KURNAV DEPRESSIOON: Kaupo ütleb, et sügavasse auku ei saa ta langeda, sest tööl on vaja käia. Aga vahel võtab sünge meeleolu ka tööl võimust. „Ülemus ütles hiljaaegu, et olen kuidagi veider. Jalutas mööda, aga ma isegi ei märganud teda, lihtsalt jõllitasin enda ette,“ kirjeldab ta. „Aga noh, see hoog läheb jälle üle.“Foto: Remo Tõnismäe
Inimesed
30. september 2023, 11:16

Depressioonihaige peab olema väga ettevõtlik ja sihikindel, et abi saada

MASENDUS TAPAB: „Kõik muudkui räägivad, et otsi abi. Aga kus kurat see abi on?!“ (40)

Telekast tuleb saade, kus räägib psühhiaater Jüri Ennet. Ta ütleb, et igal inimesel on õigus olla õnnelik. Kaupo (57) märgib, et mäletab seda tunnet aegade tagant õige ähmaselt. Ja igatseb. Aga praegu ei ole midagi muud peale meeletu väsimuse ja põhjatu tumeda tühjuse, millest omal jõul välja ronida ei ole võimalik. Kaupol ei ole jaksu enda eest võidelda ja ta on abiotsimisele käega löönud, ootab, et ehk sureb ära. Enesetapuks, ütleb ta, pole tal meelekindlust.

Kaupo on teadlik, et tal on probleem, ja ta on abi otsinud. Õiges järjekorras, nagu vaimse tervise voldikud õpetavad: kõigepealt perearst, siis muud spetsialistid ja abiorganisatsioonid. Aga abi ei ole ta saanud, iga kord suunatakse ta kuhugi järgmisesse kohta, järgmisele veebilehele, kus on „kõige kohta info“. Päris abikätt ei sirutu kusagilt.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99