Veterankalamees Katenevi päevikud: 2000. aastal suunasid Emajõe vähesed latikad kätte võtma spinningu (2)

3. JAANUAR, PÄRNU LAHT, VALGERAND. Uue aasta algus oli edukas. Tulime Valmo ja Ülo T.-ga. Suur punt (70 meest) paiknes paari kilomeetri kaugusel kaldast, mina liikusin veel kilomeetri võrra edasi. Jää paksus 10 cm, külmunud lahvanduste kohal 4‒5 cm. Ahvenat palju, kuid väike, siiski korjasin kahest august 24,2 kg, Ülo püüdis 13,4 ja Valmo 3 kg.

5. JAANUAR, PÄRNU LAHT, VALGERAND. Eile puhus tugev tuul, mis viis jää Liu ja Audru vahel ära, meri lainetab. Kaua aega kulus, enne kui leidsin laevatee läheduses, lahtiste pragude ja lahvanduste vahelt ahvena üles, kell oli juba 13 paiku, aga mul alles üks ahven. Viimase kahe ja poole tunniga püüdsin 17,4 kg, pea kõik ühest august. Säärits Paul püüdis samas piirkonnas, tema sai 14,3 kg. Minu kaaslased Ülo T. ja Kaasik jäid kusagile kalda poole pidama ja leppisid kumbki vaid paari kiloga.

10. JAANUAR, PÄRNU LAHT, VALGERAND. Käisime Ülo T.-ga, autos olid veel Silma Gunnar ja Valmo. Valitseb sula, jää muutub vaikselt hapramaks. Täna käisin kuni 4 km kaldast, saak 13,2 kg, Ülol 12, Valmol ka 12 kg ja Gunnaril 21 kg. Hommikul juhtus mul väike äpardus – tõmbasin „muska“ peopesasse, vaatasin, et nõnda püüki jätkata ei saa. Võtsin siis näpitsad, hammustasin konksu läbi, keerasin näpitsatega konksu läbi peopesa nii, et teravik teisest kohast nähtavale tuli ja edasi oli juba lihtne – tõmbasin konksu välja, sidusin uue „muska“ ja püük sai jätkuda.

23. JAANUAR, PÄRNU LAHT, UULU. Sel päeval läksin täiega alt. Hommikul tulime Volli ja Martiniga, autol ei funksinud soojendus. Martin juhtis autot ja Volli kogu aeg kraapis esiklaasil vaatevälja puhtaks, väljas oli miinus 13. Päeva jooksul sulas soojendus üles ja õhtul toimis normaalselt.

Paaril viimasel päeval saadi häid saake „Tiblagorski“ alt, alles eelmisel päeval püüdis Silm G. 32 kg. Mina veensin oma kaaslasi sõitma 6‒7 km Tahkuranna poole ja ühe talu õuest peale minema. Sealt peale meie keegi jääle ei läinud, maksime talu pererahvale auto parkimise eest nende õuel 25 krooni ja läksime jääle, lootuses leida „oma kala“, kuid see ei õnnestunud. Käisin kuni 3 km kaldast, puurisin palju auke – kala ei leidnud, suutsin püüda ainult 13 ahvenat. Sama nukras seisus olid ka Volli ja Martin. Nemad siiski poolest päevast lõpetasid iseseisva otsimise ja liikusid suuremasse punti, kust mõlemad püüdsid pea 10 kg.

6. VEEBRUAR, PÄRNU LAHT, „TIBLAGORSK“. Tulime Valmo autoga, Telkinen Heino ka meiega. Kaaslased läksid vanale püügimaale, mida juba pikalt „lüpstud“ ja kus nüüdki palju mehi püüdmas oli. Mina aga keerasin otsa sinna, kus kedagi näha polnud ja liikusin paar kilomeetrit Pärnu poole. Ilm oli sombune, nähtavus kõige parem polnud, tänu sellele sain tegutseda päev läbi omaette. Ahvena leidsin üles üpris kiiresti, püügimaa oli seni puutumata-puurimata. Püüdsin 225 ahvenat – 22,6 kg. Vanal püügimaal saagid tagasihoidlikud, Valmo sai 5,3 kg ja Heino 2,7 kg.

