Mina, nagu paljud meie lugejad, olen nõuka ajal istunud hambaarstitoolil, mis nüüd on muuseumieksemplar. Tallinnas umbes praeguse Viru keskuse koha peal oli paarikorruseline ehitis, kus asus hambaravikabinet. Seal oli üks vanem proua, kes meie pere hammaste kallal toimetas. Ema käe otsas meid õega sinna veeti. Minu hambad olid küll kenad valget värvi, aga väga kehvad. Ma tõesti ei tea, miks, sest magusat ja rämpstoitu polnud sel ajal ju üldse.
Edasi lugemiseks:
Osta üks artikkel
Ühe artikli lugemisõigus
3.99
Tellimus olemas? Logi sisse
Samal teemal
Kommentaarid