PEIPSI-ÄÄRSET ELU AVASTAMAS: Jalgrattamatk kulges Jõhvist Kuningakülla, sealt Vasknarva ja mööda Peipsi äärt kuni Varnjani välja. Viienda päeva õhtul finišeeris matkaseltskond Tartus.
Foto: Teet Malsroos / Helen MihelsonViis päeva ja 250 kilomeetrit ratastel: mida kaasa võtta ja milliseid kohti külastada?
EESTIMAA VEEREL: jalgrattamatk, mis viib karjäärist ürgmetsa ja sealt nunnakloostrisse. Tere tulemast Peipsimaale!
Peipsi-äärsed külad ja järv, mille otsa ei paista, panevad ka kõige andunuma merefanati küsima: kas tõesti saab üks järv nii normaalne olla?
Palaval juulikuu õhtul Jõhvis bussilt maha astudes ning kaasreisijate kohvrite ja muude kompsude vahelt ratast välja sikutades mõistan, et enam pole tagasiteed. Järgmisel hommikul stardime neljakesi rattamatkale, mis kulgeb mööda Narva jõge ja Peipsi rannikut ning saab lõpu Tartus.
Viimati käisin jalgrattamatkal rohkem kui 15 aastat tagasi ja siis oli distants vähemalt kaks korda lühem kui praegu. Kui mõistlik see minek ikkagi on?
Ent hommikul oleme sadulas. Mis sest, et eelmise õhtu vaidlus – kas minna Jõhvist otse alla Peipsini või hoopis mööda karjääri- ja metsateid Narva jõeni – pole veel lõppenud. Võtame nõuks keerata Kurtna järvede peale ja seal otsustada, kas panna edasi või tagasi maanteele.
Karjääride maa
Kurtna järvestik oma 40 järvega on kahtlemata võimas. Üks järv ei jõua õieti lõppedagi, kui juba algab järgmine. Justkui sinine oaas keset mürisevaid karjääre. Ja viimaseid on siin kandis palju.
Kui kõik läinuks nii, nagu me esialgu plaanisime, oleks meie rattamatk alanud hoopis Narvast, et sealt Vasknarva sõita. Ehkki tee peale jääb Auvere elektrijaam koos oma kaevandustega, olime kuulnud, et hea õnne korral võib sealt läbi saada.
Google Maps näitas meile, et autoga pole lootustki, aga jalgsimarsruudi peale klõpsates pakkus kaardirakendus Auvere kaudu välja aga suisa kaks erinevat marsruuti. Vali üks ja mine!
Tegelikkuses asi nii lihtne ei ole.
Kommentaarid (0)