Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas paljastati kommunistide salatrükikojad

00:01, 9. juuni 2018
„Tallinnas paljastati kaks kommunistide salatrükikoda. Poliitiline politsei tabas põrandaaluse liikumise juhid. Saadi kätte põrandaalune keskkomitee täies koosseisus ühes salaarhiivi ning kirjavahetusega,“ kirjutasid ajalehed oma pealkirjades ööl vastu teisipäeva, 9. juunit 1931 Nõmmel toimunud suuroperatsioonist.
8

Kuidas kallis päästelaev vanarauaks anti

19:37, 3. juuni 2018
„Nädala algul jõudis Danzigist Tallinna Ameerika päästelaev Resource. Laev toodi siia selleks, et alata ilmasõja ajal ja varem Eesti vetes hukkunud laevade ülestõstmist. Naissaare taga hukkunud jäälõhkuja Peeter Suur, mille eest omal ajal maksti poolteist miljonit kuldrubla, on üks neist, mida Resource tahab üles tõstma hakata,“ kirjutab nädalaleht Esmaspäev 3. juunil 1929.
1

Kuidas toimus Eesti ajaloo suurim pangarööv

16:26, 27. mai 2018
Laupäevahommik oli 27. mail 23 aastat tagasi nagu kevadel ikka – pilved ähvardasid hoovihmaga, sooja oli 15 kraadi ringis, puhus õrn lõunatuul.
15

Kuidas Tallinna hipodroomil puhkes mäss

00:01, 21. mai 2018
„Pühapäeval (21. mail 1933) tekkis Tallinna hipodroomil suurem skandaal, mille kutsus esile asjaolu, et osa publikut pidas võidusõidu tulemust sõitjate kokkumänguks. Umbes 50 inimest alustas ägedat protesti seitsmenda jooksu lõpul, jooksis kassade juurde ja nõudis raha tagasi. Tekkinud olukorras ei suutnud kaks korrapidajat kordnikku segadust sumbutada ja tuli appi kutsuda politsei ratsareserv,“ kirjutab Postimees.
0

Kuidas metssokk küla hirmu all hoidis

00:01, 14. mai 2018
Luunja vallas inimesi rünnanud sokk oli ehtne külaterrorist. „Sokk tungis kallale jalakäijale ja püüdis teda sarvedega lüüa. Mees ronis lähedal olnud palgivirna otsa, kuid peagi ronis sokk ka sinna järele,“ kirjutab Järva Teataja 13. mail 1936 külaelaniku kohtumisest metssokuga. Mees tõrjus rünnaku virnast haaratud roikaga. Sokk ronis maha, ja jäi siis, sarved valmis, ootama.
7

Kuidas ajalehemehed sensatsiooni tekitasid

22:25, 6. mai 2018
„Kas hullumeelsus või siiski hingede rändamine? Mees, kelle rinnust jookseb verd iga 30. aprilli ööl,“ alustab Uudisleht sensatsioonilist kirjutist 7. mail 1934.
0

Kuidas Eestis tegutses Must-sinine Rist

00:01, 23. aprill 2018
„Eesti must-sinise-risti maatükid, mis mineval aastal kehvemate sõjameeste perekondade käes harida olid, antakse ka tänavu nende endiste tarvitajate kätte,“ kirjutab Tallinna Teataja täna 100 aastat tagasi näitena heategevusettevõtmisest, millega juba esimese ilmasõja alul loodud heategevusasutus Must-sinine Rist tegeles.
0

Kuidas Rõuge prohvet veenis viinast ja seksist hoiduma

19:57, 15. aprill 2018
Vaevu oli vennastekogudusliikumine 1729. aasta paiku Herrnhutist Eestisse jõudnud, kui ka maarahva seas jutlustajaid tekkis. Üks silmapaistvamaid oli Tallima Paap, kubjas, kes kodukanti Rõugesse naasis ja seal oma jutlustega mõisahärradele rohkesti tuska tegi. 
0