10. VEEBRUAR, PÄRNU LAHT, UULU. Käisin vendade Mati ja Innoga. Läksime talu õuelt, kus maksime parkimise eest 25 krooni ja läksime jääle. Enamik mehi hoidis Pärnu poole, mina aga hoopiski edela suunas. Käisin kuni 3 km kaugusel, kala oli laial alal, aga hõredalt või ta lihtsalt ei olnud aktiivne. Õhtuks püüdsin 14,1 kg, vennad said 2,7 kg ja 2,0 kg.

15. VEEBRUAR, VÕRTSJÄRV, VEREVI. Käisin vahelduseks Valmoga ja Ülo T.-ga Võrtsjärvel. Nemad panid võrke jää alla, mina püüdsin ahvenaid „kombainiga“ 0,5‒1,0 km kaldast. Ahvenaid jää all palju, kuid kribu. Püüdsin 238 ahvenat ja ühe haugi, 1,1 kg.

21. VEEBRUAR, PÄRNU LAHT, VALGERAND. Käisin koos vendade Mati ja Innoga. Jääd mööda liikusin tegelikult Lindi sadama kohale, see on umbes 6 km. Sealkandis oli palju mehi püüdmas. Üritasin esialgu iseseisvalt kala leida, aga kuna otsingud vilja ei kandnud, tulin meestele lähemale. Need, kes alustasid juba hommikul püüki selles piirkonnas, said väga ilusaid saake. Minulgi polnud põhjust nuriseda, kui lõpuks 20,4 kg käes oli. Vennad püüdsid mujal ja ei saanud suurt midagi, Ühel oli 4,3 kg, teisel veelgi vähem. Säärits Paul oli samuti Lindi all, temal 26 kg.

22. VEEBRUAR, PÄRNU LAHT, AUDRU. Käisime Valmo ja Üloga. Mehi jääl vähemalt 200. Suures kambas saadi kala tublisti, kuid minule püük pundis ei meeldi. Kui ümberringi kolistatakse kelkudega ja puuritakse, eelistan alati eemale hoida. Läksin selgi korral ise otsima, kuid otsingud eriti tulemusi ei kandnud, püüdsin vaid 7,8 kg. Suures pundis püüdis Valmo 17 kg ja Ülo 12 kg. Silma Gunnil oli täna 37 kg. Kaldale minnes kukkus üks kalamees läbi nõrga jää ja läks umbes pool tundi, enne kui õnnestus mees jääaugust välja aidata. Kutsuti ka kiirabi, mis ta Pärnusse haiglasse viis.

29. VEEBRUAR, PÄRNU LAHT, TAHKURAND. Käisime Valmo ja Üloga, suurema osa ajast püüdsin vaid 1 km kaldast kiriku kohal. Seal läheb ruttu sügavaks, juba 1 km peal oma 6 meetrit vett. Eelmisel päeval püüdis Silma Gunn selles rajoonis 42 kg ahvenaid, Laansoo Ülo 18 kg. Täna olid saagid mõnevõrra väiksemad, mina sain 11,0 kg. Ülol oli 11,3 ja Valmol 7,3 kg. Gunn püüdis täna umbes 20 kg. Päris tegemist oli jääle saamisega, veel hullem õhtul kaldale pääsemisega. 200 m rannast oli tekkinud palju pragusid ja lahvandusi, tuli olla väga ettevaatlik, et laveerides kõik need ohutult ületada.

