Riikliku statistilise metsainventuuri põhimõtted on rahvusvaheliselt kokku lepitud ühtsetel teaduslikult põhjendatud alustel (2)

2023. aasta mais ilmus rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjas Nature Climate Change artikkel (Päivinen jt, 2023), milles toodi välja riikide metsandusliku statistika kogumiseks kasutatavate statistilise metsainventuuri põhimõtete kestvuse olulisus ja seda just andmete kasutamisel kliimamuutuste mõjude hindamise kontekstis.

Autorid tõstavad esile kliimamuutuste kontekstis kasutatavate ja pikaajaliste looduses toimivate protsesside jälgimist võimaldavate püsiseirealade mõõteinfo olemasolu, aga ka mõõtmiste järjepidevuse olulisuse. Statistilise metsainventuuri (SMI, ingl national forest inventory ehk NFI) käigus kogutavad andmed on paljudele riikidele Euroopas ja ka mujal ainsaks riigi tasemel teaduslikel alustel kogutavaks esinduslikuks andmekoguks.

Eestiski on tõusnud teemaks, et statistilise metsainventuuri andmed peavad olema avalikud ja vabalt ligipääsetavad ning sellele juhivad oma artiklis tähelepanu ka Päivinen ja kolleegid. Üldjuhul ei ole erinevates riikides andmete kasutamine lisaks riikliku statistika koostamiseks probleemiks, kuna andmete kasutamiskord on sätestatud seadusaktides ning loodud juriidilised alused.

Mõõtekohti ei saa avalikustada

Ainus, mida kasutatava statistilise valikuuringu metoodika järgi ei avalikustata, on mõõtekohtade täpne asukohainfo. See omab sisulist tähtsust just statistilise esinduslikkuse tagamiseks ja reaalsete mõõtmiste läbiviimiseks.

Statistilise metsainventuuri metoodilise objektiivsuse tagab põhimõte, et maaomanik või haldaja, kelle maale inventeerimispunkt satub, ei muuda inventeerimisest lähtuvalt selles punktis oma otsuseid. Ilma nihketa statistilise hinnangu saamiseks on oluline tagada, et asukohainfo ei ole avalik. Avaliku asukohainfo korral pole võimalik selle põhimõtte täitmist tagada ega ka kontrollida muutunud käitumise mõju riikliku metsastatistika esitamisel. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kogutud andmeid kasutada Eesti kliimaaruandes maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) aruandluse alusmaterjalina.

Eestis kasutatav SMI metoodika on väga detailselt lahti kirjutatud Eesti Maaülikooli vanemteadur Allan Simsi 2022. aastal Springeri kirjastuses ilmunud monograafias „Principles of National Forest Inventory Methods“ (pildil). Raamatus on põhjalikult lahti seletatud statistilise metsainventuuri andmete kogumise ja statistika kujunemise põhimõtteid. Eestis kasutatava statistilise metsainventuuri metoodiline kontroll on mõõtemetoodikasse juba sisse kirjutatud ning selle eest vastutab mõõtmisi tegev Keskkonnagentuur.

Siiski peame tõdema, et Eesti kontekstis SMI temaatikat puudutavate seadusandlike põhimõtete loomisega ja neid sätestavate vajalike riiklike dokumentidega poliitilise huvi puudumise tõttu eriti edasi liigutud ei ole. Vahepeal seaduseelnõuks vormunud dokumendi koostamiselt liikus poliitilise arutelu käigus tähelepanu mujale.

Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et SMI esmane ülesanne on riiklike küsimuste lahendamiseks andmete kogumine ja haldamine. SMI andmete kasutamine on igati ootuspärane ja vajalik, kuid siinjuures on oluline, et teiste osapoolte tehtavad uuringud on koostatud vahetus kontekstis ning peaksid lähtuma panusest suurendada SMI jätkusuutlikkust ja objektiivsust.