Kuidas Tallinnas suurel hulgal hobuseliha söödi

20:54, 8. aprill 2018
„Lihatarvitajaid Tallinnas närveerib juba mõnda aega küsimus, kas mitte ei tarvitata vorstide valmistamiseks hobuseliha. Sellisteks kartusteks annab põhjust asjaolu, et Tallinna tapamajas tapetakse iga aasta teatud arv hobuseid lihaloomadena,“  kirjutab Hommikleht 7. aprillil 1933 ja märgib, et aasta eest tapeti 113 hobust. 
8

Kuidas Eesti pidi saama sääsemürgitehase

01:09, 31. märts 2018
Eestist pidi mitmel rindel saama kogu Nõukogude Liidu varustaja. Näiteks pidi Tallinnas Tartu maantee tõusul haisenud tselluloosi- ja paberikombinaat  hakkama kogu liitu kempsupaberiga varustama. Maardusse taheti püsti panna sääsemürgitehas.
9

Kuidas otsustati 1949. aasta märtsiküüditamine

12:53, 25. märts 2018
See oli rutiinne allkiri, mille Jossif Stalin täna 1949. aastal hooletult paberile viskas. Otsus olid tehtud ja Balti riikide parteijuhtidele teatatud. Oma teise ja viimase viibimise kirjelduse Stalini Kremli kabinetis 1949. aasta jaanuari keskel oli Eesti parteijuht Karotamm jäädvustanud: «Ma lisasin juurde, et KK büroos oli ka arvamine, et võiks esialgu kõige vaenulikumad kulaklikud ollused välja saata...Viimaks ütles Stalin, et – saadame nad välja. Kuid seda on vaja teha kiiresti, et see asi küla ei närveeriks mitte kaua aega.»
24

Kuidas abielludes kirikuta läbi aeti

00:28, 17. märts 2018
Iseseisev Eesti vabariik lubas kiriku asemel perekonnaseisuametis abiellu heita 1920. aastast. Esimesel päeval, 13. märtsil 1920 käis kodanlikku abielu sõlmimas Anton Hansen Tammsaare, kes lõpuks teda pea aasta varem ajalehekuulutusega provotseerinud Käthe Veltmani ära võttis. Esimene ta siiski ei olnud. Vanema aja märkuste järgi jõudsid seda samal päeval enne teda teha Hugo Reimann ja Hilda Eichenbaum. Märkimisväärne, et mõlemal abielul olid tunnistajaiks endised ministrid.
3

Kuidas Zinovjev Tallinna kaudu armukestele pesu vedas

21:29, 7. märts 2018
„Kommunistidele selja pööranud endine nende kaubanduslik esindaja Tallinnas (Georgi) Solomon jätkab oma endiste kaaslaste paljastamist. (Riia ajalehes Segodnja ilmunud – toim) viimases päätükis jutustab Solomon sellest, kuidas 1920. aastal, kui terve Vene rahvas nälgis ja miljonid surid ning hädal ja viletsusel ei olnud piiri, 3. internatsionaal pillas kulda ja konfiskeeritud varandusi oma isikliku äranägemise järgi,“ alustab Sakala ülevaadet endise kaubandusesindaja mälestusist 4. märtsil 1930.
6

Kuidas kapo sekkus Keskerakonna võimuvõitlusse

00:01, 5. märts 2018
1996. aasta veebruari lõpus astus kapo peakontorisse Keskerakonna nõunik Hardo Aasmäe ning teatas, et partei rahaasjad ei klapi ja tšekkidel on võltsitud allkirju. Ja Eesti Ekspress oli kirjutanud, et allilm on rahastanud nii Keskerakonda kui ka selle endist esimeest Edgar Savisaart.
6

Kuidas väljamaa piiritus ka vanasti muret tegi

21:15, 2. märts 2018
„Kadunud miljonid! Viis miljonit krooni, millest riik on jäänud ilma!“ kurjustab Uudisleht 3. märtsil 1933. Viis miljonit oli suur raha. Võrdluseks: kaitseministeeriumi eelarve oli tol aastal 12,5 miljonit, enamikul ministeeriumitel alla nelja miljoni.
1

