Miks on suured imetajad väikestest aeglasemad? (10)

Reaktsiooni kiirus võib loomariigis olla elu ja surma küsimus. Kes ikka piisavalt kiiresti keelt saagi suhulimpsamiseks välja ei aja või röövlooma eest ei page, on peagi kutu. Kuid loomade reaktsioon pole sugugi võrdne. Suuremad loomad on väiksematest pikema toimega ega suuda seetõttu nõnda kiiresti liigutada.

„Nii väikesed loomad nagu karihiired ja nii suured loomad nagu elevandid koosnevad ühesugustest ehitusklotsidest, milleks on närvid ja lihased. Püüdsime aru saada, milline on nende ehitusklotside asetus eri suurusega loomade puhul ning kuidas see nende käitumist piirab,“ seletab Kanadas Simon Fraseri ülikooli biomeditsiinilise füsioloogia ja kinesioloogia professor Max Donelan, kes on ühtlasi õppeasutuse liikumislabori juht.

Pikemad närvirakud, pikaldasem loom

Kopsakamatel loomadel on pikemad neuronid, seletavad seda fenomeni uurinud teadlased. Seega kulub elevandil rohkem aega, et signaal naha pinnalt ajju ja sealt lihastesse liiguks. Donelani ning tema kolleegi Heather More'i sõnul on loomade refleksid seotud aga mitme viivitusega, vahendab forbes.com. 

Kõigepalt viivitus, mis tekib sellest, et stiimul muundatakse närvisignaaliks – näiteks tuleb valgusfootonitel muunduda optilisteks signaalideks ning helilained peavad vallandama sõnumid kuulmisnärvidele. Seejärel tekib viivitus nendesamade signaalide edastamisega mööda iga närvi. Samuti on kogu selle protsessiga seotud sünaptiline viivitus – aeg, mis kulub närvilõpmete sünapsite vahelise signaali saatmiseks neurotransmitterite kujul. Veidi kulub aega ka sellele, et signaal saadetaks närvidest lihastesse. Ja mõistagi nõuab pisut aega ka jõu tekitamine nendesamade lihaste sees. Nii et üheainsa silmapilgutuse jooksul juhtub nii mõndagi!

„Kui tuua võrdlus seadmetega, siis orbiidil oleval satelliidil kulub signaali saatmiseks Maale vähem aega kui elevandi seljaajul signaali saatmiseks jala alaossa,“ võrdleb uurimuse peaautor Heather More, kes on uurinud nii elevante, kaelkirjakuid kui ka känguruid.

Aeglus aitab õnnestustest hoiduda

Suurte ja pisiloomade refleksikiiruse vahe on uurijate sõnul koguni 17kordne. Aeglase reaktsiooni kompenseerimiseks liiguvad suuremad loomad aeglasemalt. Aeglasem liikumine annab häiretele rohkem reageerimisaega.

Kuigi kiirus on loomadele eluliselt oluline, leidsid Simon Fraseri ülikooil uurijad, et isegi loomariigi kiireimate reaktsioon on märkimisväärselt aeglane. „Kui väike loom astub kihutamise pealt jalaga kogemata auku, ei jagu tal peaaegu üldse aega oma liikumise kohendamiseks, kui jalg veel maa peal on,“ seletab More. 

Teadlaste sõnul hüvitavad väikesed ja suured loomad oma suhteliselt aeglast refleksi eri moel. „Kahtlustame, et väikesed loomad loodavad niinimetatud prefleksiivsele kontrollile: nende keha on ehitatud viisil, mis võimaldab mitte välja teha sellisest häirest nagu auku astumine – närvisüsteem ei sega sel juhul vahele,“ seletab Donelan. „Suured loomad võivad seevastu loota pigem võimele ennustada oma liigutuste tagajärgi ning end sellele vastavalt kohandada.“