Kutsusin Beatrice’i armsasse kodurestorani Mull, mis meenutab muuseas natuke Alice`i imedemaad, New Yorgis ilma tegeva eestlannast jumestuskunstniku Ilona Velezi artistinimega Anoli (48). Ilona alustas äritegevusega pea kümme aastat aastat tagasi, olles 39-aastane. Tema äri Anoli Make-up Studio alustamine jääb aastasse 2011. Täna elab naine Ameerikas ning on tegus suurte moe-showde ja artistide muusikavideode make-up artistina.
"Me töötame siin Ameerikas nagu hullud, sest see on selline riik, kus sa pead töötama kogu aeg, kui tahad edukas olla," põrutab Anoli kohe meie intervjuu alguses. "Oleme oma tööga abielus ja puhkame vähe. Tavaliselt ameeriklased puhkavad ainult kümme päeva aastas."
Kuulake eestlased, kes me viriseme ja vingume siin, et me teeme liiga palju tööd!
See oli tegelikult ka minu jaoks väga suur uudis, kui New Yorki elama läksin, et seal üldse ei puhata. Inimesed, kes on väga edukad, magavad kolm kuni neli tundi ööpäevas, okei võib-olla teevad ka väikese uinaku päeval, aga... Seepärast nad edukad ongi. Kui sa astud hetkekski rongilt maha, siis kaod pildist ja juba hüppabki keegi teine sinu kohale.
See on ju kurnav elu?
See on tihe konkurents. Ma ei usu, et keegi ootab, et sinuga midagi juhtuks, aga nii see on.
Anoli suureks lemmikuks on Star FM, mida ta isegi Ameerikas kuulab
Sa oled Eestis sündinud, eesti tütarlaps. Millal ja miks sa Eestist lahkusid?
Läksin ära aastal 2000 ja põhjus oli Ameerika mees. Minu mees oli Ameerika diplomaat, kes tuli Eestisse ja me saime tuttavaks Ta läks ära, aga hiljem tagasi tulles oli tema käes kiri Ameerika valitsuse poolt, et tal on ainult viis päeva puhkust. See oli jõulude ajal, mis tähendas, et ainult sel ajal sai ta minuga abielluda. Aga Õnnepalee oli jõulupuhkusel. Ta ei jätnud jonni. Ma ei kujuta ette mida ta täpselt tegi, aga eesti ametnikud mõistsid teda ja avasid meie registreerimise päevaks Õnnepalee ning nii meid paari pandigi. Abiellusime ja juba järgmisel päeval läks ta tagasi tööle suure lombi taha. Mina ei läinud, sest pidin kõik oma asjad maha müüma. See võttis kuus kuud aega, peale mida saingi oma kaasa juurde sõita.
Kes Eestis elades olid, juba siis tegelesid meikimisega?
Ei, ma olin hambaarst. Mul oli oma labor ja mul oli kõik väga hästi. Mul oli Jaguar ja oma kaunis elu. Aga tuli suur armastus seitsme maa ja mere tagant ja nii ta läks.
Kas seal siis sai sinust meigikunstnik? Miks sa seal hambaarstina ei jätkanud?
See on hea küsimus. Me läksime Floridasse ja mind võeti kohe hambalaborisse tööle. Kuna minu mees oli diplomaat, kes rändas mööda maailma, siis üks hetk ta ütles, et nüüd me lähme ära. Ma pidin lõpetama hambaarsti töö. Jäin mõtlema, et kas mul on mõtet üldse jätkata selles suunas, sest näiteks Kreekas, kuhu me tookord kolisime, on täiesti teistsugune tehnika, materjalid, eluviis ja keel. Kuidas ma endale need kliendid saan ja kuidas ma saan arstidega koostööd teha? Pidin tegema midagi, mis oleks mobiilsem.
Kohtusin Kreekas ühe tüdrukuga, kellel oli imekaunis meik. Mõte hakkas idanema. Palusin tal end meikida. Läksin koju, pesin ühe poole näost maha ja proovisin seda imekaunist meiki järgi teha. Loomulikult ei tulnud välja, kuid ma ei andnud alla. Katsetasin seni, kuni hakkama sain. Siis saingi aru, et ma tahan sellega tegeleda. See on mobiilne elukutse, mis minu elustiiliga väga hästi toona sobis.
Omal käel õppinud meigikunstnik?