Kuidas linastus Eesti esimene poliitiline pilafilm

00:01, 26. veebruar 2018
„Uus üllatus Pärnu linnavalimiste alalt,“ oli pea alaline pealkiri Postimehe veebruarinumbrites 1914. aastal, kajastamaks sealset võitlust, kas linna pääsevad juhtima eestlased või sakslased. Kõrval reklaamiti Tartu kinos Ideal kohe-kohe ekraanile tulevat filmi „Karujaht Pärnumaal“: „See pilt on rahva poolehoidmist leidnud. Mängitud Tartu paremate lavajõudude poolt.“ 
1

Kuidas rannast leiti Eesti kalurite pudelipost

00:01, 19. veebruar 2018
„Kas Põhjameres hukkus üks Nõukogude peal- või allveelaev?“ küsis Stockholmi Eesti Päevaleht 16. veebruaril 1983, tsiteerides venekeelset pudeliposti, mille taanlased Põhjamerest leidnud olid.
4

Kuidas inimesed hukkusid riigivanema erarongi all

00:02, 5. veebruar 2018
„Riigivanema erarong sõitis Kiltsi jaama lähedal otsa eelsõitvale raudtee dresiinale, purustas selle pilbasteks ja surmas kaks raudteetöölist, kes dresiinal sõitsid. Erarong tuli Tartust tuues Tartu-Petseri raudtee ehitustööde avamiselt pealinna tagasi riigivanema August Rei ja temaga kaasa sõitnud külalised,“ kirjutab Vaba Maa jaanuaris 1929.
4

Kuidas Sakala mehed Viljandi võitsid ja kaotasid

00:01, 29. jaanuar 2018
Viljandi linnuses kõlisesid pühapäevase missa ajal mõõgad. Kirikust välja tulevadd sakslased kas tapeti või võeti vangi, et vahetada nad Riiga viidud Sakala ülikute poegade vastu.
3

Kuidas lahvatas Vene-Liivi sõda

00:01, 22. jaanuar 2018
Oli 23. jaanuar 1558, kui Pall (Balthasar Russow) Turus hertsog Johani nõunikule pahvatas: „Eile koidu ajal tungis moskvalaste vägi Liivimaale sisse Vastseliina ja Tartu suunalt,“ kirjutab Jaan Kross 40 000 Vene sõdalase tungimisest Liivimaale laupäeval, 22. jaanuaril 460 aastat tagasi. Kui Pall sellest Turus rääkis, olid Venemaa vasalli khaan Šig-Alei väed juba mitu penikoormat edasi liikunud. Peagi langes Tartu. Seal venelased ei peatunud. 
1

Kuidas leida ülemerekuradi vanaema soolikavenituse rohtu?

00:02, 30. detsember 2017
Apteegist muidugi. Tegemist on salpeetrilibledega, aga vanarahvas eelistas pikemat nime, mida ka iga tolleaegne apteeker pidi teadma.
3

Kuidas Koplis kärgatasid öised lasud

00:01, 29. detsember 2017
Ööl vastu tänast 20 aastat tagasi lajatasid Koplis kaks lasku ja kohe pärast neid tormas luksuslik Mercedes Vihuri tänavas müraki vastu kortermaja seina. Veel ärkvel olnud elanikud piilusid läbi kardinate tänavale, kui politsei kohale tuiskas, et leida Mercedese verest tilkuvas salongis kahe mehe surnukehad. Mõrvatud istusid esiistmeil. Neid oli tulistatud selja tagant kahest relvast.
4

Kuidas peeti pulmi ilma pruudita

00:01, 28. detsember 2017
Ajalehtede hittlugu 28. detsembril 1935 rääkis peaaegu ühesuguses sõnastuses Karksi mehest Jaanist, 40. eluaasta ligi lukksepast.
1

Kuidas võltsajakiri kohtuvaidluse äratas

16:41, 26. detsember 2017
Võltsraha on kriminaalasju ja kohtuvaidlusi toonud, kuid harva juhtub, et võltsajakirja trükkimine kedagi kohtukulli ette viiks. Nii aga juhtus 1930. aastal, kui raamatukaupmees Jakob Ploompuu kaebas kohtusse kaks eraisikut ja kirjastusosaühingu Päevaleht viis juhatuse liiget.
1

