„Ta oli nii ilus naine!“ 62aastane Jaan kaotas armumise ajel poole oma rahulolufondist

Kuidas see juhtus? Ma olen üksik mees, juba 10 aastat tagasi läksin oma viimasest naisest lahku. Loomulikult olen juba pikka aega kedagi oma ellu igatsenud, aga kus ma ikka kohtun, minu vanuses… baarides ja lokaalides enam ju väga ei käi.

Kuskilt meediast kuulsin ma ühel päeval tutvumisportaalist Tinder. Kogu tutvumine käib läbi telefoni elutoas diivanil istudes! Mugavaks tehtud see elu! Mind hakkas väga huvitama, kas ka mina võiks sealt kellegi leida – mis mul kaotada on? Kui mul lapselaps parasjagu külas oli, tegime sinna koos mu profiili valmis ja niimoodi see karm lugu minu jaoks alguse saigi.

Valisin, õigemini svaipisin – nagu lapselaps õpetas – ikka enda jaoks kaunimaid naisi paremale ja teisele poole läksid minu jaoks vähem atraktiivsed naisterahvad. Eks ma isegi päris papist poiss pole, täitsa hästi säilinud veel! Beibesid oli seal muidugi kõvasti, aga mina otsisin ikkagi püsisuhet – kaaslast. Suureks üllatuseks sain ma ühel päeval vastu-match´i 34aastaselt Tatjanalt – vot see oli üks tõeliselt ilus naine! Hakkasime tasapisi suhtlema, tutvusime ning kolisime seejärel Facebooki ümber – kirjutasime ja isegi helistasime läbi Messengeri, aga ilma videota.

Tatjanal oli Facebookis ilusate piltidega konto. Seal oli näha ka tema tütar, kes oli sel hetkel umbes 9aastane. Mind paelus Tatjana ilu. Ja tema hääl! Ma ei hakka rääkimagi. Tegelikult on häbi tunnistadagi, aga ma ei arvanud, et oma vanuses veel nii hullusti armuda võin…

Kui küsisin Tatjanalt, kas 28aastane vanusevahe talle liiga palju ei tundu, sain selle peale väga mõistlikud vastused! Tatjana selgitas, et otsiski endale natuke vanemat meest, sest tal oli noortest nolkidest kõrini. Üks sellistest olevat ka tema tütre isa, agressiivne ja ettearvamatu mees. Tatjana rääkis väga veenvalt, kuidas ta on ebaõiglaselt palju haiget saanud, kuid õnneks on tal eelnevast suhtest imekaunis ja tubli tütar. Üksikema otsimas stabiilset suhet, kõik näis loomulik ja loogiline.

Tatjana kõneles küll eesti keelt natuke vigaselt, aga kuna ta oli Ukrainast pärit, siis mulle tundus see normaalne. Ta jutustas, et oli pikalt Eestis olnud, aga nüüd oli korraks tagasi Ukrainas, sest vahepeal pidi ka tütre isa saama lapsega kohtuda ning samuti elavad seal nende sugulased. Kõik tundus mulle õige ja hea. Kusjuures mulle kui mehele oli üle pikkade aastate nii vabastav, et sain juba päris alguses Tatjanale ka iseenda südameasju usaldada, tunnistasin, et üksi olemine teeb kurvaks, sest mul on oma maja ja aed, kus meeldib väga toimetada, meenutasin, kuidas ma veel pereelu elades kõigi eest hoolitsesin, armastasin ja tahtsin nüüd sellist elu Tatjanaga.

Oeh… ma olin juba mõne nädalaga nii ära armunud, et… tegelikult polnud me ju kohtunudki. Isegi videokõnesid polnud me veel julenud teha.

Ühel õhtul võtsin julguse kokku ja tegin Tatjanale ettepaneku videovestluseks Messengeris. Naine oli roheliselt online ja kirja kohe läbi lugenud nagu alati. Tal oli alati huvi ja aega kiiresti vaadata, mida ma kirjutasin. See meeldis mulle väga. Seekord tekkis aga vastamise asemel mitmetunnine vaikus. Mõtlesin, et ju siis oli vaja kuskile minna, pole ju hullu midagi…

Samal ööl helistas Tatjana aga mulle Messengeris ja nuttis südantlõhestavalt! Tatjana sõnul sai tema hull eksmees kuidagiviisi minust teada, viis tütre minema ning hoidis nüüd last pantvangis ja nõudis Tatjanalt raha... Ta ütles, et eksmees nõudis tütre vabastamise eest 10 000 eurot.