Märtsis ma seoses kehvade jääoludega enam jääle eriti ei kippunud. Sai käidud kuu algul mõne korra, saagid kuni 8 kg. Rohkem pühendasin aega Võrtsjärvele, mis on siiski selline veekogu, kus heale saagile eriti ei maksa loota. Väga tihti tuleb piirduda mõne ahvenaga ja lihtne on jääda päris kalata. Kui tihti käia, siis vahel trehvab ka võtu peale. Käisin märtsis Võrtsjärvel 13 korda, parim päev oli 26. märts, siis püüdsin 12,8 kg ahvenaid. Suuremad olid 410 ja 400 grammi, veel kuus üle 300 grammi. 35 suurimat kaalusid kokku 8,3 kg. Suurema osa saagist püüdsin ühe tunniga kahest august, enne ja pärast „tilkus“ üksikuid. Püük toimus vaid 0,5 km kaugusel kaldast.

29. MÄRTS. VÕRTSJÄRV. Käisime Valmoga. Püüdsin „kombainiga“ kaks lutsu, suurem 1,2 kg. Ahvenaid sain 5,4 kg, suurimad 510 ja 400 grammi. Valmo püüdis 6,3 kg ahvenaid. Nägin veel paari lutsu jääle tõmbamist.

3. APRILL. VÕRTSJÄRV. Talve viimane jääpüük. Käisime Valmoga, püüdsin 7,6 kg ahvenaid, Valmo 11 kg. Suuremad ahvenad 400‒500 grammi.

Juba järgmisel päeval püüdsime Puju Andrusega Emajõel Kavastust allpool särge. Vara veel, kuid midagi saime. Minul 20 särge, suurim 440 grammi.

15. APRILL. EMAJÕGI, KAVASTU. Tulime Andruse ja tema töökaaslase Mihkliga. Kaks kilomeetrit enne Ahjat läks „Veterok“ tuksi, katki läks jupp, mida nimetati „kammiks“. Mul oli kummipaat kaasas, laskusin Ahjani ja püüdsin seal kogu päeva. Andrus meisterdas konservikarbi kaanest ajutise asenduse katkisele detailile ja sai sellega Kavastusse tagasi sõita. Mina sõudsin kummipaadiga 4 km Kantsi kõrtsini, Andrus tuli õhtul sinna mulle vastu. Särgi püüdsin tonkaga 108 tk – 20,2 kg, 17 tk olid üle 300 grammi, neist viis üle 400 grammi ja suurim 470 grammi. Andrus püüdis 12 kg särge.

19. APRILL. EMAJÕGI, REKU. Tulin latikat püüdma. Randar oli kolm päeva varem Rekust saanud 15 latikat. Sõitsin Jõesuust oma paadiga Rekuni ja sealt veel 3 km edasi, suure hauani. Sain kolm latikat, kaks olid ilusad, 2,3 ja 1,9 kg. Laansoo Ülo püüdis Jõesuus, kala ei saanud.

22. APRILL. EMAJÕGI, JÕESUU. Kuni kella 16-ni olin nullis, siis sain teada Ilves Vellolt, et ta on leidnud latikaparve. Sõitsin tema juurde, panin paadi ankrusse temast 50 m ülespoole ja kala hakkas tulema. Võtsin ainult üle kilo latikaid, väiksemad lasin tagasi. Kotti sai 9 kala – 16,3 kg. Suuremad neist 2,87 kg, 2,3 kg, 2,2 kg ja 2,0 kg. Vello püüdis rohkem, 13 kala pani kotti. Samuti lasi alla kilo kalad tagasi, suurim latikas kaalus tal 2,55 kg. Laansoo Ülo läks lõunast koju, tema püüdis 11 latikat.

