Perega vaba aja veetmine on oluline osa peresuhetest ja üldisest heaolust. See annab võimaluse luua tugevamaid sidemeid, jagada toredaid hetki ja luua mälestusi, mis kestavad terve elu. Meie imekaunil Eestimaal Saadjärve kaldal, keset Vooremaad, mis on tuntud ka jääaja ja Kalevipoja muistendite järgi, asub imeline Jääaja Keskus, mis pakub põnevaid ja harivaid elamusi nii suurtele kui väikestele. Seal saab selgeks, et tulevik algas juba eile ja vaid mõne tunniga saad osa 13,8 miljardist aastast ajaloost, mis rullub sinu ees lahti alates Suurest Paugust.
Kas ka sinul on tekkinud küsimusi: Milline näeb mammut tegelikult välja?, Millal ja kuidas tekkis Eestisse inimasustus?, Kuidas on ajas liikunud mandrid?, Kas kliima päriselt soojeneb või hoopis külmeneb? Jääaja Keskusest leiab neile vastused. 2000 m2 suurusel näitusepinnal räägitakse, kuidas sai alguse elu Maal ja miljardeid aastaid hiljem sündis inimene.
Miks on Jääaja Keskuse sümboliks mammutipere? Eks ikka seetõttu, et tänane Eestimaa pind on viimaseid kohti Euroopas, kus need hiiglaslikud loomad veel 10 000 aastat tagasi ringi liikusid. Koos elusuuruses mammutitega fantaseerime, milline võis olla elu tuhandeid aastaid tagasi, kes võisid olla mammutite kaasteelised. Arutleda saab ka, miks mammutid välja surid ja milline oli sealjuures inimese roll.
Kindlasti on külastaja jaoks põnev jälgida, kuidas on selle ajaga muutunud Eestimaa loomastik ja taimestik. Ja milline on täna inimese roll selle kujunemisel.
Pidevalt uuenev ekpositsioon
Ehkki kooliajal sai õpitud, siis paljude jaoks on tänaseks ununenud lihtne tõde, kus elavad pingviinid ja kus jääkarud. Jääaja Keskuse teine sümbolloom – jääkaru Franz aitab selgitada uuel näitusel „Miks jääkarud pingviine ei söö“, kuidas peab jahti jääkaru, milline on ta toidulaud ja on see jääväljade sulamisega muutunud. On ju jääkaru kliimamuutuste üks indikaatoreid.
15. oktoobril avati keskuse tulevikukorrusel Peeter Lauritsa uus näitus „Miski on kõigega seotud“, mis pakub harukordse võimaluse vaadata loodust senisest uudsemate nurkade alt. Nähtamatud ja vaevu aimatavad protsessid on looduses palju olulisemad kui silmaga nähtavad ja käega katsutavad. Me ju tavaliselt mulla alla nägema ei küüni. Kunstnik ja „fotomanipulaator“ Peeter Laurits.
Detsembris toimub talveprogramm „Miks kaladel villaseid sokke jalas pole?". Jääaja Keskuse kogenud giidide abil arutletakse, miks kalad vee all ära ei külmu? Kas jääkarul on mõni kord külm? Aga palav? Miks jää tekib vee peale, mitte alla? Tegevused toimuvad peamiselt õues ja loodetavasti on võimalik koos lastega päriselt ka Saadjärve jääd uurida.
Et Jääaja Keskusesse tasub tulla vähemalt 2–3 tunniks, siis saab jalga puhata maalilise Saadjärve vaatega Jääkaru kohvikus. Siinsed kodused lõunad on kõrgelt hinnatud.
Avanev vaade Saadjärvele lööb mõtted klaariks nii suvise ilmaga kui tuisuse talvega!
