Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas Vanemuise oma maja avati

22:25, 12. august 2018
„Hüüd kõlas Eestis, Tartus löödi lokku: uus kunstikoda valmis Taaramäel...“ kirjutas Jakob Tamm esmaspäeval, 14. augustil 1906 Postimehe avaküljel tervitusluuletuses.
2

Kuidas kirvega mindi vabaduse juurte kallale

00:01, 11. august 2018
Pealkirja laenasin ajalehest Vaba Maa, kus käsitleti sotside ajalehes Rahva Sõna 1933. aasta augusti alul ilmunud uudispommi: vabadussõjalased olevat juba riigipöörde päeva kindlaks määranud.
2

Kuidas Paide "ööbikud" saksa keeles lõõritasid

00:01, 4. august 2018
Paide saksikud näitsikud võtsid 1935. aasta juulis ette ja läksid kahes pikas reas parki laulu lööma. Järva Teataja kirjutas, et lauldi saksa keeles üsna kuraasikalt. Nagu oldaks  „wüüreri“ tiiva all. Isegi natsipartei hümn „Horst Wessel lied“ olevat kõlanud nii, et Vallimägi kajas. 
1

Kuidas vaestele raha jagamisel hätta jäädi

00:01, 3. august 2018
Kui Rootsi kuningas Gustav V tuli 1929. aastal juuni lõpus juuni Eestisse, võeti ta rõõmuga vastu. Teda tervitasid tudengid ja kooliõpilased ning kaitseliit korraldas Vabaduse väljakul tema auks paraadi. Vahest kõige südantliigutavama kingituse tegid ruhnlased: kuningas sai üle 200 aasta vanuse hülgepüssi, millele saare hõbesepp oli mälestusplaadi graveerinud.
3

Kuidas turistid vanasti Tallinna imetlesid

00:01, 2. august 2018
„Kõik, mis vana, huvitab ameeriklasi. Soomlased käivad Tallinnas tipsutamas,“ kirjutab Uudisleht 2. augustil 1930. aastal märkides, et poole suve jooksul on pealinnas käinud juba 10 000–15 000 turisti.
4

Kuidas armuvalus mees revolvri haaras

00:01, 28. juuli 2018
Esimene Eesti lennuväeülem ja hilisem Aeronaudi direktor erukapten Jüri Ots anti kohtu-uurija kätte, kirjutasid ajalehed 29. juulil 1933. Tallinnas tuntud proua Karin Sagar süüdistab teda tapmiskatses, märkis Päevaleht.
3

Kuidas Eestist põgenenu Soomes asüüli sai

00:01, 27. juuli 2018
„Üle Soome lahe sõudis (Eesti põhjarannikult) leedusakslane Viktor Schneider (tegelikult venelane Viktor Tšernov). Merel palus end laevale võtta, toodi Helsingisse. Vahistati. Nõukogude Liit palus ta välja anda, samuti Lääne-Saksamaa. Antakse üle ÜRO põgenikekomisjonile,“ kirjutab oma päevaraamatus president Urho Kaleva Kekkonen 25. juulil 1973.
1

Kuidas eestlane tuli Briti impeeriumi meistriks

00:01, 26. juuli 2018
Virumaalt Oonurme külast pärit Aleksander Kulikov oli üks neist Eesti kangetest maadlejatest, kes tegi endale maailmas nime. 
0

Kuidas tsepeliin Tallinna kohal lendas

00:01, 25. juuli 2018
Küll tallinlased olid pettunud, et enamik neist majesteetliku (236,6 meetrit pikk) Graf Zeppelin LZ 127 ülelendu 25. juulil 1931. aastal ei näinud ja alles järgmise päeva lehest luges: „Eile kell 15 teatas mereväe Ristna vaatluspunkt, et seal on ilmunud silmapiirile õhulaev. See oli Graf Zeppelin. Tallinna kohale jõudis õhuhiiglane pea täpselt 15.10, kust ta peatumata ja ja ilma ringlendu Tallinna kohal tegemata otsesuunas üle Raekoja platsi suuna võttis Helsingi peale.“
8

Kuidas naised Patarei vange paadist hullutasid

00:01, 24. juuli 2018
Ühel kenal päeval 1934. aastal läksid komblusvalve kontrolli all olevad Anna ja Salme külla oma ametikaaslasele Liisale. Riigiviina pudel korgiti lahti, seltskonnaga liitus kaks kodutut meest ja koos pandi hinge alla veel kaks liitrist pudelit. Õhtu edenedes otsustas õige heas tujus seltskond merele sõitma minna. Kalarannast üüriti paat ja võeti kurss Patareile. Teel joodi veel üks liitrine viinapudel tühjaks ja naised tulid mõttele: läheme paadiga vangla ette meelt avaldama. 
3

Kuidas Tallinnas Ohio ülikool moes oli

06:50, 9. juuli 2018
Oli 1981. aasta juuli, kui Ameerika Ühendriikide uudisteagentuuri UPI reporter Tallinnas käis. Teda hämmastas, et siin on suur moeasi käia tänaval T-särgiga, millele on tekst peale trükitud. Narva maanteel jalutades pani ta tähele, et Pepsi-Cola ja Adidase reklaami kandjate kõrval on rohkesti neid, kes kannavad uhkelt millegipärast just Ohio ülikooli särki.
1