23. APRILL. EMAJÕGI, JÕESUU. Sõitsin hommikul vara eilsele kohale, kuid ühtegi latikat sealt ei saanud, parv oli liikunud mujale. Suuri saake saadi sellest käärust, kus kaks aastat varem mina oma rekordilise latikasaagi püüdsin. See käär oli aga nelja vene mehe poolt nii hõivatud, et mina löögile ei pääsenud. Need neli meest tõstsid suuri latikaid hoolega, mina sain ainult pealt vaadata, sest ei ülevalt- ega altpoolt neist meestest latikaid ei saanud. Katsusin püüda teiselt poolt, kuid sellest oli vähe kasu. Sain siiski 9 latikat – 11,7 kg, suuremad 2,4 ja 2,3 kg. Ühest mehest tegin hiljem kaldal pilti, tal võis sumbas olla 60‒70 kg latikaid. Ühel sellest seltskonnast võis olla 50 kg ringis ja kahel 30 kg ümber, seda siis minu silma järgi. Sain nende meeste kaubikuga Viljandisse.

24. APRILL. EMAJÕGI, JÕESUU. Tulime Laansoo Üloga varakult jõele ja sõitsime samale käärule, kus eelmisel päeval latikat palju oli. Kuid nagu tihti juhtub, nii ka sel korral – latikas oli kadunud. Saime sealt vaid mõne kala. Ülo leidis latikad umbes kilomeetri jagu allpool, ta istus seal õhtuni ja püüdis 18 kala. Mina läksin ka sinna, püüdsin temast natukene ülevalpool ja sain 16 latikat, kuid kotti panin vaid kuus suuremat, ülejäänud lasin tagasi. Silma Gunn püüdis samal päeval meist 0,5 km ülevalpool ja tõmbas jõest välja 36 latikat.

26. APRILL. EMAJÕGI, JÕESUU. Käisime Laansoo Üloga. Püüdsin 12 latikat, kuid ainult neli suurimat võtsin ära, suurim 2,0 kg. Ülejäänud lasin vette tagasi. Mõni päev hiljem hakkas toomingas õitsema, latika kudemise aeg Emajões. Kevadine püük oli sellega praktiliselt läbi.

Pärast kude sain veel vaid üksikuid latikaid. Üks põhjus oli selles, et vihma ei sadanud, maa kuiv ja ussidega probleem.

Mais millegagi kiidelda ei olnud, püüdsin mõned latikad ja mõned haugid. Alles juuni teisel poolel läks veidi lõbusamaks. Algas kohapüük ja ka haugi trehvas jões tublisti, kuigi sellist rohkust nagu aasta varem ei olnud. Kui aga juuni lühidalt kokku võtta, siis ei pakkunud see erilisi elamusi, kuna kohad kippusid enamasti veidi alla mõõdu olema, domineerisid kalad pikkusega 1‒2 cm alla mõõdu. Haugid ka väikesed, vaid mõned üle kilo.

5. JUULI. EMAJÕGI, JÕESUU. Kuu algas päris hästi, püüdsin nii silikooni loopides kui ka viidikatükki leotades, kala sain mõlemaga. Kohasid tuli kaks ja hauge seitse, suurim 1,2 kg. Turbaid sain ka kolm, suurim 1,12 kg, need läksid peale kaalumist kiiremas korras vette tagasi. Neid kalu ma koju ei too.

7. JUULI. EMAJÕGI, JÕESUU. Ilm palav, 25 kraadi. Võtmisi palju nii silikooni kui tonkaga. Neli koha julgelt mõõdus, suurim 1,3 kg, veel 10 läksid nooruse tõttu tagasi kasvama. Hauge püüdsin 11 – kõik mõõdulised kalad, suurim 1,4 kg. Eelmise aastaga võrreldes on ahvenat jões väga vähe, tänagi sain ainult ühe ahvena ja veel ühe 0,8 kg turva.

14. JUULI. EMAJÕGI, JÕESUU. Tulin hommikul Laansoo Üloga. Püüdsin vaheldumisi nii silikooni kui ka tonkaga. Sain kuut liiki kalu: koha, haugi, säinast, turba, ahvenat ja tõugjat. Mõõdus kohasid tuli kolm, suurim 1,6 kg. Tõugjas sai kaalutud – 2,47 kg ‒ ja vette tagasi, säinad (2) ja turb läksid sama teed.

