Rekordkala edetabelis hoiab liidrikohta Eesti läbi aegade suurim latikas

HIIUMAA HAUG. Rein Rogovski saatis meile Hiiumaalt püütud 8,1-kilose haugi pildi.

Et Eesti haugirekord on 22,7 kilo, saab Rein oma kala eest kirja 35,68 punkti.

EMA JA TÜTRE ÜLLATUSLIK KALALKÄIK. Merle Kunglal ja Kelli Vahesalul õnnestus 18. augustil tabada Eesti rekordlatikas. Kelli kirjutab meile sellest nõnda: „Olime Aegviidu kandis kohalikul väiksel rabajärvel ahvenaid püüdmas. Aerutasime paadiga ringi, kui märkasime eemal veepinnal uimesid. Aerutasime lähemale, kuid uimed kadusid põhja. Mõne aja pärast olid suured uimed taas pinnal ja saime aru, et tegemist on väga suure kalaga.

Algselt ei suutnud me mõista, mis kalaliigiga on tegu, järve vesi on väga tume. Olime kuulnud, et selles järves leidub suuremaid kalu, kuid polnud ise kohanud. Kala ilmus ja kadus siis jälle mitmeid kordi. Ema loopis tema poole lanti ja järsku jäigi kala otsa. Hiljem selgus, et ta oli landi külge jäänud esiuime juurest.

Suure vaevaga suutsime kala paadi kõrvale vedida. Kuna kahva ei olnud, olin sunnitud haarama kalal kahe käega lõpuste tagant ja tirisin ta paati. Meilegi suureks üllatuseks oli tegu latikaga ja nii suurt isendit polnud me näinud. Tirimise käigus oli kala saanud veidi viga ega jäänud ellu.

Kala kaaluks oli 6,66 kg ja pikkust 75 cm.“

Et senine Eesti rekordlatikas kaalus 5,5 kilo, siis said Merle ja Kelli oma latika eest 121,09 punkti ning tõusid ülivõimsalt rekordkala tabeli liidriks.

KUIDAS OSALEDA? Konkursil osalemine on lihtne. Teie, head lugejad, saadate meile pildi enda püütud suurest kalast. Meie anname sellele rangelt erapooletult punkte.

Pole oluline, kas kala on haug, forell, linask või mõni muu uimeline veteasukas. Meie universaalne hindamismetoodika aitab ka eri liiki kalad omavahel joonele panna. See käib nii, et arvutame välja, millise osa moodustab konkursile saadetud kala kaal teadaolevast Eesti rekordist. Kui näiteks Eesti haugirekord on 22,7 kilo, siis 11,35 kilo kaaluva haugi eest saab konkursil täpselt 50 punkti, sest see moodustab rekordist 50%.

Aasta võtame kokku 2024. aasta jaanuari ajakirjas.

KONKURSI REEGLID. Osaleja peab saatma pildid kalast koos lühikese püügikirjelduse (kust, millal ja millega püütud), kala kaalu ja enda kontaktandmetega aadressile [email protected].

Arvesse lähevad ainult osaleja enda tänavu Eesti vetest püütud kalad.

Kala kvalifitseerub konkursile, kui vähemalt ühel fotol on selle taustal mõõdulint. Žürii otsusel võib erandkorras kvalifitseeruda ka pilt, millel on mõni objekt (lant, ritv, rull vms), mis lubab ligikaudselt määrata kala suuruse.

Kõiki vaidlusi lahendab žürii, kuhu kuuluvad Eesti Kalastajate Seltsi esimees Andres Duuberg, Eesti Mereinstituudi teadlane Aare Verliin ja ajakirja Kalale! Looduses peatoimetaja Margo Pajuste.

Kivi kotti!

Osaleja annab konkursile kala pildi saatmisega AS Õhtuleht Kirjastusele õiguse kasutada fotot ajakirjas Kalale! Looduses ja teistes ÕK väljaannetes ilma täiendavalt luba küsimata. Samuti lubab ta ÕK-l töödelda oma isikuandmeid nii palju, kui see on konkursi raames vajalik.