1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Keskkonnainspektsioon on alustanud tänavusel vähipüügihooajal 24 menetlust, sealhulgas 17 väärteo- ja seitse kriminaalmenetlust. Lisaks on veekogudest eemaldatud rohkem kui paarsada ebaseaduslikult püügile seatud vähipüügivahendit.

Keskkonnainspektsioon on alustanud 24 vähipüügiga seotud menetlust 

Viimsis Rannarahva muuseumis algab 3. juulil endisaegsel moel endisaegse, ainult sellele paikkonnale omase paadi, käula ehitus. Oodatud on kõik huvilised, kirjutab Harju Elu. 

Käulaga taas merd seilama

Järva Teatajaga võttis täna hommikul ühendust terviseporti teinud lugeja, kes märkas, et Paide tehisjärve veetase on märkimisväärselt alanenud.  																																													Lugeja info kohaselt voolas järvevesi jõkke ning veepiir oli nn lasterannas tavapärasest kaks meetrit kaugemale nihkunud. "Järves olev suur kivi paistab ilusti," teatas lugeja.

Vandaalid lasid järve veest tühjemaks

Kala osakaal elanike toidukulutustes on enamikes Euroopa riikides veidi tõusnud, näidates nii kala hinnatõusu mõju kui ka tarbitavate koguste suurenemist. Riigiti on arengud erinevad, aga üldine trend on lõhe osakaalu suurenemine eurooplaste menüüs. Lähinaabrite eelistused on sarnasedNii Lätis kui Leedus on kala osakaal toidukulutustes sarnane Eestile (4,6-4,7%).

Millist kala tarbitakse Euroopas?

Lumevaene talv ja peaaegu olematu kevadine suurvesi annavad putukateadlasele alust arvata, et selle kevade lõpul ja suve algul jääb sääski tavalisest vähemaks. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur, putukaökoloog Tiit Teder tõdes, et kõige nähtavamalt ja tugevamini mõjutab talve iseloom niisuguseid putukaid, kelle vastsete areng on seotud kevadiste suurvetega. Sellised vastsed läbivad oma arengu eeskätt lumesulamisvetest allesjäänud lompides ja üleujutatud aladel.

Sääsed tänavu ilmselt hordidena ei ründa

Kolmapäevast on Päästeameti peadirektori käskkirjaga keelatud minna siseveekogude jääle. Kevadiselt soojad talveilmad on muutnud üle Eesti veekogude jää nõrgaks ja liikumise sellel eluohtlikuks. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints rõhutab, et nõrk jää ei kanna inimest ja kahjuks on meil sel aastal ka juba uppunuid.

Alates 12. märtsist on siseveekogude jääle minek keelatud

Maardu järvele eile hommikul kalale läinud mees vajus läbi nõrga jää ning uppus. Kell 16. 10 sai häirekeskus teate, et hommikul järvejääl olnud kalastajat pole enam näha, kuid kalamehe varustus on endiselt jääl.

Maardu järvel uppus kalamees

Kalale! märtsi/aprillinumber jätab hüvasti talvega ning vaatab rõõmsal pilgul kevadesse. Kalale! märtsi/aprillinumber teeb juttu põnevatest, nii kalastajate seas kui ka laiemale avalikkusele tuntud persoonidest, erinevate kalade kommetest ning jagab praktilist nõu ja varustusesoovitusi muuhulgas kevadise särjepüügi ja Põhja-Norra paltusejahi osas.Foorumlased ja foorumlastestNagu ikka, astuvad nii ajakirjaniku- kui&nbsp;ka intervjueeritavarollis üles mitmed kalale.ee foorumis tuntud tegijad. Foorumlane Jones portreteerib Ida-Virumaa kalaässa Aleksei „Alekseialeksei“ Špalovit, uurib, milles peitub lendõngemeister Madis Messimase edu saladus, ning toob lugejani Kaido „Wimbu“ Puutamme särjepüügitarkuse.Põhjapolaarjoone taga korduvalt karastunud Replay jagab oma isiklikke kogemusi ja näpunäiteid edukaks paltusepüügiks Norras ning Rebaseonu serveerib vihjeid kevadiseks siiapüügiks Tallinna ümbruses ning haugipüügiks Ahvenamaal.Teadus ja seadusTavapäraselt vaatleme kalailma ka läbi 

Kalale! nr. 5 NÜÜD MÜÜGIL!