Ei ole. Kreekas ma küll proovisin, aga olen selline inimene, kellel peab olema mingi paber või kool läbi käidud, ma ei saa lihtsalt niisama. Läksin Ameerikasse ja õppisin Makeup Designers koolis, ilukursuse all.
Ja muinasjutt sai teoks, tänaseks oled meikinud loendamatul hulgal maailmakuulsaid modelle ja artiste. Nimeta mõned, kelle üle oled kõige uhkem.
Minu kõige esimene kuulus klient oli Elton John. Ma elasin siis veel Californias ja olin alles lõpetanud meigikursuste kooli, ega olnud veel väga tugev meikar. Elton Johnil oli kunstnikust sõber David LaChapelle’ga ja LaChapelle’i meikar oli ühe minu tuttava tuttav, kellele meeldis minu stiil.
Pean siinkohal lisama, et mulle tullakse pidevalt ütlema, et neile meeldib minu stiil ja küsitakse, kes ma olen või kust ma tulen. Ütlen, et olen Eestist ja siis loomulikult küsitakse, et kus see asub. Ühesõnaga, seejärel hakkas jutt kerima, kui nimetasin Carmen Kass’i ja kõiki teisi Eesti maailmakuulsaid inimesi. Seejärel öeldi juba, et nad armastavad Eestit ja eesti inimesi. Tol ajal ei olnud veel nii palju tegusaid eestlasi välismaal ja eks see oli nende jaoks ka väga eksootiline - hästi põnev ja huvitav väike täpike kaugel, kaugel.
Seega oli sinu visiitkaardiks massist eristumine. Inimesed, pange tähele, riietuda tuleb alati kuidagi teistmoodi ja eriliselt, siis sind märgatakse! Ameerikas jumaldatakse teistsuguseid inimesi, eriti neid kes Euroopast tulevad. Sind märgati ja sa said Elton John’ile meiki teha, kuidas edasi?
Järgmine oli Christina Aguilera, me olime tegelikult naabrid ja ma käisin isegi tema sünnipäevapeol. Seejärel Britney Spears. Kas sa tead Gwen Stefani laulu „It’s my life“? Me oleme kõik selles videos. Tegin talle ka meigi.
David LaChapelle oli selline mees, et kui ta nägi mind, siis ütles kohe, et kuule naine, ma muudaks sind pisut ja siis sa osaled filmis - Elton John’i muusikavideos. Samamoodi tegime ka Marilyn Monroe muusikavideo „Candle in the wind“. Tegime meigi ära, kõik oli hästi, ta käis lihtsalt üle vaatamas, milline see meik välja näeb. Vaatas mind, ma juba teadsin seda, et ta tahab mind jälle oma videosse. Olime nii juba mitu videot teinud.
Küsisin, kas nüüd ja tema ütles jah. Ma ei teadnud, mida ma tegema pean, olin ju alati olnud ainult lava taga. David saatis mu riideid vahetama ja siis nad stiliseerisid mind Marilyn Monroe assistendiks videos. Kui Elton John mängis Las Vegases oma kontserdil lugu „The Red Piano“, siis suurel ekraanil olin mina koos Marilyn Monroega. Ta nutab seal, räägib minuga, ma toon talle šampanjat ja kõnnin ekraanil edasi tagasi. See oli tohutult põnev! Mind kutsuti isegi suurejoonelisele esilinastusele.
Mis tunne see on?
Ma olen väga tagasihoidlik inimene ja ma ei kelgi eriti sellega, mida erilist laias maailmas teinud olen, ma lihtsalt olen.
Miks sa ei räägi?
Ma arvan, et see tuleb lapsepõlvest. Mu vanaema ütles alati, et ma laseks inimestel minust rääkida, mitte vastupidi. See tuli mul siiski natukene ümber õppida, sest Ameerikas peab iseenda eest rääkima ja seda väga valju häälega. Siis räägivad ka teised sinust edasi. Muidugi armastatakse Ameerikas kõigega liialdada, puhuda saavutused suuremaks, kui need tegelikult on ja see ei meeldi mulle. Mina räägin alles siis suurtest asjadest, kui olen need ka tegelikult ära teinud ja mitte ainult korra, vaid mitmeid kordi.
Sa ei saa olla tagasihoidlik Ameerikas! Kui sina ei räägi, räägib keegi teine kordades põnevama loo ja ongi end nagu naksti maha müünud.