Ühes käärus toimus viidikatükiga võtt, peale haakimist sain seda kala kerida lähemale mõnda aega, ilmselgelt oli tegemist kohaga ja siis pääses ta lahti. Läks mööda natukene aega ja samas kohas tuli veepinnale kala, kes asetses vees ülimalt imelikult – vertikaalselt. Suu oli taeva poole ja ahmis õhku või püüdis midagi öelda. Sõitsin juurde, see oli üle kilo koha, kes oli elus, kuid tal olid silmad väga punnis, peaaegu pealuust välja paisunud, muus osas oli terve väljanägemisega. Kas oli see nüüd sama kala, kes mõni hetk varem otsast ära läks või oli lihtsalt kokkusattumus, ei tea. Igaks juhuks ma teda ära ei võtnud.

28. JUULI. EMAJÕGI, JÕESUU. Vahepeal käisin jõel kaheksa korda, ilma ei jäänud kordagi. Kohasid püüdsin 1‒2, hauge 1‒5, suuri ei tulnud.

Täna oli natukene parem võtmine, eriti tonkaga. Püüdsin 4 koha, suurim 1,7 kg, alamõõdulisi oli ka 9 tk. Kaks haugi, 12 ahvenat ja turb – see oli kogu päeva saak.

14. AUGUST. EMAJÕGI, JÕESUU. Üle pika aja sündmusterohkem päev. Kõigepealt püüdsin tonkaga oma rekordilise tõugja – 2,82 kg ‒, kes läks muidugi tagasi peale pildistamist. Kohasid sain neli, neist kaks silikooni loopides, hauge samuti neli, suurim 1,5 kg. Ahvenaid tuli ka viidikatükiga 13 tk.

16. AUGUST. EMAJÕGI, JÕESUU. Üle ootuste palju võtte, tonkaga rohkem, silikooniga vähem. Loopides silikooni, püüdsin kaks koha, tonkaga viis koha, suurim isend 1,7 kg. Kolm väikest koha läks vette tagasi. Hauge püüdsin kaks ja ahvenaid neli.

18. AUGUST. EMAJÕGI, JÕESUU. Järjest huvitavamaks on läinud, täna oli kohavõtte rohkem kui eelmistel kordadel tänavu. Mis eriti huvitav, enamiku kohadest püüdsin mitte viidikatükiga, vaid silikooni loopides. Kokku 9 koha kogukaaluga 7,8 kg. Sain veel neli haugi ja mõne ahvena.

22. AUGUST. EMAJÕGI, JÕESUU. Korralik päev, kõik neli haugi püüdsin silikooniga ja viis koha tonkaga, lisaks mõned ahvenad, suurim 290 grammi.

28. AUGUST. EMAJÕGI, JÕESUU. Oli jälle ilus püügipäev, kala tuli rohkem silikooniga, kokku kolm koha ja seitse haugi, tonkaga ka kolm koha. Suurim kala haug, 1,8 kg.

1. SEPTEMBER. EMAJÕGI, JÕESUU. Tulime Laansoo Üloga hommikul varakult, tema pühendus latikapüügile, mina aga röövkaladele. Ülol õnnestus pika päeva jooksul püüda kaks arvestatavat latikat, 1,9 kg ja 1,1 kg. Minul hakkas spinningule viis haugi, neli koha ja tõugjas. Tonkaga lisandus veel kolm koha. Täna püüdsin suve kaks suurimat koha, kumbki 2,4 kg. Tõugjas oli väike, vaid 1,48 kg.

3. SEPTEMBER. EMAJÕGI, JÕESUU. Spinninguga võtmisi peaaegu ei olnud, tonka oli tegija. Püüdsin viis koha, suurim 1,6 kg, alamõõdulisi ei tulnud ühtegi.

