Janis Jaomaa Püssirohukeldrist teeb haugipihviga burksi saskatoonikastmega ja kohafileed parmesani-anšoovise soustiga

Tänase retsepti haugi püüdis Janis Jaomaa ise Väikeselt Emajõelt ja toitu aitas valmistada Püssirohukeldri peakokk Vootele Sabre.

Janis alustas Püssirohukeldris ligi 20 aastat tagasi kokana. Täna kuulub ta selle omanikeringi ega seisa enam pliidi taga, kuid restoran vajab ikka tema igapäevast tööd asjade ajamisel. Kalapüügiks palju aega ei jää, kuid nii kaks-kolm korda kuus ikka vetele pääseb, ütleb ta.

Täna on Janisel kiire päev – homme sõidab ta Tammisaarisse koha püüdma. „Soomes elavad sõbrad helistasid, et nüüd on õige aeg,“ muigab ta. „Tuleb minna!“ Soome seltskonnaga sai Janis sõbraks vana hea kalale.ee foorumi kaudu. Oma sõpruskonda ei saanud tol korral traditsioonilise Norra kalapüügireisi tarbeks kokku, seetõttu otsis ta foorumis kampa, kellel ehk üks mees puudu. „Sattusid väga toredad mehed ja nüüd oleme üle kümne aasta koos kalal käinud, nii Norras kui Soomes,“ ütleb Janis.

Nagu ilmselt kõik meesterahvad, kes Tartus üles kasvanud, oli ka Janis lapsena kõva kalamees. Ta mäletab hästi, kuidas isa kinkis esimese nelja-viiemeetrise teleskoopõnge ja kuidas sai võsast lõigatud ridvale ise isoleerpaelaga rõngaid külge seotud. Sellest sai tonkaritv. Rakendus tuli sellisega paraku otse käest jõkke visata.

Päras sõjaväge jäi kalapüük aga kuidagi soiku ja uuesti tärkas see kirg alles kümmekond aastat tagasi, kui naise õemees Janise Norrasse kaasa kutsus. Sealt edasi läks kõik taas tõusvas joones. Kohe esimesel korral sai suure entusiasmiga ära võetud 300 kilo turska – siis olid kala väljaviimise reeglid märksa leebemad kui praegu. „Oi, kuidas me kahekesi seda 300 kilo fileerisime ...“ meenutab Janis.

„Esimesed aastad oli paltus meile täiesti kättesaamatu ulme,“ jätkab ta. „Siis vaatasime, millega teised püüavad, panime üht-teist kõrva taha ja tasapisi läksid asjad paremaks ‒ päeva jooksul tuli juba nii 30 kilo mehe kohta. Eelmisel aastal õnnestus lõpuks pooleteisemeetrine ja 40-kilone isend kätte saada.“ Nüüd on vaja igal aastal kalal käia ka Soomes ja kodumaised kalaveedki tuleb läbi püüda, kui vähegi aega tekib.

Elupõlisele kokale sugugi mitteomaselt heas füüsilises vormis Janis jagab oma vaba aega lisaks kalapüügile ka maratonijooksu ja triatloni vahel. „Kümme aastat tagasi kaalusin 110 kilo, siis hakkasin jooksma,“ räägib ta. Tänasel päeval on ta käinud koos abikaasaga maratonidel mitmel pool üle maailma, ka näiteks kuulsatel New Yorgi ja Kilimanjaro jooksudel. „Nagu kalapüügiga – seltskond on nii lahe, sellepärast käin,“ nendib ta. Triatlonil on ta osalenud ka nn pereklassis, koos abikaasa ja tütre mehega. Seal on ülesanded jagatud nii, et üks jookseb, teine ujub ja kolmas sõidab ratast.

Kohafilee „Püssi Punase“ õllega

VAJA LÄHEB

800 g nahata kohafileed

160 g nisujahu

2 muna

0,75 ml „Püssi Punast“ õlut (võib asendada mõne analoogse tumedama õllega)

50 g maisitärklist

1 tl soola

0,5 tl küpsetuspulbrit

1 tl paprikapulbrit

näpuotsatäis jahvatatud pipart

frittimiseks õli

paneerimiseks nisujahu

TEE NII

Esmalt sega kokku kuivained, siis lisa munad ja kõige lõpuks õlu.

Raputa fileetükkidele veidi soola, seejärel veereta neid jahus ja raputa liigne jahu maha. Nüüd kasta

kala taignasse ja tõsta pannile või fritüüri.

Külm parmesani-anšoovisekaste koha juurde

 VAJA LÄHEB

115 g majoneesi

2 röstitud küüslauguküünt

45 g riivitud parmesani

2 tl sidrunimahla

2 anšoovist

1 sl piima

soola-pipart maitse järgi

TEE NII

Pane terve küüslaugupea õli ja soolaga fooliumisse ning küpseta ahjus umbes 45 minutit.

Sega kõik koostisosad kokku.

Saskatooni BBQ-kaste

VAJA LÄHEB

200 g saskatooni ehk lepalehise toompihlaka marju

100 ml õunaäädikat

100 g ketšupit

100 g mett

TEE NII

Keeda kastet madalal temperatuuril 1‒1,5 tundi.

Mis on saskatoon?

Põhja-Ameerikas pärit saskatooni ehk lepalehise toompihlaka viljad on 5–15 mm diameetriga, keraja või pirnja kujuga, sinikasmustad kuni punased, enamasti mahlased ja magusad marjataolised viljad.

Maitselt meenutavad veidi arooniat või mustikat.

 Haugipihvid burksile

4 sööjale

500 g haugifileed

80 g mugulsibulat

80 g suitsuseakülge

1 muna

3 sl panko riivsaia

100 g hapukoort

värsket hakitud tilli

soola-pipart maitse järgi

1 tl sidrunimahla

praadimiseks võid

4 burgerikuklit

frilliselehti, tomativiile

soovi korral võid juurde teha friikaid

TEE NII

Peenesta haug cutter'i ehk köögilõikuriga. Sibul ja suitsuliha lõika käsitsi väiksemateks kuubikuteks ja prae koos, kuni sibul on kergelt pehme ja lihast hakkab rasv väljuma. Palju pole vaja. Jahuta segu ja siis lisa haugile koos teiste koostisosadega. Vormi suhteliselt kõrged pihvid, umbes 2–3 cm – paksema kotletiga jääb tulemus mahlasem.

Haugipihvid prae võis mõlemalt poolt kuldseks, siis tõsta 15 minutiks 180-kraadisesse ahju. Praadimisel kasutatud või võib ka ahju asetamisel pihvide peale valada.

Kui parasiite ja tõbesid ei karda, võib pihvid ahjust välja võtta, kui sisetemperatuur on saavutanud juba 65-70 kraadi. Lase pihvil natuke järelküpseda, nii jääb mahlasem. Määri kuklipoolikutele burksikastet või ka näiteks kohafilee juurde tehtud külma kastet. Lisa saskatoonikaste, frilliselehed ja tomativiilud.