Ma olen õnnelik ja unikaalne inimene, sest asjad tulevad ise minu juurde. Ka see on võimalik.
Eestlase nägu sa kohe kindlasti ei ole. Torkad silma oma eksootilise välimusega. Samas, Ameerikas ollakse harjunud igast rassist ja sordist inimestega, seal sa võib-olla isegi ei plõksagi nii, nagu siin?
Plõksan küll ja kuidas veel. Itaallased ütlevad, et ma olen Itaalia päritoluga. Brasiilias võetakse mind samuti omaks. Portugalist ja Hispaaniast ei hakka rääkimagi. Iga rahvus võtab mind omaks ja ma arvan, et see on minu jaoks suurepärane omadus - sulanduda kõikjale.
Kas kuuldus, et sina olid see, kes tegi Victoria’s Secret`i kuulsatele tiibadega modellidele meigi, vastab tõele?
Jah, ma olen seda show’d teinud kaheksa aastat.
See juba on midagi! Kui Carmen Kass osales selles moe-show’s, siis siinmail kellestki teisest ei räägitudki. Keegi ei teadnud, et lava taga juhendab vägesid meikar, kes on ka samuti eestlane, sellest ei rääkinud mitte keegi.
Mul on alati Eesti lipp laual, kui oma tööd teen. Olen Eesti patrioot ja "suursaadik" ükskõik kus maailmajaos ma ka parajasti tööd ei teeks.
Sa oled Ameerikas end üles töötanud ja kindlasti ka pururikas?
Mul läheb hästi, aga seda tänu minu mehele, kuid ta on nüüd kahjuks juba surnud. Aga abielu ajal oli ta mulle suureks toeks. Meikari eriala ei ole eriala, mis hoiaks sind elu lõpuni kindlustatuna. Täna võib sul see töö olla, aga homsest äkki enam ei ole. Kui sul tööd ei ole, siis pole ka sissetulekut ja võid leida end tänavalt.
No kuule, kui sa meigid ikkagi Elton Johni või teed tööd maaillmakuulsale pesubrändile Victorias Secret, siis ei maksta sulle meigi eest 35 eurot, vaid vähemalt 35 000 dollarit?
Meil Ameerikas ei ole kombeks hindadest rääkida, aga ütlen nii palju, et miljonär ma ei ole. Selle ametiga ulmelisi summasid ei teeni.
Aga kui sa oled parimast parim, keda kõik tahavad?
Kõik sõltub tööst ja oskusest raha küsida. Mida kuulsam inimene sinu toolil istub, seda vähem ta tahab sulle maksta. Vahel olen tõesti ärritatud, sest kes siis minu arved kinni maksab?
Kas sa julged täna ka väärilist palka küsida?
Jah, nüüd ma julgen, aga algus oli raske. Kui ma tulin New Yorki, siis oli minuga kaasas ka minu nelja aastane poeg. Sain küll tööd, aga mulle maksti 12 tunni eest 50 dollarit. Mul oli lapsehoidja, kes küsis 15 dollarit tunni eest. Ma ei saanud seda endale lubada, sest ma sain ise ju ainult 50 dollarit palka, isegi lapsehoidja teenis rohkem. Aga mul ei jäänud midagi üle, tuli lihtsalt kõik tööd vastu võtta, et minu nimi õigetes ringkondades levima hakkaks.
Aga sul oli ju diplomaadist mees ja tal pidi ju ometigi raha olema? Kas täna oled rikas lesk?
Ma olen Merry Widow, nagu minu naabrimees mulle ütles. Ta küsis minult, kus mu mees on. Ütlesin talle, et olen lesk. Siis ta vaatas mind ja ütles „Merry Widow“.
Aga jah, kui mul poleks Ameerikasse jõudes meest olnud, siis ma ei tea, kas üldse oleksin selles pöörases linnas hakkama saanud. Mul oli Eestis hambaarstina väga hea elu ja ma ei tõesti polnud harjunud rentima mingit sohvat kuskil toauberikus. Mul oli ja on üsna kõrged nõudmised. Mul on väga lihtne maitse, ma lihtsalt armastan parimat!
