175 aastat tagasi asutati Tartu Veterinaarkool, mis tähistab veterinaarhariduse algust Eestis
„LOOMAARST TASKUS“ | Miks anda profülaktika mõttes antibiootikume kariloomadele?
Eesti veterinaaria 175 sünnipäeva eel ajame juttu dr. Joel Jürissoniga. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.
Korraks vaatame ajalukku. 175 aastat tagasi asutati Tartu Veterinaarkool, mis tähistab veterinaarhariduse algust Eestis. Loomaarsti elukutse on tegelikult väga vana. On mainitud 3000 aastat enne Kristust Mesopotaamias elanud Urlugaledinnat, kes oli „loomade tervendamise asjatundja“.
Loomade ravimisest on märkmeid vanast Hiinast (hobused ja kariloomad) ja Babülooniast (marutaudi kontroll Eshuna koodeksis ja loomaarstile makstavad tasud Hammurapi koodeksis). Seda on mainitud Egiptuse Kahuni papüüruses (1900 eKr.) ja iidse India Veda tekstides. Shalihotra´t, kes ravis elevante ja hobuseid, on nimetatud veterinaarteaduse loojaks
Esialgu tegelesid nii inimeste kui loomade ravitsemisega preestrid ja teadjamehed, aga keskaeg ei olnud soodne loodusteadustega tegelemiseks.
Alles 18. sajandil hakkas veterinaaria kui teadus oluliselt edasi arenema. Sel ajal möllas Euroopas veiste katk, mis sai ajendiks veterinaarkoolide rajamisele.
Esimene veterinaarkool 1761. rajati Lyonis, Prantsusmaa. 1791 a. Londoni Veterinaarkolledž. Edasi veterinaarkoolid Hannoveris, Uppsalas, Kopenghaagenis, Viinis ja Tartus. 19.sajandil hakati veterinaariat õpetama ka Ameerika Ühendriikides.
Pidupäeva eel ajame juttu Eesti oma „Dr. Herriot´ga“ Suurtest ja väikestest loomadest räägib dr. Joel Jürisson
Kommentaarid (0)