Foto: Wavebreakmedia/ Scanpix
Suhted
21. oktoober 2023 09:30

„USSIKEELED“ | Naisterahvas ei tohi ropendada! Ehk närime jälle seda vana misogüünset keelekonti

Ajal, mil paljudes kohtades naiste õigusi jälle üritatakse ära võtta (vt nt Roe vs Wade tühistamine USAs) ja igal muul moel neid taas tanu alla saada, on endiselt ka palju neid, kes arvavad, et ropendamine on midagi, mida õige naine kunagi teha ei tohi.

Samas kui mehed end vulgaarselt väljendavad, vahel isegi situatsioonis ja kohas, kus see kohane pole, nähakse teda ägeda, ausa ja otseütlejana. Kellegina, keda saab usaldada, sest voh, see mees oskab otse ja ausalt öelda ega keeruta!

Aga kui naine samu väljendeid kasutab, on ta kohe kindlasti laudanaine või vangis istunud. Ja seda, olgem ausad, täiesti misogüünset vaadet, kipuvad jagama ka naised, eriti need vanematesse põlvkondadesse kuuluvad naised. Ka perekondades kipub nii olema, et kui pere poisslaps vanemaks saades ropud sõnad sõnavarasse kaasab, ei häiri see vanemaid nii palju, kui seda teeb samas vanuses tütar.

Õhtuleht on kirjutanud varasemalt sel teemal artikli mullu augustis. Seal loos on tsiteeritud kirjanikku ja teadlast Emma Bryne'i, kes tõdeb, et võrdselt ropendavaid mehi ja naisi koheldakse erinevalt – naistele heidetakse ebaviisakate sõnade kasutamist rohkem ette.

„Kui rinnavähki või artriiti põdevad naised oma haiguse tõttu vanduma hakkavad, kaotavad nad palju suurema tõenäosusega sõpru, eriti naissoost sõpru. Samal ajal kui mehed, kes hakkavad vanduma sarnaste haiguste pärast, loovad hoopis tugevama sideme oma sõpradega. Mõte, et vandumine on okei vahend negatiivse emotsiooni väljendamiseks, on naiste puhul palju piiratum,“ tõdeb ta.

Reaalsuses kasutame me kõik iga päev erinevaid keeli. Ei mitte, eesti, vene või inglise keelt – vaid erinevat sõnavara, isegi tämbrit, selleks, et erinevates situatsioonides end väljendada. Oma väikese lapsega ei räägi sa ilmselt samamoodi nagu endavanuse sõbra või sõbrannaga, või näiteks klubis versus ülikoolis.

Feministidena soovime meie maailma, kus kõigil on võrdsed õigused ja vabadused. Puudutagu see midagi nii tõsist, nagu kehaline autonoomia, või midagi kergemat, nagu ropendamine.

Kutsume teidki mõtisklema antud teemal! Kirjuta meile: [email protected].