Täna meest enam ei ole ja sa rassid tööd teha. Kui jätaksid kuu või kaks vahele, kas oleksid siis pildilt kadunud? Lähed nüüd kohe tagasi Ameerikasse, rassid edasi ja võib-olla siis näeme sind jälle alles viie aasta pärast ja maksimum kümme päeva. Kas sul pole kordagi olnud kiusatust, et aitab või et enam ei jaksa ja koliks tagasi Eestisse?
On olnud kiusatus tagasi tulla. Isegi minu Ameerikas üles kasvanud pojale, meeldib Eestis väga. Kui ma läksin New Yorki, siis seadsin eesmärgiks, et tahan olla high fashion makeup artist ja ma pean tegema US Vouge kaanemeigi. Tänaseks olen teinud kaks Ameerika Vogue kaant. Viimase tegin enda sünnipäeval. Minu eesmärk on saavutatud. Sellepärast lubasin endale sel suvel ka luksusliku puhkuse ja tulin mõneks nädalaks Eestisse.
Kui pikk on luksuslik puhkus?
42 päeva.
Kas sa ei karda, et seniks kuni siin oled, napsab keegi suure lombi taga sinu koha?
Minu kolleegid ütlevad sama. Nad saatsid mulle isegi meili, et kas ma saaks ikkagi varem tagasi tulla ja ära teha ühe tähtsa kaaneloo pildistamise. Ütlesin neile ära, sest ma olen Eestis. Küsiti ka, kas ma saaks minna Londonisse üht väga olulist fotosessiooni tegema, ka sellest keeldusin. Ma olen puhkuse auga välja teeninud.
Aga selliseid kiirreageerimisi on mul väga palju olnud. Näiteks Gucci kampaania jaoks. Olin kodus, laps koolis, kui mulle helistati ja küsiti kas ma teeksin meigi Gucci kampaania jaoks. Ma olin nõus. Aga siis öeldi, et minu lennuk väljub kolme tunni pärast. Küsisin kuhu. ROOMA! Nad tegid võtteid nimelt Roomas. Mamma mia! Ütlesin, et mul on ju laps ja ta on hetkel koolis ja ma pean talle hoidja organiseerima. Mulle anti viis tundi kohale jõudmiseks. Neil tegelikult võtted juba käisid, aga siis need peatati. Nad ootasid ära kuni ma kohale jõudsin.
Siin on see Gucci kampaania jaoks tehtud look.
Kust sul see kunstianne on pärit, olid ju hambatehnik?
Ma olen super kopeerija. Näita mulle ükskõik millist mustrit ja ma joonistan selle sulle näole täpselt nii, nagu see on.
Loetle suuri moe-show’sid, mida oled teinud? Rääkisid siin Gucci’st ja Victorias Secret`ist, aga veel?
Kõike olen teinud, ainult nimeta.
Dior, Yves Saint Laurent, Dolce & Gabbana, Stella McCartney, Donna Karan, Ralph Lauren...?
Kõiki neid ja enamgi veel.
Mille üle sa ise kõige uhkem oled?
John Galliano, kui ta töötas Diori jaoks. Ma mäletan, et tal oli üks Geisha Show, kus kõik modellid olid geishad. Kui tüdrukud astusid lavale, siis hakkasid kõik nutma - see oli niivõrd kaunis. Isegi meikarid lava taga nutsid ja vot seda pole ma varem näinud. John Galliano on tõeline kunstnik!
Mis tunne on tunda kõiki neid maailmakuulsaid moedisainereid, modellidest rääkimata ja olla sina-sõber nendega?
Kui sa näed tihti Donatella Versace’t, siis ta on sinu jaoks lõpuks lihtsalt Donatella.
Kas nad on ikka normaalsed inimesed?
Jah, väga normaalsed ja ka ka väga armsad inimesed.
Ei olegI üleelusuurused diivad, nagu meie neid ette kujutame?
Ei ole. Kui tahad oma elus kaugele jõuda, siis pead olema hea inimene. Ülbusega lähed kiirelt põhja.
Kui vaatame kollases meedias staaride pilte või loeme nendega tehtud intervjuusid, siis ega nad väga ei ava ennast. Jäävad kaugeks, külmaks ja ülbeks. Miks peab endast jääskulptuuri mulje jätma?
Sest niiviisi nad kaitsevad ennast. Kui oled avaliku elu tegelane, siis iga teine tahab sinu kintsu kraapida ja uurida kõike sinu isikliku elu kohta, aluspükste värvini välja. Tegelikult, mida vähem inimesed sinust teavad, seda parem.