Kuidas Pärnu turismimagnetiks sai peata Lenin

00:01, 22. detsember 2017
Uue sajandini jäi pisut rohkem kui nädal, kui endise kompartei Pärnu linnakomitee  hoone juurde, kuhu Mark Soosaar oli loonud Chaplini keskuse, ilmus peata ja käelabata pronksmees sildiga „Hüvasti, XX sajand“. Paljud kinnitavad, et kuju pandi üles 22. detsembril 1999.
3

ÕL ARHIIVIST | Kuidas esimene Eesti põhiseadus vastu võeti

09:05, 21. detsember 2017
Esimest korda avaldatud 4. juunil 2015. aastal:
0

Kuidas Eesti sattus narkootikumiskandaali

00:01, 21. detsember 2017
Enne Teist maailmasõda pidid riigid Rahvasteliidule raporteerima, kui palju nad veavad sisse (või välja) narkootilisi aineid. Eesti teatas, et tõi maale 120 kilo oopiumi, 25 kilo morfiumi, 15 kilo kokaiini ja kilo heroiini.
0

Kuidas Eestis avalike naiste haridust uuriti

00:01, 20. detsember 2017
4. üleriigilisel naiste kongressil  1930. aasta sügisel esines referaadiga juhtivaid naisliikumistegelasi – kirjanik Helmi Mäelo. Muu hulgas pillas ta lause, et oma ihu müüjaid on ka naisüliõpilaste ja -õpetajate hulgas. Öeldu tekitas tormi, Postimehes taheti, et Mäelo nimeliselt ütleks, kes need naised on, Tallinna ja Tartu komblusvalvelt nõudis aru Eesti Naisüliõpilaste Selts ja sai teada, et selliseid andmeid proua Mäelole antud ei ole.
0

Kuidas Tallinnas kondiitrile auvärav püsti pandi

00:01, 19. detsember 2017
C. F. Seywang tuli Berliinist Tallinna, võeti 1806. aastal kodanikuks ning ta avas Pika ja Hobusepea tänava nurgal kondiitritööstuse ja -äri. Valdeko Vende kirjutab oma kohvikuraamatus, et Seywang alustas siinmail esimesena oma tööde väljapanekutega. Eriti pühade eel. Kes ostis temalt vähemalt rubla eest kaupa, võis tasuta näha vaatepilte Alpidest või Hispaaniast.
0

Kuidas eestlased kliimasoojenemise avastasid

00:00, 16. detsember 2017
„Teiste vähemtuntud lindude kõrval hakkavad ka toonekured ja mõned kotkaliigid võtma endi pesitsemisaladeks Eesti põhjapoolseid piirkondi, kus neid lindusid pole varem pesitsemas nähtud,“ kirjutab Esmaspäev 17. detsembril 1938. „Kägu kukub meil nüüd kümme päeva varem, kui möödunud sajandi keskpaigas. Jõed külmuvad sügisel hiljem kinni ja lähevad kevadel varem lahti. Lumi hakkab ikka hiljem maha tulema.“
2

Kuidas Tallinna sadamasse jõudis 203 Ameerika kommunisti

00:00, 15. detsember 2017
„Teisipäeval, 15. detsembril kella 11.30 paiku saabus lumesajuse ilmaga Tallinna sadamasse Rootsi valgevärviline reisiaurik Kastelholm Stockholmist 203 Ameerika kommunistiga, kellel on tung pääseda Nõukogude Liitu. Tulijad üllatasid sadamasolijaid sellega, et laeva sildudes kogunesid Kastelholmi tekil gruppidesse suure punase, sirbi ja vasara kujutisega lipu ümber ning laulsid kommunistlikke laulusid,“ kirjutasid ajalehed 1931. aastal.
6

Kuidas Soome margad Eesti rahanduse vee peale aitasid

00:01, 14. detsember 2017
Rahaga olid segased lood. Vabadussõda pidavas Eesti vabariigis olid 1918. aasta detsembris käibel igasugused rahatähed. Muu hulgas Vene tsaariaegne rubla, Saksa okupatsiooniaegne (ida)mark, nn duumarublad jne. Aga neistki oli karjuv puudus. Rubla oli ilmselt levinuim, sest ministritele kehtestati 1200rublane kuupalk, ülikooli lõpetanud õpetajad said 700, keskkooli või seminariharidusega pedagoogid 100 rubla vähem.
0

