Ajaloolane Eli on võtnud oma südameasjaks metsavendluse pärandi: „Me peame tänutundes meenutama neid, tänu kellele saame veeta päevi soojas toas ja vinguda, et kohv on otsas.“

Metsavendlus pole ka Eli perele võõras teema, sest tema vanaisa varjas talus üht Eesti eest võitlejat. Vanaisa naine näinud pole, küll aga on õnnestunud tal kohtuda taadi juures paos olnud Rein Rüütliga. Mehe arreteeris Nõukogude julgeolek, kui too oli 22, vabaks sai ta kakskümmend aastat hiljem. Ka Eli vanaisa mõisteti metsavenna varjamise eest Vorkuta vangilaagrisse. Ühes Heiki Magnusega Eesti Vabadusvõitlejate Liidust viis Eli oma elu lõpupäevad hooldekodus veetnud Reinule Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneteristi. Eli hääl hakkab Reinust rääkides värisema. „Ta ei rääkinud läbielamistest eriti, aga hirm, mida ta kõige selle tõttu läbi elas, oli kogu aeg õhus,“ kostab naine, et suudab seda mõista ajalugu tundes. Ilmselt ei pea lisama, et Reinu liigutas auraha väga. „Kogu elu on mu kohta öeldud bandiit ja rahvavaenlane, nüüd ütlete mulle, et olen kangelane,“ ütles ta seda vastu võttes ja puhkes nutma. Rein suri kahe aasta eest.