Kui ilmateade ütleb, et võib tulla lörtsi, lund, vihma või tuult, võiksite oma talvistele matkariietele lisada väliskesta.

Foto: zhukovvvlad / Shutterstock
Kasulik
11. veebruar 2024, 16:00

Talvine riietus ei peagi ülihästi hingama

Niipea kui hakkab palav, tuleks peatuda ja võtta üks vahekiht vähemaks või asendada õhemaga.

Õige talvise matkariietuse valimine on väga oluline, et teie retk õnnestuks, kestku see siis paar tundi või mitu päeva.

Kui riietuda liiga soojalt, on teil lõpuks palav ja olete higine (mille tagajärjeks võib olla külmetus). Teisest küljest, kui te ei kanna piisavalt kihte, hakkab külm ja tuju läheb nulli.

Sellest on küll sada korda räägitud, kuid talviseks matkaks riietumise võti on kanda kihte, mis hoiavad teid nii soojas kui ka kuivas – nii ilmastiku kui teie enda higi eest. Tegelikult kehtib see ka teistel aastaaegadel.

Niipea kui hakkab palav, tuleks peatuda ja võtta üks vahekiht vähemaks või asendada õhemaga. Kui aga jääte õhtul laagrisse, kus keha saab liikumise arvelt vähem sooja, tuleks mõni kiht lisada. Seepärast tasub oma seljakotis alati kaasas kanda mõnd vahekihti lisaks mõttega, et äkki läheb vaja.

Klassikaline kihtide arvestus käib nõnda – naha vastas on pesu, seejärel soe vahekiht, enamasti fliis, ning siis tuule ja sademete eest kaitsev nn koorikjope. Soojema ilmaga pole soojemat kihti vaja ja saab jope otse pesu peale tõmmata, või siis kasutada õhukest fliisi. Talvel võib aga olla ka nii külm, et peale fliisi tuleb kooriku all kanda paksemat vahekihti. Ideaalis võiksid kõik kihid olla võimalikult kerged ja hingavad ning neid peaks saama väikseks kokku pakkida, et oleks mugav kotis kaasas kanda. Paljud joped-fliisid näiteks pakivad ennast mugavalt omaenda taskusse. 

MERIINOPESU. Kapuuts pakub külma korral lisakaitset.

Foto: BublikHaus / Shutterstock

ALUSKIHT JUHIB NIISKUSE ÄRA. Talvise matkamise aluskihi eesmärk on reguleerida kehatemperatuuri ja juhtida samal ajal higi kehast eemale. Külmaga on eriti oluline, et teie talvised matkariided aitaksid higi nahalt eemale viia, sest kui pesu jääb seljas niiskeks, siis see jahtub ja on suur oht külmetuda.

Aluskihid peaksid olema valmistatud sünteetilisest kangast või meriinovillast, mis juhivad niiskust ja kuivavad kiiresti. Meie eelistus on meriino, sünteetikast sobib paremini nn võrkpesu. Vältige kõike puuvillast (T-särgid, dressipluusid jne), sest niiske puuvill kaotab märjana oma isoleerivad omadused.

Aluskihi paksus oleneb väljas olevast külmast ja isiklikest eelistustest. Kerge meriinovillane pesu kaalub 160 g/m², paksemad versioonid aga 230–250g/m². Need viimased on juba väga soojad, paksuselt võrreldavad fliisiga ning mina panen sellise selga, kui õhutemperatuur ulatub julgelt alla –10 kraadi. Soodsaimat meriinovillast pesu tundub praegu pakkuvat Motonet.

VASTAVALT ILMALE. Kui ilm lubab, polegi vaja kerge sulejope peale koorikjopet tõmmata.

Foto: Kichigin / Shutterstock

KESKMINE KIHT HOIAB SOOJA. Keskmise, isoleeriva kihi eesmärk on kehasoojuse säilitamine. Enamasti valmistatakse soe isolatsioonikiht udusulgedest, sünteetilistest udusulgede omadusi matkivatest materjalidest või fliisist.

Udusulg kaotab imepärased soojapidavad omadused, kui saab niiskust. Seega tasub juba sulekihti valides mõtiskleda, kui reaalne on selle märjaks saamine või meenutada, kas selliseid olukordi on ette tulnud. Meie märjas ja heitlikus kliimas võib valida udusulgedele sünteetilise alternatiivi, näiteks Primalofti. Või kombineerida viimast mikrofliisi, eriti külma ilmaga ka paksema fliisiga. Erinevatel tootjatel on oma nimetused nende endi välja töötatud udusule alternatiividele.

Sulgede märjakssaamist ei maksa ka väga peljata, sest enamik toodetest on tänapäeval töödeldud vetthülgavate ainetega. Samas, paduvihmas pole sellest kasu. Primalofti kasutavad oma jopede soojustamisel näiteks Jack Wolfskin ja Montane. Erineva soojustusega sulejopesid leiab aga iga endast lugupidava matkariiete tootja valikust.

HEAD TALVISED MATKAPÜKSID. Softshell'ist Keb Agile Winter pükste valik Eestis on kitsas, abiks jällegi Euroopa netipoed.

Foto: Fjällräven

KOORIKJOPE KAITSEB. Kui ilmateade ütleb, et võib tulla lörtsi, lund, vihma või tuult, võiksite oma talvistele matkariietele lisada väliskesta. See kaitseb teid ilmastiku eest ja hoiab teised kihid kuivana. Muul ajal pole seda otseselt vaja, kuigi see aitab ka kehasoojust paremini hoida.