Tartu ülikooli Eesti mereinstituut on juhtpartner Läänemere uuringute suurprojektis Bonus INSPIRE, mille ühe olulisema rakendusliku tulemusena töötatakse välja lestavarude suuruse hinnangu meetodid ning täiustatakse räime, kilu ja tursavarude hindamise metoodikaid. Läänemeri on liigivaene ja suhteliselt lihtsa toiduvõrgustikuga heterogeenne meri, kus keskkonnaparameetrid on väga varieeruvad. See omakorda määrab ka mere elustiku liigilise koosseisu ja selle ajalis-ruumilise dünaamika.

Teadlased asuvad kalavarude suuruse hindamise metoodikate kallale

28. -29. oktoobril on Viljandi Kalastuskeskus seoses inventuuriga suletud.

28.-29. oktoobril on Viljandi Kalastuskeskus suletud

Viis keskkonnaorganisatsiooni alustavad allkirjade kogumist tapjapaisuna tuntud rajatise likvideerimiseks Pärnu jõel Sindis. Ainuüksi viimasel kümnel aastal juba kaheksa inimelu nõudnud pais on ületamatuks tõkkeks kalade rännetele põhjustades igal aastal miljonitesse eurodesse ulatuva keskkonnakahju ning kaitsealuste liikide populatsioonide hääbumise. “Meil sai villand Keskkonnaministeeriumi suutmatusest aastaid vindunud paisuprobleemi lahendamisel ja otsustasime rahva tahteavalduse abil sundida poliitikuid lõpuks riigimehelikult tegutsema,“ sõnas pöördumise üks algatajaid füüsikaõpetaja Hans Soll Pärnust.

Tapjapaisu likvideerimiseks Sindis hakatakse poliitikutele survet avaldama

Nord mootorpaadid on toodetud pikaajalisi paaditraditsioone järgides, ning on sulandatud kokku kaasaegse disaini ja ohutusnõuetega. Nende paatide kuju loomisel on võetud aluseks Norra karmi kliimat ja mereolusid. Tootmiseks on kasutatud tunnustatud Scott Bader värve, geele ja vaikusid, mis annavad tootele pikaajalise vastupidavuse ka karmides veeoludes.

Nord paadiga kaasa tasuta kalapüügi varustust!

Seoses lõheliste kudeajaga on lõhe ja meriforelli püük meie jõgedel 15. oktoobrist 15. novembrini keelatud, erandiks on vaid Jägala ja Narva jõgi, kus on lubatud püük kalastuskaartide alusel. Keskkonnainspektsioon kutsub kõiki harrastuskalastajaid ja kutselisi kalureid keeluajast kinni pidama, et lõhelised saaksid segamatult kudeda ja järglasi anda.

Lõhejõgedel algab kuuajaline püügirahu 

Pärnu jõel Sindi paisu all uppus täna Pärnu päästekomando töötaja, kes oli läinud appi jõel hätta sattunud inimesele. Lääne Päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun ütles Postimehele, et kell 10. 50 sai häirekeskus teate Sindi linnas Sindi paisu all kummipaadiga hätta sattunud kalamehest, kes oli jäänud paisukeerise vangi.

Sindis hukkusid kalamees ja teda aitama läinud päästja

Vaksiku röövikLiblikaliste selts (Lepidoptera) on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on seni leitud umbes 2 200 liiki liblikaid. Mitmetel liblikatel on isuäratavaid vastseid, keda lihtinimene (mitteentomoloog) tunneb röövikute, päevakoerade vői lihtsalt tőukude nime all.