Kuidas lahvatas ilusa Lea traagiline romaan vastuluurajaga

00:01, 13. detsember 2017
„Traagilisemaid lugusid Eesti salaluure ajaloos on vastuluureametniku Frey armuromaan ilusa neiu Lea Jeirusega, kes hiljem osutus Nõukogude Vene salakuulajaks,“ kirjutab Uudisleht 13. detsembril 1933. „Võrus mängiti selle armudraama viimane vaatus. Noormees suri, kuid tema hukutaja, imeilus juuditar, mõisteti küll surma, kuid pääses eluga.“
2

Kuidas eestlased Lääne-Saksamaale põgenesid ja mõrtsukaiks said

09:05, 11. detsember 2017
„Kaks eestlast hüppasid ära Punaarmeest,“ kirjutab 12. detsembril 1986 Stockholmi Eesti Päevaleht. „Lääne-Saksa ametivõimud teatavad, et laupäeva, 6. detsembri varahommikul kell 7.40 põgenesid Helsmsfedti juures üle Ida-Saksa piiri kaks Nõukogude sõdurit. Mõlemad eesti rahvusest ja 19 aastat vanad. Noormeestest üks on teeninud Punaarmees üheksa, teine ainult ühe kuu. Noorukid ületasid tõkestatud piiriala jalgsi ja nii õnnelikult, et miinid ei plahvatanud ning neid ei avastatud.“
5

Kuidas Hiiumaad tabas naftahullus

04:00, 25. september 2017
Hiiumaal Vaemlas puuriti kohaliku mõisniku Gustav von der Pahleni eestvõttel mitmes kohas maad, et leida naftaallikaid. Esimene maaimasõda tuli peale ja töö jäi pooleli.
1

Kuidas Narva saatis toiduabi Ivangorodi lastele

04:00, 18. september 2017
Ivangorodi võimud süüdistasid 1998. aasta sügisel narvalasi üle jõe naabrite juures käimises – toidupoed ostetakse tühjaks ja isegi lasteaedades pole enam pisipõnnidele süüa anda.
8

Kuidas Tallinna telefonid luulelisuse kaotasid

04:00, 11. september 2017
Tallinna telefonivõrgus oli 1928. aastal umbes 200 telefonipreilit (Nõmme omaette linnana veel lisaks), kui Rahvaleht kirjutas 11. septembril: „Tallinnas hakkab paljukirutud ja paljuarmastatud telefonipreili pikkamisi välja surema. Tulevikus vastab keskjaamast inimese asemel külm metall. Hiljem hakkab sellest kahju ka neil, kes telefonipreilisid seni ainult kirunud. On ikkagi väga armas telefonipreililt midagi viisakalt paluda ja sealt vastabki juba ta hääl nagu hõbeda kõlin: „Valmis!“ Automaadist kostab praeguse „Valmis!“ asemel ju vastav heledakõlaline signaal. Kui aga soovitud number ei ole vaba, siis vastav madalamatooniline signaal. Kui ühendus saadud, kutsub aparaat abonendi telefoni juurde kella abil, nagu seda teeb ka praegune telefonipreili.“
1

Kuidas esimene vabariik pagulasi tõrjus

04:00, 4. september 2017
„Pühapäeva varahommikul saabusid Rootsist mootorpaadil Sõrve poolsaare Karuste küla randa 16 juudi soost põgenikku endisest Tšehhoslovakkiast, kes olid välja saadetud Rootsist. Põgenikest olid 14 meest ja üks naine kümneaastase lapsega. Meie piirivalve poolt anti põgenikud üle politseile, kelle korraldusel nad pärast ülekuulamist, mis kestis terve pühapäeva, paigutati Kuressaare vanglasse,“ kirjutab Uus Eesti esmaspäeval, 4. septembril 1939.
9

Kuidas daamide pesust ja Ruhnu vangimajast juttu tehti

04:00, 28. august 2017
Täna 95 aastat tagasi ilmus esimene Eesti kõmuleht, kord nädalas ilmunud Esmaspäev. Lüheldases teates lugejatele rääkis ajaleht kõmust vaid ääri-veeri: „Esmaspäev tahab poliitiliselt vabu käsi hoides ilmuda vabameelses sihis…“. Asjaloos on olulisem, et tegemist oli esimese rohkelt illustreeritud ajalehega Eestis ja kuulsaks sai selle veergudel karikaturist Gori (Vello Agori).
0

