeval Pakri saarte lähedal laeva punkerdamisel tekkinud masuudilekkest. Osa reostusest on jõudnud ka rannikule. Täna hommikul teatati PPA piirivalveosakonna mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskusele, et Naissaarest läänes on reostuslaik, milles on näha masuuditükke.

Osa laupäeval merre valgunud kütusest on jõudnud rannikule

Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni inspektorid ja Lääne prefektuuri ametnikud avastasid 7. märtsil toimunud ühisreidi käigus Kihnu ümbrusest 106 tähistamata ja märgistamata ehk ebaseaduslikult püügile seatud nakkevõrku. Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor-nõuniku Enn Keemani sõnul paiknesid võrgud Kihnu sadama ja majaka vahelisel veealal.

Kihnu ümbrusest avastati sadakond salavõrku 

15. -19. novembrini Tallinna lähedal Viimsis toimunud Eesti-Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase kalapüügikomisjoni 31.

2011. aastal suurenevad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügimahud

Viimase nelja aasta jooksul on veekogudesse lastud angerjat ligi 5,4 miljoni krooni eest. Põlula kalakasvanduse juhataja Jüri Lunin õngitses basseinist välja lõhe, mida peetakse sugukalana. Foto: Rauno Vomar  Põlula kalakasvatuskeskus asub Lääne-Virumaa metsade vahel, tihedast asustusest eemal.

Põlulas kasvab igal aastal üle 200 000 noorkala

Keskkonnaministri 12. juuli 2004. a määrus nr 91 Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43; 88, 589; 2004, 2, 9; 30, 208) § 19 lõike 3 alusel ning tuginedes Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ettepanekule.

Ajutised püügikitsendused Peipsi järvel 2004. aastal

Keskkonnaministri 05. 06. 2003 määrus nr 49jõustumiskuupäev 14.

Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel võrgu- ja põhjanoodapüügil ning kohapüügil 2003. aastal

Veeteede Amet hoiatab, et Emajõel on sel aastal veetase endiselt väga madal, eriti tuleks tähelepanelik olla Tartust Võrtsjärve poole liigeldes.

Hoiatus: sel aastal on veetase Emajõel eriti madal

Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse kalateadlased uurisid eelmisel aastal uudse ruutmõrra süsteemiga põhjalikult Võrtsjärve angerjavarude olukorda. Tänavu jätkub keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK) saadud toetusega projekt neljal väiksemal järvel, kuhu angerjaid igal aastal taasasustatakse.

Kalateadlased võtavad tänavu luubi alla väikejärvede angerjavarud

Pildikesi kevadiselt Kasarilt 30 aasta tagant Silver Raba fotoalbumist. 

Nostalgiagalerii: vaata Kasari laulupidu 1986. aastal

Filmiarhiivis leidub filmilõik "Keila-Joa ilusamaid lõhepüügikohti 1935 a".

VIDEO: Vaata lõhepüüki Keila-Joal 1935. aastal

Team Favorite saavutas Eesti Meistrivõistlustel teise koha. Teise etapi võitsime ära, esimesel etapil veidi ebaõnnestusime, saime 5. koha.

Team Favorite blogi: Eesti MV II koht

20. augustil peetakse Kassaris HIIU KALA JA ÕLLE FESTIVALI.

Hiiumaal tuleb kala ja õlle festival

Harrastuskalastaja jaoks olulistest muudatustest ja uutest võimalustest seadusandluses kirjutab keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Jarko Jaadla.

Mis muutub seadusandluses 2016. aastal?

Järgmisel aastal suunab Keskkonnaministeerium rekordilised 7,5 miljonit looduskaitsesse, et panustada Eestile omaste elupaikade ja siinsete haruldaste lindude-loomade kaitsesse. "Looduskaitsele tuleb hea aasta ja eelarvega võib rahul olla. Eks keskkonna olukord on oluline osa sellest, et inimesed tunneksid ennast Eestis hästi ja turvaliselt," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-RosimannusKeskkonnaministri sõnul on 2015.

Teemalehed: aastal