Tõeline saunaseanss ei alga lihtsalt ahju kütmise, vaid hoopis võimlemise, sörgi või jalutuskäiguga looduses, soovitab massaaži- ja saunaterapeut Hipe Rohila. “Tähelepanu tuleb pöörata sügavale, aeglasele ja märkamatule hingamisele.”
Saunaterapeut peab normaalseks leilivõtmise temperatuurivahemikuks 70–90 kraadi. “Alla 70kraadine temperatuur annab hea võimaluse meditatiivseks saunaprotseduuriks. Leilivõtmisvõistluse kuumarekordid pole inimkehale kaugeltki kasulikud. Selle kurbi tulemusi pole vaja kaugelt otsida.”
Rohila ei soovita ka jääauku, lumme või külma jõkke hüpata otse saunalavalt. Eriti suurte pingete ja pikaajalise stressi korral tekitab temperatuuride järsk muutumine kehale lisastressi. “Lisastress võib sauna positiivset mõju vähendada. Saunajärgne kiire pingelangus võib tekitada peavalu ja suuri vererõhukõikumisi,” selgitab terapeut. Saun esialgu tõstab vererõhku, lõõgastuse tulemusena see hiljem langeb. Ettevaatlikud peaksid olema eelkõige kõrge vererõhuga ja normaalsest madalama vererõhuga inimesed. Saunas on oluliseks mõõdupuuks enesetunne: kui tunned end väsinuna, siis ära sunni! Mine lihtsalt duši alla ja magama. Hea enesetunde tagab ka mõõdukas söömine – grillvorstid ja liha unusta enne ja pärast sauna ära.
Viht valmis!
Õiges saunas ei tohiks puududa korralik viht ja vihtlemine. Praegu on just õige aeg minna metsa ning varuda aastaks head vihad. “Vanarahvas tegi talveks vihtu jaanipäeva paiku. Siis on taimedel kõige suurem vägi,” selgitab Hipe Rohila. Nädal enne ja pärast jaani on vihtade valmistamiseks parim aeg.
Noortest tammeokstest võib teha vihta ka veel augustis noorel kuul. Kadaka-, männi- ja kuuseoksi võib vihtadeks lõigata aasta ringi. Lisaks võib kasutada sireli-, lepa-, vahtra- ja teiste puude oksi. Saunaterapeut soovitab okste vahele põimida ka rohttaimi, nagu naistepuna, raudrohtu, nõgest, koirohtu, melissi, kummelit, lavendlit, angervaksa. “Selliseid toredaid tervistavaid vihtu tarvitan küll ainult suvest sügiseni. Niisuguste vihtade kuivatamine on väga keeruline – õrn taim kipub pudenema,” selgitab ta. “Kellel on aga võimalus kasutada sügavkülmikut, siis miks mitte. Mis võiks olla suurem mõnu kui jõulukuul või sõbrapäeval üllatada end ja oma lähedasi aromaatse suverõõmuga!”
Oksi lõigates arvesta pisut ka vihtleja suurusega. Mugavaks ja heaks vihtlemiseks sobiv pikkus on 30–40 cm. Jälgi, et oksad poleks väga harali, vaid pigem põimitud pisut üksteise vahele.
Kuiva vihta tuleks enne tarvitamist leotada. 10–12 tundi on piisav aeg, et lehed muutuksid pehmeks ega pudeneks laiali. Viha võib loputada ka külma veega tolmust puhtaks ja asetada kümmekonnaks minutiks keevasse vette – aga ära jäta seda sinna tundideks ligunema! Suuremat hoolt vajab kadakas oma torkivate okastega ning sellise viha pehmeks tegemine on tõeline kunst. Tund enne leilivõttu tuleks kadakaviht panna 90–95kraadisesse vette ja katta nõu rätiku või kaanega. Ettevaatust põletavate aurudega! Pärast võib pehmendamist korrata kerisel kuumutades.
Saun kui raviprotseduur
Kui vihad on valmis ja saun köeb, siis joo piisavalt vedelikku, näiteks teed või vett, et organismil oleks materjali, millega keha puhastada. Pärast vihtade likkupanekut võib minna mõneks hetkeks leiliruumi, et rasunäärmed avaneksid. Seejärel tuleks pesuruumis ennast korralikult puhtaks pesta, mitte aga pead. Pea higistab leiliruumis ja juuksed vajaksid ikkagi uut pesu. (Kui aga teha pika toimeajaga juuksemaske rätiku all, siis peaks sellele siiski eelnema juuste pesemine.) Enne leiliruumi minekut pole hea kasutada dušigeeli, sest see jätab kehale libeda kihi, mis takistab naha pindmiste kihtide ainevahetust.
Seejärel torka müts pähe ja mine lavale. Terapeudi sõnul on laval õigem lebada, mitte istuda, sest nii avaldab leil ühtlast mõju kogu kehale.
Esimene leil võiks olla vihtlemiseta, 5–10 minuti pärast tasub siirduda veidikeseks puhkama. Alles siis võiks ette võtta vihtlemise. “Seda on meeldivam ja kasulikum teha kahekesi,” märgib Rohila. “Alusta jalgadest, kätest ja liigu südamele lähemale. Vihtlemiseks pole vaja kasutada jõudu, vaid haarata kaasa sooja õhku, selline vajutus teeb keha enesetunde meeldivaks.”