Kuidas sõdurid Eesti raadiomaste vallutasid

04:00, 21. august 2017
Tallinna teletorni juures 21. augusti varahommiku- ja päevasündmusist 1991. aatal teatakse hästi, kuid Vene sõdurid kippusid ka teiste mastide kallale.
4

Kuidas peaminister lubas, et Eesti on valmis võitlema

00:01, 14. august 2017
Kui sakslased okupeerisid Tšehhoslovakkia, alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit 1939. aastal kõnelusi, kuidas abistada riikidele, kes võivad samuti sattuda Hitleri ohvriks. Eestis jälgiti neid kõnelusi kasvava rahutusega. Kardeti, et  nõukogud saavad õiguse meile sisse marssida.
1

Kuidas inimesed uskusid õnneraha võimu

04:00, 9. august 2017
„Vanarahva usu järgi on seesugust raha olemas, mis alati omaniku tasku tagasi tuleb,“ kirjutab  Matthias Johann Eisen. Pakub ka retsepti.
0

Kuidas Eestit rüüstas meeletu äikesetormide jada

04:00, 8. august 2017
Eesti on klimaatiliselt suurriik, aga info keskendub Tallinnale. Nii ei teadnud keegi, et 8. augusti varahommikul 2010 käis saartest üle äikeselaine tugeva tuule ja rahega. Ilm oli olnud suisa kuum, aga nüüd kukkus temperatuur seal mõnes kohas 10 soojakraadi lähedale.
1

Kuidas Eestis oli oma erakust Martin Luther

04:00, 7. august 2017
„Toimetust külastas kummaline mees. Võõras ei ütle tere ega võta kaabut peast,“ kirjutas Uudisleht 1934. aasta suvel.
1

Kuidas Tallinna muuseumlinn loodi

04:00, 2. august 2017
Eile oli Tallinnas viis kruiisilaeva, vähemalt 9400 turisti vanalinnas kui muuseumis hulkumas. Mõttele vanalinnast just nimelt linn-muuseum teha tuli Helmi Üprus  juba 1955. aastal, täiendades seda hiljem ideega kogu vanalinna hõlmavast muinsuskaitsealast. Eesmärk oli turismi elavdamine ja sealtkaudu raha (võimalik, et isegi valuuta) sissevool.
0

Kuidas raudtee Tallinnast Viljandisse läks

04:00, 1. august 2017
Kitsarööpmeline raudtee tõi nii mõnessegi Eesti kohta õitsengu. Esimene selline juurdeveotee ühendas Pärnu Mõisaküla kaudu Valgaga, kus kaup laiarööpmelistese vagunitesse ümber laaditi. Raudtee sai valmis kavandatust aastajagu hiljem, 1896. aasta oktoobris. Järgmisel aastal lisati sellele liinile Mõisaküla–Viljandi jupp ja alles siis hakati raudteed Tallinna poole pikendama. Täna 1901. aastal algas regulaarne liiklus raudteel, mille üks ots oli Tallinna sadamas, teine Viljandis ja Mõisakülas.
1

Kuidas taluniku moonipõld jõuga maha niideti

04:00, 31. juuli 2017
Edgar Savisaar oli siseminister ja Ain Seppik politsei peadirektor, kui keskkriminaalpolitsei narkorühm ja K-komando saadeti 31. juulil 1995 Viljandi lähedale hävitama talunik Ilmar Kõvatomase moonipõldu.
0

Kuidas Eestis tekkis nudistide liikumine

04:00, 29. juuli 2017
"Tähtis on rahva kõlblise eetika kasvatamine. Seda saame teostada vaid mehe ja naise alasti koosviibes," tsiteerib Uudisleht insener D-d (Erich Differt), kes viis koos kaaslastega 29. juulil 1932 siseministeeriumile kinnitamiseks nudistide, ametlikumalt Eesti vabakehakultuuriühingu, põhikirja. Paljud mõtlevad, et alastiolek ei ole esteetiline.
13