Tatjana tundus silmnähtavalt endast väljas. Pisarsilmil küsis ta minu käest, kas saan teda praegu rahaliselt aidata, sest politseid on ta mehele varem kutsunud, kuid esiteks saab ta siis mehe käest peksa ja teiseks: riigis käimasoleva sõjaolukorra tõttu ei uskunud Tatjana, et politsei saaks olukorra kiiresti lahendada. Tatjana arvas, et tark oleks maksta, sest niiviisi ei peaks ta selle mehega siis enam kunagi kokku puutuma ja saaks ise lõplikult Eestisse minu juurde elama tulla! Ja ma rõhutan: päriseks elama. Nii saaksin mina temale ja tema tütrele turvalist elu pakkuda. Ainult mind ta enda sõnul igatses ja armastas. See kõik mõjus mulle tol hetkel väga traagiliselt ja usutavalt.

Ma olin kurb, aga salamisi ka rõõmus. Siin oli tegelikult minu võimalus Tatjanaga lõpuks päriselt suhet alustada. Uurisin, kui palju Tatjanal endal praegu raha on. Tatjana selgitas, et tal ei ole hetkel ligilähedalegi sellist summat, kuid ta müüb maha oma Ukraina korteri, sest seal ta enam rahus elada ei saa. Kuna korterimüük võtab oma aja, pakkus Tatjana välja, et me saame ju sõlmida eraisikutevahelise laenulepingu, ja seda senikaua, kui oleme koos ühe katuse alla kolinud ja tema oma korteri müügist raha saab.

Ma olin nõus. Jah, tõesti. Nõus laenama 10 000 eurot, pealegi Tatjana ise pakkus ja saatis mulle lepingupõhja manusega, kuhu panin kirja laenatava summa ja just needsamad eeltoodud tingimused, panin allkirja ja saatsin signeerimiseks Tatjanale. Ta tegi seda. Seal oli tema ees- ja perekonnanimi, mis klappisid Facebooki kontoga, isikukood ja paar muud kirjet. Kõik tundus klappivat. Mõelda vaid, juba varsti pidin seda imeilusat naist oma käte vahel hoidma!

Mul oli rahulolufond, millesse olin kogunud 22 450 eurot. Sealt ma armununa 10 000eurose ülekande ka tegin.

Tatjana oli ülimalt tänulik, ta nuttis, tänas ja lubas, et sõidab minu juurde kohe esimesel võimalusel. Kusjuures see oli ka usutav, sest varem oli ta isegi uurinud, milline kool tema tütrele kõige lähemal asuks, mis on minu aadress ja millise transpordiga siia saab, kas nemad ja nende asjad mahuvad ikka ilusti ära – see kõik oli minu jaoks siiras. Naine tundis huvi uue elukoha vastu ja meie olime omavahel südamlikus suhtluses poolteist kuud. Kaua sa ikka veel õnne edasi lükkad?

Jäin Tatjana tütrega toimunud ootamatute sündmuste kohta infot ootama, kuid Tatjanat polnud enam Messengeris mitmeid tunde. Minu murekirjadele ja helistamistele ei vastatud. Tundidest said päevad. Ja siis tekkis mul tõeline hirm! Kuni ühel päeval oli Tatjana konto kustutatud. Mõni kuu hiljem avastasin täiesti juhuslikult Facebookis Tatjana pildiga profiili, aga see oli hoopis teise nimega naise konto! Siiamaani mõtlen, kuidas saab keegi nii teha, eriti nii armas ja ilus naine!

Ma pole mitte kunagi ennast nii rumalana tundnud, ausalt öeldes ei ole ma julenud sellest siiamaani mitte kellelegi rääkida. Mõtlesin rahulolufondi oma peagi algava pensionipõlve ajal kasutada, aga selle juhtumi tõttu kaotasin sealt peaaegu poole.

Ära kaota pead! Vaata levinud pettuste kindlate ohumärkide kohta SIIT.