Eesti Metsateenijate Ühing – olnust olevale

Eesti Metsateenijate Ühingu ajalugu koosneb kolmest erinevast perioodist.

Esimene neist käsitleb esimest iseseisvusperioodi ning teine ja kolmas perioodi pärast taasiseseisvumist.

Metsateenijate kutseorganisatsioonile pandi alus 29. septembril 1919. aastal, mil Tallinna-Haapsalu Rahukogu registreeris Eesti Metsateenijate Ühingu.

Ühingu loomise vajadus tekkis koos mõisametsade riigistamise ja selle tulemusel riigi metsaametnikkonna arvu järsu suurenemisega. Organisatsiooni asutajad mõistsid, et Eesti metsanduse areng on kõige tihedamini seotud metsategelaste endi arenguga.

Teisalt sündis ühing vajadusest seista metsaametnike õiguste eest laiemalt. Need on õigus olla esindatud vabariigi keskasutustes, parandada oma ainelist seisu, osaleda seadusloomes ja sotsiaalkindlustuse küsimuste lahendamises.

EMÜ lõpetas tegevuse 30. juunil 1939 riigipoolse kohustusliku Riigi Metsateenijate Keskkogu moodustamisega.

Eesti Metsateenijate Ühingu tegevus taastati 1990. aastal ja selle taasloomise kongress toimus sama aasta 13. juunil Pärnus Endla teatri saalis. Ühing tegutses tõusude ja mõõnadega. 1998. aastal hakkas kehtima mittetulundusühingute seadus, mis nägi ette kõigi ühiskondlike organisatsioonide ümberregistreerumist mittetulundusühinguna. Kuna Eesti Metsateenijate Ühing toona ennast ümber ei registreerinud, läks ta sundlikvideerimisele.

Vahepealsel ajal tegeles metsateenijate huvide eest seismisega Eesti Metsaülemate Ühing, mis loodi 1922. aastal ja taastati 1989. aastal.

2008. aasta teisest poolaastast, pärast RMK reformi käivitumist jäi Eestis alles 17 metskonda ja tegevmetsaülemate arvu vähenemisega tekkis vajadus ühingu tegevuse põhimõtete ümberkujundamiseks. Selleks töötati välja uus põhikiri, milles nimetatakse ühing ümber Eesti Metsateenijate Ühinguks (EMÜ). EMÜ laiendas oma liikmeskonda riigimetsanduses ja seal varem töötanud metsandusega tegelevate inimeste kaasamisega. 2009. aasta mais toimunud üldkogul kinnitati uus põhikiri, millega nimetati Eesti Metsaülemate Ühing ümber Eesti Metsateenijate Ühinguks, olles nii Eesti Metsateenijate Ühingu kui ka Eesti Metsaülemate Ühingu õigusjärglane.

Metsarahvas hoiab kokku

Täna kuulub Eesti Metsateenijate Ühingusse 117 liiget ja ühing tegutseb aktiivselt.

Kui 1921. aastal alustas just Eesti Metsateenijate Ühing ajakirja Eesti Mets väljaandmist, siis praegu on ühingu iga-aastaseks oodatud väljaandeks Metsakalender. Selle koostamiseks ootame kõigilt fotohuvilistelt metsaga seotud loodusfotosid, millest paremad trükitakse ära kalendris. Igale ühingu liikmele tuleb aasta lõpul koju ka EMÜ almanahh, kus on kokkuvõte ühingu aastasest tegevusest.

Lisaks liikmetele suunatud tegevustele korraldab ühing üritusi, mis on mõeldud kõigile huvilistele. Menukaks on kujunenud 3–4 korda aastas toimuvad üritused „Metsamehe jälgedes”. Neil kohtutakse teenekate metsameeste ja metsateadlastega, kus lisaks vestlusringile käiakse nende tegevuse jälgedega tutvumas ka looduses.

Rahvarohkeks on kujunenud talvised metsameeste kalapüügivõistlused Peipsil Kodaveres. Koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega oleme korraldanud teemapäevi RMK erinevate osakondade ja ametite tutvustamiseks. EMÜ osaleb ka metsanduse kutsevõistluste korraldamises ja võistleb seal oma esindusega. Samuti osaleb ühing Metsarahva päeva ürituste läbiviimisel.

Ühingul on ka oma kodulehekülg, kus on jooksvalt kajastatud kogu meie tegevus. Ühingut veab juba alates 2005. aastast väsimatu juhatuse esimees Kaarel Tiganik.

Mets elab igavesti!