HELGEM TULEVIK: Kristi Värikul oli pärast esimese lapse sündi depressioon, mis viis ta isegi mõttele, et hüppab koos neljakuuse pojaga rõdult alla. Lisaks on tal diagnoositud ka ärevushäire ja ATH. Praegu aitab naine kogemusnõustajana ise teisi.
Foto: Mari Aleksandra KallusteKuidas elada, kui saad lisaks depressioonile veel ka ärevus- ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosi?
KRISTI AVAMEELNE LUGU | Salakaval depressioon võib viia elutahte: „Mõtlesin, et parem oleks, kui ma oma beebiga siit koos alla hüppaksin…“
„Mõtlesin, et parem oleks, kui ma oma beebiga siit koos alla hüppaksin. Mind takistas vaid asjaolu, et teise korruse rõdult hüpates ei pruugi midagi väga hullu juhtuda…,“ meenutab aastaid depressiooniga võidelnud Kristi Värik. Hiljem ka ärevushäire ja ATH diagnoosi saanud naine on nüüd kogemusnõustaja teistele.
Psühholoogi kommentaari ja soovitused leiad loo lõpust.
Naine mäletab, et sügavat raskustunnet tundis ta 20-aastaselt ehk enne oma esimese lapse sündi. 15 aastat tagasi oli teadlikkus depressiooni kohta peaaegu olematu. „Me ju rääkisime depressioonist sel ajal niimoodi, nagu USA filmid oli selle meile maalinud – keegi on hästi kurb, nutab väga palju ja see on seotud tavaliselt mingi suure traumaga. Alles viimase kümne aasta jooksul on meieni jõudnud teadmine, et depressioon ei teki ühe konkreetse hetke tagajärjel.“
Kristi ei osanud sel ajal mõelda, et tal võis depressioon olla ja ta pelgas ametlikke diagnoose. Just seepärast ei otsinud ta mingisugust abi. Aasta hiljem tutvus Kristi oma tulevase abikaasa Raidoga. Üsna pea koliti kokku ja anti roheline tee esimesele lapsele. Kõik käis väga kiiresti, sest tunne oli õige. Rasedus oli Kristi jaoks vaimselt keeruline, sest ühelgi tema sõbrannadest polnud veel lapsi. Lisaks käis ta veel ülikoolis.
Kommentaarid (0)