SUHTED JA RAHAKOTT LÕHKI: Majanduslikult paremal järjel oleval partneril on lihtne oma võimu ära kasutada.
Foto: Robin RootsKODUST MINEMA, KAKS KÄTT TASKUS: „Lahku minnes jättis mees oma laenu mulle maksta. Arvas, et kui raskeks läheb, siis võtan ta tagasi.“ (3)
„Kolisin ära ema juurde vaid voodipesu, nõude ja riietega,“ räägib naine, kes lahkus suhtest tühjade taskutega, kaks last käekõrval. Majanduslik vägivald paiskab haavatavasse olukorda, kus ei osata tihti oma õiguste eest seista. Tavaliselt algavad niisugused suhted mehe lubadusega pakkuda kodu ja turvatunnet. Peagi järgneb aga keeld väljaspool kodu töötada ja hakatakse kontrollima iga sendi kasutamist.
„Olin kindel, et jään peale lahkumist rahahätta,“ räägib Anne (kõik naiste nimed muudetud). Mees tegi abielu ajal mitmeid trikke, et naine oleks rahata. Lapse sündides oli ta Annele ütlemata kirjutanud sünnitoetuse enda nimele. „Ilmselt jäid paroolid salvestatuks,“ arvab ta tagantjärele. Kui naisel raha otsa sai, siis teatas mees, et tal polegi raha vaja.
Pärast lahutust küsis mees tagasi kõik lapsele kingitud asjad ja ostetud riided. „Politseist polnud abi, võlaõigusseadus ütleb, et üle aasta vanuseid asju ei pea tagasi andma, aga vähem kui aasta eest ostetud asju võib ta küsida, kui tal on garantiileht. Nii käis ta korda viis katsetamas, mida endale saaks. Ütles lapsele, et kui tuled, võta kaasa see ja see, näiteks kodutehnika,“ meenutab Anne. Kuna abielludes oli varasuhteks määratud varalahusus, siis pidigi Anne loovutama mehele poole pulmakingiks saadud serviisist, samuti mehepoolsete sugulaste kingid. „Tõestas sellega, et kaardile oli kirjutatud, mida kingiti,“ räägib naine.
Habras elu
Mees kutsus Mai enda juurde elama sõnadega, et tema kodu on ka naise kodu. „Mina naiivselt uskusin,“ tunnistab ta.
Kommentaarid