Lihtsam on jätta endast lumekuninganna mulje, siis jäetakse sind rahule. Ainult julged julgevad üle müüri astuda. Ma olen kuulsustega hästi palju tööd teinud ja nad on alati uudishimulike pilkude tule all. Inimesed jälgivad igat nende sammu. Kuulujutte on ka hästi palju.
Ka mulle meeldib, et massid mind väga ei teagi. Aga need, kes peavad tundma, nemad tunnevad. Ükskord olime sõbraga Pariisis ja seal oli üks väga kinnine üritus, mida tegi Siwon Choi. Tahtsin sinna minna, aga mul ei olnud kutset. Prantslaste ringkonnad mind ei tunne ja turvamehed olid ka seekord eriti turvavad. Nad ei lubanud meid sisse, sest meil polnud personaalset kutset. Aga siis tuli sealt välja supermodell Kate Moss ja küsis kõva häälega, et miks ma ukse taga passin. Me embasime. Kate läks oma autosse ja peale seda lasid turvamehed meid sisse. Kui omad inimesed sind ära tunnevad, siis see on väga armas ja loomulikult ka väga kasulik.
Kuulan siin sinu muinasjutulisi lugusid ja olen üsna veendunud, et kodumaale sa ilmselt enam ei naase?
Ma ei tea. Siin on siiski mu kodu. Inimesed on ikkagi justkui omad. Kui nad teevad heeringat keedukartulitega, siis see on maitsev. Sa ei pea seletama, miks see sulle nii väga maitseb. Sa ei pea midagi tegema. Sa ei pea ka pingutama, vaid lihtsalt elad. Minu 12-aastane poeg ütleb ka iga kord, et kui ta jõuab Tallinna lennujaama ja see on nii vaikne, sest rahvast on vähe, siis see ongi kodutunne. Ta on poiss, kes on reisinud väga palju mööda maailma ringi, kuid ikka ütleb, et Eesti on kõige armsam koht maailmas.
Ja meil siin kõik tahavad Ameerikasse joosta?
Ma tean ja meie sealt tahame koju tagasi. Sealt liigub hetkel hästi palju inimesi tagasi Eestisse.
Miks see nii on?
Eestis on hea elu. Ameerika ei ole nii puhas, ega ilus. Paljud teevad seal sellist tööd, mida nad Eestis kunagi ei teeks ja ma räägin siinkohal haritud inimestest. Paljud eesti naised on Ameerikas üksikud. Lapselapsed on siin, aga nad pole neid kunagi näinudki.
Aga eestlane saab laias maailmas alati suurepäraselt hakkama ja seda just tänu oma karismale ning töökusele. Samas ikkagi uneled natukene oma kodumaast ja mõtled, et äkki ikkagi tuled kunagi siia tagasi, kas või pensionieas. Kodumaa on kodumaa ja see tunne on alati südames.
Mul oli üks barett, mis on ühe väga toreda eesti naise poolt tehtud. Hakkasin seda Ameerikas iga päev kandma ja kui tegime supermodell Bella Hadidiga Versace kampaaniat, siis Bella võttis ja haaras mu peast kinni ning ütles, et kuna mina käisin seal päevast päeva selle baretiga ringi, siis nüüd kannavad seda kõik. Uskumatu, aga tõsi!
Kui lähed mujalt Ameerikasse, siis pole mõtet neid matkima hakata. Ära ürita olla nende moodi, sest siis oled nende jaoks eksootika, nagu uus värske tuuleõhk ja nad saavad hoopis sinust inspiratsiooni. Arvan, et ka see on üks minu edu saladus sealpool maakera.
Sa ei pea järgima moodi, mood on disainer. Ära lange moe küüsi, see on lihtsalt disaineri kapriis kuueks kuuks, et raha teenida. Loo iseenda stiil, see püsib sinuga igavesti. Hästi paljud inimesed on ju tuntud puhtalt oma stiili tõttu, näiteks nagu suur moelooja Karl Lagerfeld, laulja Edith Piaf, Michael Jackson, Elvis Presley... Igal inimesel peab olema oma stiil. Ükskõik, mida sa kannad, aga kanna seda nii, et see inimestele meeldiks. Riietus peab ikkagi kaunistama sind, mitte vastupidi. Sa ei saa olla riietuse ori.
Samal teemal
Kommentaarid