Õngesöödad 18: Liblikate röövikud

2. veebruaril Rannarahva Muuseumis Viimsis toimuval Rannarahva Koja infopäeval räägitakse rannapiirkondade arengust: missugused projektid on käsil, missugused võimalused on ettevõtjail ja ettevõtlikel leida oma ideedele rahastust, kuidas arendatakse kalanduspiirkondi. Infopäeval on võimalik asjatundjailt nõu küsida, kogemusi jagada ning õppida teiste õnnestumistest ja vigadest.

Rannarahva Muuseumis arutletakse rannaalade rahastamisvõimaluste ja arengu üle

Elus söödaga haugi püüdma läinud Igor Nael sai päeva esimeseks saagiks üle kaheksa kilo kaalunud suure haugi. Neljapäeval naasis viljandlane Igor Nael kalaretkelt nelja haugiga, kellest suurim kaalus 8,6 kilogrammi ja oli 104 sentimeetrit pikk, kirjutab ajaleht Sakala. Täna juba Peipsil kalavetel olnud Igor rääkis Maaleht.

Viljandi mees tiris jää alt välja 8,6kg haugi

Kala on siinmail söödud iidamast-aadamast. Meie vanimad asulapaigad paiknesid ikka jõgede või järvede ääres ning üks põhjusi selleks oli kala püüdmise võimalus. Kui hakkasime maad harima ja karja pidama, kolisime vete veerest viljakamatele muldadele ja  kahanes varasemate toiduhankimise viiside osatähtsus, ent kalapüügile jäi selles märksa suurem roll kui korilusele ja jahipidamisele.

Kalasöömise ajaloost

Ilusad suveilmad meelitavad inimesi puhkama ja aega veetma veekogude kallastele ja veele. Enne veekogu äärde või veele minekut on aga tarvis teha rida ettevalmistusi, mis tagavad, et teie puhkus mööduks probleemideta. Lisaks tahame puhkajatele meelde tuletada keskkonnaalaseid nõudeid - mida peab arvestama kalapüügil ja veekogu äärde sõitmisel, samuti telkimisel ja lõkke tegemisel.

Kuidas veeta turvaline puhkus veel ja veekogude kallastel

Inspektorid hoidsid koos piirivalvurite ja politseiga Põlvamaal Värska ümbruse veekogusid nädal aega pideva kontrolli all, et kaitsta kudema tulevat latikat röövpüüdjate eest. Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni peainspektor-nõuniku Tõnis Saariste sõnul toimub just Värska lahes ja selle ümbruse veekogudes kõige aktiivsem latika kudemine, mis meelitab ligi hulgaliselt röövpüüdjaid, sest kudev kala on püüdjale kerge saak. “Terve nädala, 20.

Korrakaitsjad valvasid latika kudemiskohti

Lugedes “Kalastajas” nr. 37 artiklit “Haugipüügist forellijõgedel”, autoriks Tõnu Väät, tahaks sel teemal pisut ka kaasa rääkida ja tunnustades just tema artikli n. -ö.

KALAPOPULATSIOONIDE  KOOSLUS  JA  NENDE  PRIORITEEDID!

Kuldkala 2008 - meeskondade tulemused

Keskkonnakaitseinspektorid on viimase nädala jooksul Peipsi järve lõunaosast ja Lämmijärvest püügilt kõrvaldanud ligi sada ebaseaduslikult püügile asetatud nakkevõrku. Suurem osa Peipsi Eesti-poolsest kaldaäärest on veel jääs, kuid järve lõunapoolne osa lahti sulanud ning püügivõimaluse tekkimisel on röövpüüdjad kohe tegutsema asunud. Eelmisel nädalavahetusel saadi Värska lahest kätte 16 võrku, neist kahes oli kala juba roiskuma läinud.

