TAGASI! Alla 50 cm haugid tuleb nüüd vabastada.

Foto: Igor Ixa Nael
Kasulik
12. veebruar 2024, 16:00

Aasta alguses jõustus rida muudatusi kalapüügieeskirjas (6)

Uus aasta tõi endaga kaasa mitmeid muudatusi püügikitsendustes, mille eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlikkus, nende loomulik taastootmine ja püügi väiksem negatiivne mõju.

Millised olulisemad muudatused kalapüügieeskirjas puudutavad just harrastuskalastajaid?

Juba varasemalt kehtisid meil teatud kalaliikide osas harrastuskalastajale piirangud ööpäevas püüda lubatud kalakogustele (ahven, haug, koha, latikas, lõhe ja forell). Nüüd seda nimekirja täiendati ja alates 1. jaanuarist 2024 kehtivad koguselised püügipiirangud ka ahvenale ja vimmale – ühel harrastuskalastajal on nüüd lubatud ühes ööpäevas õngpüünistega püüda maksimaalselt kuni 15 säinast ja 20 vimba.

Vimmapüügiga seoses toimus ka muudatus, kus kevadise vimmapüügi keeluaeg (ainult teatud veekogudes 10. maist kuni 20. juunini) enam ei kehti Sauga ja Reiu jões ning Kasari jõe lisajõgedes. Käesolevast aastast alates on neis jõgedes vimmapüük lubatud mais ja juunis.

Selle aasta 1. jaanuarist on tõusnud haugi alammõõt – nüüd tohib püüda haugi, kelle pikkus ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni on 50 cm (kuni 31.12.2023 45 cm). Alammõõt haugile kehtib kõigis siseveekogudes ja ka merel.

Ahvena alammõõt meres on nüüd ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni 21 cm (kuni 31.12.2023 19 cm). Siseveekogudes ahvenale alammõõtu kehtestatud ei ole.

Haug ja ahven on meil väga populaarsed püügikalad, talvine jääalune ahvenapüük on eriti populaarne Pärnu lahel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Keskkonnaamet on jaanuarikuus teinud tavapärasest tihedamat järelevalvet nendes piirkondades. Heameel on öelda, et kalastajad teavad uusi alammõõte ja tuvastatud on ainult mõned üksikud rikkumised.

PANE TÄHELE MUUDATUSI PEIPSI VÕRGUPÜÜGIL! Üks oluline muudatus puudutab ka Peipsi järvel kalastajaid. Nimelt lisati Peipsi järve suubuvatele Koosa, Kalli ja Emajõe suudmealadele 250 m raadiusega keeluala nakke- ja lõkspüünistele. Muudatusega tagatakse kalade ränne jõgede ja järve vahel ning välditakse olukorda, kus suudmealad võib sisuliselt kalapüünistega sulgeda. Tegemist on oluliste rändekoridoridega eelkõige kohale, latikale ja tõugjale. Kalade vaba liikumine on vajalik nii kudekaladele kui ka noorjärkudele.

Harrastuspüügil puudutab see muudatus vaid neid, kes sooviksid kasutada kalastuskaardiga püüki nendes kohtades nakkevõrguga. Kalastuskaardi alusel nakkevõrkudega püügil tuleb nüüd jälgida, et neid ei asetataks Emajõe, Koosa ja ka Kalli jõe (Kaevandu kanal) suudmele lähemale kui 250 meetrit.

Kui harrastuskalastaja püüab kala nakkevõrgu või õngejadaga ja püügivahendi nõudmisel selgub, et selles on hukkunud kala, mis on alamõõduline või mille püük sel ajal on keelatud ja selle hukkunud kala kogus ületab kehtestatud kaaspüügi määra, siis alates 1. jaanuarist 2024 peab harrastuskalastaja lubatud kaaspüügi määra ületavast kalakogusest viivitamatult pärast püüniste nõudmist teavitama Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247 või e-posti aadressil [email protected]. Teatamise kohustus laieneb ka neile kalaliikidele, millele kaaspüügi määra kehtestatud ei ole.

Kalapüügi piirangute kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.