Leiliprotseduuri raviefekt sõltub temperatuuri ja niiskuse õigest suhtest, samuti leiliruumis viibimise ajast ja saunaliste hulgast. Algajad saunaskäijad ei peaks püüdma vihelda kuumas saunas koos kogenud saunalistega. Saunaliste arv ei tohi ületada ruumide mahutavust. Laval istudes on hea, kui ruumi on vabalt kätele ja jalgadele.
“Esimest korda laval istudes ei tasuks kaua kuumeneda, 5–10 minutit on paras, sest termoregulatsioonimehhanismid ei jõua nii kiiresti rakenduda,” soovitab terapeut. Liiga pikk kuumenemine võib tekitada ebameeldiva enesetunde nii saunapäeval kui ka järgmisel päeval. “Tagajärjeks võib olla minestus, kuumarabandus või isegi surm. Iga uue kuumakümbluse mõju sõltub sellest, millist mõju on avaldanud eelmine leilivõtt.”
Vihtlemise vahel võetavatel puhkehetkedel tuleb kindlustada organismi kõikide funktsioonide normaliseerumine, joo piisavalt!
Loputamiseks võib kasutada puhast vihaleotise vett või teha spetsiaalse taimeleotise. “Pärast sauna kulub hea lõõgastav puhkus marjaks kõigile. Maha jahtudes võib teha veel kerge jalutuskäigu sügava hingamise saatel ja kaunis unenägu on kindlustatud,” soovitab Rohila. “Pean saunaks sauna, mis on võimalikult looduslik. Keha puhastavateks protseduurideks sobivad suurepäraselt puuküttega naturaalsed saunad. Meil on selleks kohandatud vana paekivikelder. Seal on mõnus niiskus ja temperatuur ning kõik materjalid on loodusest.”
Terapeut tõdeb, et saunas käimist võib pidada tõeliseks raviprotseduuriks, mitte ainult vaba aja veetmise võimaluseks, meelelahutuseks või hügieeniliste vajaduste rahuldamiseks. Hüva leili!
Viht ja selle mõju
- Kask on naiselik ja õrn puu, soodustab neerude tööd, leevendab külmetushaigusi, soodustab seedimist, ravib nahahaigusi.
- Tamm annab tugevuse ja jõu juba oma suurema lehepinna tõttu.
- Kadakas on hea liigesehaiguste leevendamiseks.
- Lepp vabastab stressist, ravib peavalu, luuvalu, veenilaiendeid.
- Haab aitab vabaneda negatiivsest energiast, paneb hästi higistama ja leevendab kõrgvererõhktõbe, samuti podagrat ja nahahaigusi.
- Kuuseviht sobib igal ajal, ka segavihtade jaoks, rahustab ja annab hea une.
- Sireliõitest viht sobib hästi armurituaalide läbiviimiseks saunas. Sireliviht koos raudrohuga on kosmeetiliste protseduuride võluvahend.
- Naistepuna aitab saunas 99 häda vastu.
- Kummel puhastab hästi nahka. Pärast kummelivihakompressi ei maksa nahka loputada.
- Lavendel annab meeldiva aroomi ja ülendab meeli.
- Nõgesevihta ei aurutata, vaid loputatakse tulise veega. Nõgesega vihtlemisel hakkab nahk punetama ja sügelema, kuid see tuleb ainult kasuks, kuna verevarustus paraneb.
Saunavarustus valmis!
Saunaminekuks varu paar vihta, võimalikult vähe keemiat sisaldav seep ja looduslik nuustik (mererohust, hobusejõhvist, orasheinajuurtest, samblast). Kaitse pead liigse kuumenemise eest froteeräti või saunamütsiga, sobib ka vana suusamüts. Naha koorimiseks on hea mee ja soola segu vahekorras kaks ühele. Hilisemaks naha toitmiseks määri end maitsestamata jogurtiga. Kuivata end vajadusel hea froteerätikuga. Kõige looduslikum on lasta kehal lihtsalt õhu käes kuivada.
Turguta end teega
Higistamisest tingitud veekaotuse leevendamiseks joo taimeteed. Sobivad mustika- ja pohlalehed, köömned, võililled, naistepuna, põldosi, kaselehed, vaarikavarred, kuivatatud õunad, pihlakamarjad, petersellilehed, kummel, metsmaasikas. Turgutuseks võid põske panna ka pisut mett.
Niiskuse ja temperatuuri suhe
Temperatuuri ja niiskust reguleerides kujundatakse leiliruumile vastav režiim. Õhu liigne kuivus on kahjulik silmadele ja limaskestadele. 60 kraadi juures võiks õhuniiskus olla 80–85%, 70 kraadi juures 30–40%, 80 kraadi juures 10–20%. Niiskus ja temperatuur sõltuvad ka kerisetüübist ja ruumist. Soome saun, suitsusaun, Vene saun, Türgi saun – kõigis on erinev niiskus ja temperatuur.
Allikas: massaaži- ja saunaterapeut Hipe Rohila.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2011. aasta juunikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)