Inimesel võiks olla üks kindel koht, kus tema ja kogu pere hammaste tervis on ühe arstkonna südameasi

Kes tunneks meie hambaid nii, et saaks aidata säilitada terve hambumuse kogu elu jooksul? Üks selline koht on kogu perele keskendunud 25aastase kogemusega Pirita Hambaravi.

Rõhuasetus „kogu pere“ on üks esimestest, mida Pirita Hambaravi täiskasvanute hambaravilepingu hüvitise näol haigekassaga sõlmides tähtsaks pidas, et motiveerida kõiki inimesi hambaarsti juures käima. Oma hambaid näitama on oodatud lapsed juba pooleteiseaastaselt, isegi kui neil auke ei ole. Ega lapsel ei peagi hammas valutama. Käivad ikka emad-isad, kes toovad oma lapsed kaasa, et mänguliselt ka nende hambakesi vaadata, ja laps läheb hea tujuga ära, sest sai arstilt positiivse kogemuse ja ilma igasuguse valuta, sest ka süst ei ole valus.

Järgneb intervjuu Pirita Hambaravi kliiniku arst Anu Sepaga.

Mis pilt väikeste laste suus avaneb?

On lutikaariest, lausub Anu Sepp. Kui lapsel on juba piimahambad suus, tuleb juba hambaid pesta, sest öine toitmine tekitab kaariest. Hambaid pestakse näpuharjaga ilma pastata. Lastel, kes käivad regulaarselt kontrollis, on kaariest vähem, sealt me midagi katastroofilist ei leia. Isegi kui lapsel auke ei ole, kutsume nad tagasi nelja-viie kuu pärast, et laps harjuks sellega, et võõras tädi käib tal suus ja tema hambaid vaatab. Väikseid patsiente hakkame juba väga varakult koolitama, et hambad on tähtsad.

Kui tuleb 7aastane, kes pole käinud kordagi hambaarsti juures, sest kaebusi pole ja ema-isa ei vaata ka suhu, on tal aga seal teinekord juba kuus või seitse auku!

Ise mäletan, et kunagi oli koolides hambaarst, kuhu pidi minema kontrolli. Kas enam ei ole nii?

Ei ole kahjuks. See lastevanematele väga meeldis, hoidis nende aega kokku, praegu peab vanem lihtsalt võtma selle aja, töölt vabaks saama, sest ka hambaarstid ei tööta õhtul kaheksani, vaid väga paljud lõpetavad kell viis töö ära, lapsevanem peab võtma töölt vaba aja, minema hambaarsti juurde ja see on juba paras ettevõtmine. Kunagi anti jah, koolist teada, et teie lapse hambad on korras, ärge muretsege.

Millal see koolipoolne laste suuhooldus ära kaotati?

See kaotati ära mõningad aastad tagasi ja asemele tehti Suukool. See on Eestis mitmeid aastaid tegutsenud juba, aga inimesed ei tea seda eriti. See tähendab, et lasteaias ja koolis käiakse loenguid pidamas, kuidas hambaid pesta, aga suhu ei vaadata ja hambaid ei kontrollita. Väga tore on see, et Suukooli ja Stig Rästa koostöös valmis kuulus hambapesulaul! See on väga paljusid peresid mõjutanud lugu, seda armastatakse.

Peredele keskendudes on siis ka mehed rohkem kaasatud? Nad ei käi ju eriti vabatahtlikult arsti juures…

Just nimelt! Kui ema ja laps jäävad rahule ja hambad on korras, siis pannakse mehele ka aeg. Patsiente on palju. Meil käib väga palju Ukrainast tulnud lapsi. Need vanemad, kes on töö leidnud, tulevad suurte perekondadega.

Kas meie vanaemad ja vanaisad kõrges vanuses ka hambaid korda teevad?

Jaa, absoluutselt. 70 ja 80 pluss vanuses käivad väga ilusti. Teeme muuhulgas proteesimis- ja kroonimistöid ning oma püsipatsiendid saavad erinevaid soodustusi. Vanemad kasutavad ära ka oma proteesiravi hüvitist. Kallimatele töödele võimaldame ka intressivaba järelmaksu 5 kuuks. Ja kui on omad patsiendid, siis esmaabi puhul võtame kohe vahele, et saaks probleemist jagu!

Patsiendid, kes oma suu korda teevad, käivad edaspidi ainult hambakivi- ja pärlipesus. Kui teed juureravi ühes kliinikus ja lähed krooni teise kohta tegema, siis kes vastutab selle eest? Seepärast olemegi laia spektriga, teeme kõik teenused ühes kohas kättesaadavaks.

Väga valged hambad. Kuidas suhtute?