7. SEPTEMBER. EMAJÕGI, JÕESUU. Viidikatükki kalad ignoreerisid, sain vaid ühe mõõdulise koha, kõik ülejäänud kalad sain silikooniga püüdes. Spinninguga püüdsin ühe pisikese tõugja, 1,14 kg (läks loomulikult tagasi), üheksa haugi ja kaks koha. Haugid ei olnud suured, maksimaalselt 1,2 kg.

13. SEPTEMBER. EMAJÕGI, JÕESUU. Tonkaga oli vaid kaks võttu viidikatükiga, spinninguga silikooni loopides hoopis rohkem. Kõik kohad püüdsin spinninguga, neljast kaks olid mõõdus. Hauge sain viis, kuid ikka väikesevõitu, üle 1,2 kg mitte ainsatki.

18. SEPTEMBER. EMAJÕGI, JÕESUU. Tulin vaid paariks tunniks, plaan oli paadi põhja natukene remontida, kuna see hakkas vett sisse laskma. Proovisin seda teha EPO liimiga, kuid ebaõnnestunult, kahe tunniga tuli 3‒4 liitrit vett sisse. Tuleb mõned needid üle koputada, selleks on abilist vaja. Püüdsin kaks tundi, sain kaks koha ja viis haugi. Suuremad haugid olid 2 x 1,4 kg.

23. SEPTEMBER. EMAJÕGI, JÕESUU. Käisin Vello I.-ga, tema püüdis latikaid, mina röövkalu. Tegelesin ainult silikooni loopimisega, tulemuseks üheksa haugi, suurim 2,1 kg, ja kaks koha. Vello sai ühe 1,5 kg latika ja haugi, see võttis ööussi.

1. OKTOOBER. EMAJÕGI, JÕESUU. Tulime kalale jällegi Velloga. Tema noolis latikaid, mina vibutasin spinningut. Ühtegi märkimisväärset latikat Vello ei saanud. Minul õnnestus kinni püüda kaks koha ja kuus haugi. Käisin ära ka Pedel lanti vedamas, kuid võtte ei olnud. Vello abiga koputasin „Kazankal“ mõned needid üle, nüüd ei tule enam tilkagi vett sisse.

5. OKTOOBER. EMAJÕGI, JÕESUU. Tulin kell 10.30. Tegin lühikese püügipäeva, sest kuna läheb varakult pimedaks, siis tuli kojusõit ette võtta varasema bussiga. Et vähesed bussid peatuvad Jõesuus, siis valida eriti ei saa ja kell 14 lõpetasin püügi. Selleks ajaks jõudsin paati tõsta kuus haugi. Kohasid ei saanud.

Sellest sai viimane käik Emajõele jooksval aastal. Latikaid oli jões väga vähe, mina ei üritanudki neid püüda, sest sõbrad seda tegid, kuid kehvade tulemustega.

Tõmbasin paadi kaldale juba kuu keskel, kuid tegin seda liiga vara. Novembris saadi Pedest ilusaid jämedaid hauge. Mart M. püüdis ühel päeval kolm haugi, suurim 9,3 kg, paar päeva varem oli Mart T. püüdnud 7,6 kg haugi. Minul oli paat kaldale tõmmatud, mootor koju toodud, ei hakanud uuesti hooaega jätkama.

Novembris ma kalal ei käinud. Detsembris tekkis jää alles kuu lõpus, käisime korra Laansoo Üloga Tagametsa järvel, ei saanud midagi. Saigi aasta läbi.

Aastaga sai käidud kalal 130 korda, püütud 884,1 kg erinevaid kalu. Aasta suurim kala oli latikas, 2,9 kg.

Emajõest sai püütud 113 koha – 108,4 kg, hauge 199 tk – 167,4 kg, latikaid 57 tk – 75,6 kg.