Jälle need väiksed kärbsed! Kuidas neist lahti saada?

Eestis ei ole äädikakärbseid viimasel ajal keegi uurinud. Putukateadlase sõnul võib oletada, et meieni on jõudnud ka mõni lõunapoolne liik, kelle sigimispotentsiaal on meie põlisasukatest suurem. „Tõestust uute liikide jõudmisest meieni on mitmeid, võtame kasvõi astelpaju või kirsikärbse. Ei ole võimatu, et need liigid ka talvituvad valmikuna, mida teevad mitmed äädikakärbse liigid mujal maailmas. Talvitumiskohti otsides nad meie eluruumidesse satuvadki, analoogselt pööningukärbestega.“ Hea uudis on, et üldiselt seni siinkandis elanud äädikakärbsed hukkuvad pärast esimesi öökülmi. Kuid järgmisel aastal kordub kõik jälle uuesti.