Me ka valgendame, aga mitte sinakaksvalgeks, vaid mõistuse piires. Kui hammas on keskpärase tooniga ja patsiendile hambakroon kõrvale teha, siis küsime alati, et kas ta tahab olemasolevaid hambaid heledamaks teha, sest siis saame ka praeguse hambakrooni heledamaks teha. Sest tihti võib juhtuda, et patsient teeb krooni ära, aga siis on juba hilja. Seepärast ongi hea leida üks raviarst, kellega kõik oma plaanid läbi arutada.

Näiteks hambavalgendus ei pruugigi kõigile sobida, võib olla tuleks arstile rääkida, et tahan tulevikus valgendada. Mõnel inimesel on jällegi väga palju täidiseid ja sel puhul kõik valgendused ei sobigi, sest täidis on liiga suur ja neid peab ka siis omakorda vahetama. Mõistlik ongi see kõik ühe hambaravikliiniku arstidega läbi rääkida, vastasel juhul on väljaminekud ülisuured. Pirita Hambaravi kliinikus on kokku 9 ravikabinetti ja 11 arsti, kes kõik konsulteerivad omavahel.

Enne kui hammas välja tõmmata ja asendada implantaadiga, võiks mõelda ja võtta eksperdilt mõtlemisainet, kas ikkagi kergekäeliselt hammas välja võtta ja implantaat panna. Meie ei tõmba kergekäeliselt hammast välja – kui annab hoida, siis ikkagi hoida. Kui on väga lagunenud hammas, millel pole põletikku all, siis kui ütlen patsiendile, et teil on see hammas veel üldjuhul 4 või 5 aastat suus, vastab ta, et see 4-5 aastat on väga pikk aeg ja praegu implantaati ei taha. Oluline on siinkohal teada, et ka implantaat võib samamoodi minna põletikku! Ja selle ravimine on juba oluliselt kulukam, sest asemele ju tuleb panna uus implantaat.

Mida teha, et nii kaugele asi ka päris ei läheks?

Ikkagi rohkem oma hambaid hoida! Kord aastas tuleb kontrollis käia.

Pirita Hambaravis on kokku 9 kabinetti, kus mitmeid võimalusi diagnostikaks, röntgeniks, freesimiseks, digitaalseks skaneerimiseks ja muidugi ka juureraviks.

Pirita Hambaravi juureraviarst Dr. Maria Kirpitšova räägib, et kui hambavaluga on kaasnenud see, et närv on läinud juba põletikku, on hamba säilitamiseks vaja põletikuline närv eemaldada. Samuti on ülioluline kogu protseduuri vältel bakterite eemale hoidmiseks ravikohta korralikult desinfitseerida.

Kui hammas valutab, et pruugi see tingimata juureravi vajada, aga arsti juures tuleb ikka ära käia, kes teeb röntgenpildi. Päris tihti on sellistel põletikel krooniline iseloom ja neid võib leida ainult röntgenpildil, mitte kunagi juhuslikult. Röntgen näitab juurepõletiku korral sellist tumedamat, radiolustsentset piirkonda.

Võib juhtuda ka, et juureravi peab tegema juba varasemalt seda ravi saanud hambale. Aga taoline olukord tuleneb aina uuema tehnoloogia kasutusele võtmisest. Hambaravis uueneb tehnoloogia eriti kiiresti, räägib doktor Kirpitšova.

Hügieen ja veelkord hügieen!

Ka juureravi saab vältida ainult korrektse suuhügieeniga ja korrapäraste hambaarsti visiitidega. Doktori sõnul käivad juureravis kahjuks ka lapsed, juba 10aastaselt vajavad juureravi, mis tähendab, et laste hammaste tervislik olukord vajab rohkem hoolt, on doktor mureliku häälega.

Üks asi, mida vanemad võiksid tema sõnul teada, on, et kui lapsel tulevad jäävhambad, need kuuendad, siis mõnikord ei teata, et need kõige viimased hambad on juba jäävhambad, mis on lõikunud eriti teravalt, ning sinna tulevad augud väga kergelt. Lapsevanemad aga mõtlevad, et ei hakka ju ometi piimahammastega arstile minema!

Tagumiste hammaste puhul proovib Dr. Maria Kirpitšova kahe korraga hamba korda teha, visiit kestab poolteist kuni kaks tundi. Oma töös näeb ta, et inimesed siiski ei tea, kuidas hambaid pesta. Tähelepanu tuleks pöörata ikka ka hambavahedele, kasutada hambaniiti ja valgendavate hambapastadega tuleb olla väga ettevaatlik – igapäevaselt ei tohi nendega pesta, vaid teha kuuridena. Aga kui küsida viimaks, et kas eelistada tavalist või elektrilist harja, vastab doktor, et tavahambaharjaga võib endiselt hambaid pesta, aga sel juhul tuleb selleks aega võtta lausa 5, 6 kuni 7 minutit.