Inspektorid on püügilt kõrvaldanud hulgaliselt ebaseaduslikke võrke

Neljapäevane MMi ametlik treening toimus juba võistlusalas, kirjutab Eesti koondise liige Martin Meier.

Iirimaa MMi päevik: ametlik treeningpäev

Märgiga kalad said:Maido Kartau – auto võitjaRaigo LepiksaarPello ReinRainer LaaneojaKuldkalakese 10 parimat:1. Reiko Keltjärv (12a)2. Heimar Halliste (9a)3.

Kuldkala 2006 tulemused

Keskkonnainspektsioon on tabanud sel suvel Peipsil 76 võrgupüügi keelust üleastujat ning trahvinud neid kokku 60060 krooniga. Lisaks on inspektorid kõrvaldanud püügilt 122 tähistamata ja märgistamata võrguliini ühtekokku 448 võrguga. Võrgupüügi keeld kehtib Peipsi järvel alates 15.

76 Peipsil keeluajal kalastanud isikut said loodetud kalasaagi asemel trahvi

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo inspektorid tabasid 4. augusti hommikul Soome kodaniku, kelle autost leiti 248 ebaseaduslikult kokku ostetud suurt jõevähki. Jõevähi püüki loetakse harrastuslikuks kalapüügiks ning harrastusliku püügi puhul on kala, see tähendab ka vähkide ostmine ja müük keelatud.

Keskkonnakaitseinspektorid tabasid Saaremaal vähikokkuostja

Venemaal Arhangelski oblastis elavad Teise maailmasõja veteranid tegid ettepaneku püstitada oblastikeskusesse mälestusmärk hülgele. “Tänu selle mereelaniku lihale ja rasvale suutsid 1942. aastal — nälja- ja skorbuudiaastal — ellu jääda paljud põhjaelanikud.

Hülgele püstitatakse ausammas

Keskkonnainspektsioon tänab kõiki vabatahtlikke, kes leidsid oma põhitöö ja pere kõrvalt aega käia jõgedel valvamas.

Keskkonnainspektsioon tänab!

„Kalamehe käsiraamat“ avab igale huvilisele ukse põnevasse harrastuskalapüügi maailma. Millised kalad Eestis elavad ning kuidas neid püüda õngega, põhjaõngega, feederiga ja spinninguga? Lisaks ülevaade kalapüüki puudutavast seadusandlusest ja 10 head veekogu, kus kalastamishobiga algust teha. 

Ilmus "Kalamehe käsiraamatu" I osa

Alates 9. jaanuarist on lubatud minna jalgsi Lämmijärve ja Pihkva järve jääle. Endiselt on keelatud minek Peipsi järve jääle ja Narva veehoidla jääle.

Lämmi- ja Pihkva järvel taas püük lubatud

Kalastuskeskusest saad iga ostetud kombinesooniga tasuta kaasa RAPALA Sportsman’s -30C kerged talvesaapad või NERO 110, 130 või 150mm jääpuuri!

Kalastuskeskusest tasuta puur või kerged talvesaapad?!

Läänemeres 37 aastat tagasi uppunud alusest on hakanud kütust lekkima. 1977. aasta aprillis uppunud M/S Immeni vrakk asub 30 meremiili kaugusel Rootsi Gotska Sandöni saarest, edastab Aftonbladet.

37 aastat tagasi uppunud alusest lekib Läänemerre kütust

Keskkonnainspektsioon tuletab puhkajatele ja loodusesse minejatele meelde, et looduskaitseseadus keelab veekogude kallastel ATVde, autode, krossirataste ja muude mootorsõidukitega sõitmise. Sõita tohib ainult selleks ettenähtud teedel. Puhkustehooajal sagenevad kõned, milles antakse Keskkonnainspektsioonile teada rannas ringi kihutavast ATVst, veepiirini sõitnud autost või muust sarnasest ranna- ja kaldakaitsenõuete rikkumisest.

Teemalehed: 2006