Väliskiht peaks olema veekindel, kuid samas hingav ja väikseks kokku pakitav, et saaksite selle seljakotti toppida, kui te seda parajasti ei vaja. Soojustatud suusajope ei ole hea mõte, vähemalt mitte kas või keskmist füüsilist aktiivsust eeldaval retkel. Vihmajope asemel võib kanda ka mugavat softshell’i.

Talvine pealisjope ei pea tingimata olema ülihea hingavusega, sest Gore-Texi-laadsed superhingavad materjalid lasevad paraku oma mikropooridest läbi ka kehasoojuse ja teil võib kergemini külm hakata. 30 000 mm veesambale vastu pidava kalli jope asemel sobib talvel hästi ka 5000–10 000 mm palju soodsam pealiskiht. Mõnel ilmastikukindlal jopel saab kaenla all lahti tõmmata tuulutusavad, kui palavaks läheb.

Arvestage jope suuruse valikul ka kihtidega, mida selle all kannate. Nii et pigem suurem kui väiksem. Jopede valik on lai, neid leiab nii soodsamas (näiteks Montane, Icepeak, Columbia jne) kui kallimas hinnaklassis (Fjällräven, The North Face jm).

PESUPÜKSID TEEVAD PÄEVA. Täpselt nagu ülakeha pesu puhul peavad ka pesupüksid aitama hoida sooja ja juhtima higi välja. Nagu kõigi talviste matkariiete puhul, tuleks vältida puuvilla ja kasutada sünteetilist kangast või meriinovilla.

Pesupükste peal võib kanda matkapükse, aga ka ilmastikukindlaid koorikpükse. Talvised matkapüksid võivad olla tehtud sofshell’ist, mis on soojemad kui tavalised püksid, pehmed ja kaitsevad ilmastiku eest. Soodsamaid talvepükse leiab Revolution Race’i valikust, kallimat hinnaklassi esindavad näiteks Fjällräveni mudelid Keb Agile Winter ja Barents Pro Winter.

HOIAME VARBAD SOOJAS. Paljud matkajad kannavad talvel samu matkasaapaid, mis muudelgi aastaaegadel ja panevad külmaga lihtsalt paksemad sokid, vahel ka mitu paari. Eelistada tuleb siingi meriinovillaseid sokke, millel pakuvad meie turul tõenäoliselt parimat hinna ja kvaliteedi suhet Lasting ja Decathlon.

Pakasega võivad nii aga jalad ikkagi külmetama hakata, eriti riidest pealispinnaga Gore-Tex saabaste puhul. Sel juhul tasuks vaadata soojustatud talviseid matkasaapaid. Kõige soojemad on kahtlemata Primalofti ja muud samalaadse soojustusega jalatsid, Eestis võib neid leida näiteks The North Face’i ja Helly Hanseni kataloogidest. Tõsiseltvõetava sooja voodriga matkasaapaid pakub ka näiteks Lowa.

Soe müts, kindad ja torusall on talvematkal sama olulised kui muud talvised matkariided. Kõndimise hõlbustamiseks tasub igaks juhuks kaasa võtta ka matkasaabastele peale tõmmatavad nagadega tallad – midagi alpinistide „kasside“ laadset, kuid oluliselt leebemad.

 LOE LISAKS: saab ka soodsamalt

Soodsaimat matkarõivastust tasub otsida Eestis kohapeal Sports Directi ja Decathloni poodidest.

Kvaliteetsemat kraami saab vahel aga välismaa netikauplustest allahinnatult meeldivalt soodsalt. Vaata näiteks varuste.net, bike.24.com, funktionelles.de jms.

JÄÄL. Üheosaline kombe kaitseb läbi jää vajumise korral kindlamini vee kehani jõudmise eest.

Foto: Igor Ixa Nael

 Ilma ujuva talikombeta ei maksa jääle kalale minna

Nn ujuvate talikombede eesmärk on hoida vette kukkunud inimene uppumast. Sel eesmärgil lisatakse riietusesemele tavaliselt kiht kerget vahulaadset materjali. Arusaadav, et erilisest hingavusest me sellisel puhul rääkida ei saa. Kuuldavasti on mõned tootjad asunud seda vahukihti perforeerima ja sellised mudelid võivad isegi mingil määral hingata. Vaata näiteks Mullionit.

Kombesid on ühe- ja kaheosalisi. Kaheosaline on kahtlemata mugavam, kas või temperatuuri reguleerimise mõttes – autosse istudes saab jope ära võtta, pikemat maad astudes hõlmad eest lahti teha.

Üheosaline kaitseb läbi jää vajumise korral kindlamini vee kehani jõudmise eest. Tavaliselt käib läbivajumine nii kiiresti, et kalamees ei saa arugi, kui on juba veest väljas. Kui üheosalisel kombel randmete ja pahkluude ümber kombe käised ja sääreosad korralikult kinni tõmmata, päädib vahejuhtum ehmatusega ja saab rahulikult edasi püüda, vesi sisse ei tule.

Kombe suurust valides tuleb samuti arvestada, kui palju sinna riideid alla panete.

Kindlasti tuleks ka vaadata, kui raskele kasutajale on kombe ette nähtud. Liiga väikeste näitajatega kombe ei jaksa kerekamat kalameest pinnal hoida.