Kuidas Lendav Läänlane sõitma hakkas

04:00, 24. juuli 2017
Vaba Maa kirjutab kolmapäeval, 24. juulil 1935: "Alates reedest Tallinna–-Haapsalu liinil hakkab pidama ühendust seniste aurureisirongide asemel diiselmootorvagun, mis on esimene Eesti raudteedel ja proovisõitudel sai nimeks Lendav Läänlane. Mootorrong katab Tallinna–Haapsalu vahelise sõidumaa ligi poolteist tundi kiiremini kui senised aurureisirongid. Raudteevalitsusel on kavatsus Tallinna–Viljandi–Mõisaküla kitsarööpalisel liinil panna mootorvagun käiku alates 1. augustist. Mootorrongide käikupanemisega lüheneb seal sõiduaeg kolm ja pool tundi. Rong saab nimeks Mulgi Ekspress, ühendab ju Tallinna Mulgimaa pealinnaga."
1

Kuidas ajakirjanik sõbrale kuulid selga kihutas

04:00, 19. juuli 2017
"Jalutasime Kose ja Pirita vahel ja mulle hakkas silma üks mänd tee servas. Küsisin Peikerilt, kui vana see puu võiks olla ja võtsin revolvri taskust, et männi pihta märki lasta. Relv läks kogemata kohe lahti. Peiker sai selga haavata ja karjatas. Ehmatusest lasin tema pihta veel ühe kuuli." Nii seletas tolleaegne tuntud ajakirjanik Johann Juhtund, kuidas ta välisministeeriumi laekahoidja Christoph Peikeri puhtkogemata tappis.
2

Kuidas voorimeestega streigi pärast riieldi

04:00, 18. juuli 2017
Täna 1873. aastal viskas Tallinna voorimeeste närv üle, kui võimud vägisi nende takse vähendasid. Kuulutati välja streik. Meie kandi esimene transpordis.
0

Kuidas elektriraudtee alguse sai

04:00, 17. juuli 2017
"Tallinn-Nõmme elektriraudtee vagunite ehitus raudtee peatehastes on juba nii kaugele jõudnud, et eile depoos esimese valmis saanud mootorvaguniga proovisõite tehti. Proovisõit õnnestus hästi, nähtavale tulid vaguni juures ainult mõned vähemad puudused. Ühtlasi konstanteeriti korralikku alajaama töötamist ja voolusaamist Ellamaa jaamast. Teine vagun saab valmis nädala lõpuks ja kolmas lähemal ajal," kirjutab Päevaleht 17. juulil 1924. Elektriraudtee Tallinnast Pääskülla avatigi sügisel nende kolme mootorvaguniga.
0

Kuidas juulis Eesti saatust otsustati

04:00, 12. juuli 2017
Alustan kolme 1940. aasta juulipäeva kirjeldust Tallinnast tulnud käsuga: "9. juuli 1940., telegraafi antud kell 23.50. Vältida riigivolikogu valimiste kasutamist Eesti Vabariigile ja Eesti rahvale kahjulikkude eesmärkide huvides – tuleb (valimiste) ringkonnakomiteedel esitada hiljemalt 10. juuliks kell 14 vastava kandidaadi valimisplatvorm. Mitteesitamisel tühistamine. Korraldus pannakse kehtima telegraafi teel. Joh. Vares, peaminister, M. Unt, siseminister, K. Terras, riigisekretär." Päev hiljem saatis aga Inglismaa siinne konsul
0

Kuidas Rootsis eestlasi kokku loeti

04:00, 11. juuli 2017
"Raske on kindlaks teha, keda lugeda eestlaseks," kurdab Eesti Päevaleht Stockholmis esiküljel 12. juulil 1985. "Tihti esitatud väite kohta, et Eestist põgenes Rootsi (koos eestirootslastega) 32 000 isikut, on raske kinnitust leida. Tegelik arv peaks olema tunduvalt väiksem."
1

Kuidas Tartu tudengid kõrtsitüdrukut kimbutasid

04:00, 10. juuli 2017
Kindralkuberner Johan Skytte kinnitas Tartu ülikooli (toona Academia Gustaviana) avamisel 1632. aastal, et ülikool peab ärgitama Liivimaad voorusele ja kõlbelisele elule.
3

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis