Teadlased on leidnud, et lapsena koertega kokku puutunud inimestest saavad hilisemas elus suurema tõenäosusega koerapidajad. Samas iseloomustavad koeraomanikke võrreldes kassiomanikega pigemini ekstravertsus, leplikkus ja konservatiivsus.
Lähtudes sellest, et iseloom on seotud geenidega, otsustasid Rootsi Uppsala ülikooli uurijad välja selgitada, kui suurt rolli mängib koertelembuses DNA. Nad võtsid aluseks Rootsi kaksikute andmebaasi ja koeraomanike registrid.
Uurimisrühm analüüsis enam kui 35 000 kaksikutepaari andmeid, kirjutab Psychology Today. Eeldus oli: geneetiliselt identsete ühemunakaksikute valik, kas pidada koera või mitte, ühtib sagedamini kui kahemunakaksikutel, kellel on keskkonna mõju samuti sarnane. Oletus pidas paika.
Lisaks arvutasid teadlased statistilise analüüsi abil välja, et naistel määrab pärilik komponent 57 protsenti ja meestel 51 protsenti koerapidamise tõenäosusest.
Samal teemal
Kommentaarid