Järjepidevalt naisi diskrimineerivat Iraani ähvardab Pariisi olümpiakohata jäämine (2)

Poksi eksmaailmameister Mahyar Monshipour ja Nobeli rahupreemia laureaat Shirin Ebadi kuuluvad töörühma, mis nõuab Iraani eemaldamist Pariisi suvemängudelt. Väidetavalt saadeti juulis Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele (ROK) juba ka vastavasisuline pöördumine, milles kutsuti neid tegutsema.

Väljaande Francs Jeux' andmeil tehti kirjas ettepanek, et ROK peaks Iraani sportlased mängudelt eemale jätma poksis, rannavõrkpallis, võimlemises, ujumises ja maadluses, kus Iraani naised on islamirežiimi järgi keelustatud seisuses.

Prantslasest advokaat Frédéric Thiriez sõnas, et Iraan on rikkunud olümpiaharta sätteid, mille kohaselt „sportimine on inimõigus“ ja et ei tohi olla "mingit diskrimineerimist, eelkõige rassi, nahavärvi, soo või seksuaalse sättumuse, keele, usu, poliitilise, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, varalise, sünni- või muu staatus alusel“.

#Headlines☝️

🚫 A collective is calling for Iran to be excluded from the Paris 2024 Games by the IOC. At the very least, a desire to get Iran out of all the disciplines there that are banned to women by the Islamic regime has been clearly stated. https://t.co/83wrXbPehy

— Francs Jeux (@FrancsJeux) September 14, 2023

Prantsusmaa profijalgpalli liiga endine president ütles, et rühmitus töötab õigusliku lähenemisviisi kallal, andes asja spordiarbitraažikohtusse. Samal ajal on algatatud ka petitsioon, kus on muuhulgas kirjas:

„Seadusel on piirid, seetõttu loodame avaliku arvamuse survele.“

„Avalik arvamus peab liikuma.“

„Inimesed peavad ärkama.“

„Olukord on talumatu."

Lõuna-Aafrikaga võrreldav seksuaalne apartheid

Töögrupp on veendumused, et naiste olukord Iraanis on nagu „seksuaalne apartheid“. Nad tõmbasid paralleele Lõuna-Aafrikaga, mis oli aastatel 1964-88 olümpiamängudelt kõrvaldatud.

Iraanis sündinud, kuid Prantsusmaale kolinud aastate 2003-06 maailmameister Monshipour ütles, et naispoksijad pidid piirangute tõttu tema sünnimaal treenima suletud uste taga.

„Paljud teevad seda salaja, korterites või keldrites,“ ütles Monshipour. „Nad ei tohi klubisse minna.“

ROKi president Thomas Bach on varem väljendanud „tõsist muret“ sportlaste heaolu ja diskrimineerimise pärast Lähis-Ida riigis. Olümpiaelu juht kutsus Iraani olümpiakomitee veebruaris Lausanne'i ROKi peakorterisse kohtumisele, kus palus neil tagada rahvusvaheliste spordireeglite täielik järgimine.

Turvalisusküsimusi on tõstatatud ka naissportlaste pärast, kes on otsustanud rahvusvahelistel võistlustel hidžabe mitte kanda. Pärast 1979. aasta revolutsiooni kehtestatud rangete islamiseaduste kohaselt on Iraanis naistele avalikus kohas hidžabi kandmine kohustuslik.

See on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu pärast 22aastase Masha Amini juhtumit eelmisel aastal, kui ta vahistati hidžabi mittekandmise pärast ja hukkus politsei vahi all olles.

Iraanis jätkuvad meeleavaldused, kus naised üle kogu riigi keelduvad pearätte kandmast. Riik on vastanud seaduste kahekordistamisega. Iraani president Ebrahim Raisi väitis, et naised peavad kandma pearätti kui „religioosset vajadust“.

Seadust trotsivaid naisi ähvardavad suured trahvid. Nende tabamiseks on tänavatele seadistatud kaamerad ja neile saadetakse hoiatussõnumeid.

Eelmise aasta oktoobris nähti Iraani mägironijat Elnaz Rekabit Lõuna-Koreas Aasia meistrivõistlustel ilma pearätita. Ta vabandas avalikult, väites, et ta pearätt kukkus eksikombel maha, kuid väidetavalt sunniti teda riigitelevisioonile säärast intervjuud andma.

Iraani kergejõustikuliidu president Hashem Siami lahkus mais ametist, sest fotodel tuvastati naised, kes jooksid Shirazis maratonil ilma hidžabita.

ROK ütles portaalile Insidethegames , et „jätkab olukorra äärmiselt tähelepanelikku jälgimist".