Kuidas kommivabriku piigad iluduskuningannadeks said

00:01, 7. juuli 2018
Pärast pikka vaheaega krooniti 1929. aasta juuli alul Eestis taas iluduskuningannat. Paarkümmend näitsikut eesotsas kuningannaks tunnistatud 19aastase Meeta Kelgoga läks pärast Seltskondlikus Majas toimunud kroonimist koos žüriiga pummeldama. Kõrtsis istuti hommikuni ja siis tuli politsei. Kõik iludused pidid kohtusse tunnistama minema, sest kõrtsipidaja kauples keelatud ajal.
5

Kuidas lätlased Silmeti muldmetalle röövisid

00:01, 6. juuli 2018
Esimene rööv oli nagu krimiseriaali kehvake ümberjutustus. Oli 1998. aasta juuli algus, kui Läti Kekava politseijaoskonda tormas Eestist tulnud veokijuht. Tema jutu järgi oli Läti politsei vormis pikk mees peatanud ta Scania umbes 50 kilomeetri kaugusel Ainažist. Lähedal olevat seisnud ka politseivilkuritega auto. Politseinik olevat torganud juhile relva näkku, sidunud ta silmad kinni ja toppinud oma auto pagasiruumi. Seal veetnud veokijuht kaheksa tundi, kuni ta Kekava lähedal Neste bensiinijaama juures vabaks lasti. Scania olevat seisnud seal lähedal, aga hinnalist koormat autol enam peal polnud.
3

Kuidas naised hullunult seinu mööda ronisid

00:01, 5. juuli 2018
„Vaadake – toal lage enam pole, taeva hiilgus paistab!“ karjus usumäratsejast naine kogunemisel Vohnja valla Pala külas. Naisi oli 1939. aasta juulis palvetama tulnud kogu ümbruskonnast.
0

Kuidas Eesti hindas inglase osutatud teeneid

00:01, 4. juuli 2018
Kaks rida 2. juuli Riigi Teatajast 2002. aastal toona erilist tähelepanu ei leidnud: „Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks annan Valgetähe III klassi teenetemärgi Pablo Millerile, Suurbritannia Ühendatud Kuningriikide saatkonna I sekretärile. Arnold Rüütel.“
0

Kuidas eestlasest sai USA sõjalaeva komandör

00:01, 3. juuli 2018
„Hillar Sarepera, USA mereväe ohvitser commanderi kraadis, määrati ameerika sõjalaeva (fregati) Jesse J. Brown komandöriks. Laeva üleandmine toimus piduliku tseremooniaga Maine osariigi Bathi sadamas, millest võttis osa ka Eesti Vabariigi esindaja USAs Ernst Jaakson abikaasaga ja komandöri kasuema Prudence Sarepera Inglismaalt. Hillar Sarepera on nimelt end. Eesti saatkonnanõuniku ja viimase charge d`affaires`i Londonis Ernst Sarepera poeg tema esimesest abielust,“ kirjutab Eesti Päevaleht Stockholmis 5. juulil 1978.
3

Kuidas paljastati kommunistide salatrükikojad

00:01, 9. juuni 2018
„Tallinnas paljastati kaks kommunistide salatrükikoda. Poliitiline politsei tabas põrandaaluse liikumise juhid. Saadi kätte põrandaalune keskkomitee täies koosseisus ühes salaarhiivi ning kirjavahetusega,“ kirjutasid ajalehed oma pealkirjades ööl vastu teisipäeva, 9. juunit 1931 Nõmmel toimunud suuroperatsioonist.
8

Kuidas kallis päästelaev vanarauaks anti

19:37, 3. juuni 2018
„Nädala algul jõudis Danzigist Tallinna Ameerika päästelaev Resource. Laev toodi siia selleks, et alata ilmasõja ajal ja varem Eesti vetes hukkunud laevade ülestõstmist. Naissaare taga hukkunud jäälõhkuja Peeter Suur, mille eest omal ajal maksti poolteist miljonit kuldrubla, on üks neist, mida Resource tahab üles tõstma hakata,“ kirjutab nädalaleht Esmaspäev 3. juunil 1929.
1

Kuidas toimus Eesti ajaloo suurim pangarööv

16:26, 27. mai 2018
Laupäevahommik oli 27. mail 23 aastat tagasi nagu kevadel ikka – pilved ähvardasid hoovihmaga, sooja oli 15 kraadi ringis, puhus õrn lõunatuul.
15

Kuidas Tallinna hipodroomil puhkes mäss

00:01, 21. mai 2018
„Pühapäeval (21. mail 1933) tekkis Tallinna hipodroomil suurem skandaal, mille kutsus esile asjaolu, et osa publikut pidas võidusõidu tulemust sõitjate kokkumänguks. Umbes 50 inimest alustas ägedat protesti seitsmenda jooksu lõpul, jooksis kassade juurde ja nõudis raha tagasi. Tekkinud olukorras ei suutnud kaks korrapidajat kordnikku segadust sumbutada ja tuli appi kutsuda politsei ratsareserv,“ kirjutab Postimees.
0

Kuidas metssokk küla hirmu all hoidis

00:01, 14. mai 2018
Luunja vallas inimesi rünnanud sokk oli ehtne külaterrorist. „Sokk tungis kallale jalakäijale ja püüdis teda sarvedega lüüa. Mees ronis lähedal olnud palgivirna otsa, kuid peagi ronis sokk ka sinna järele,“ kirjutab Järva Teataja 13. mail 1936 külaelaniku kohtumisest metssokuga. Mees tõrjus rünnaku virnast haaratud roikaga. Sokk ronis maha, ja jäi siis, sarved valmis, ootama.
7

Kuidas ajalehemehed sensatsiooni tekitasid

22:25, 6. mai 2018
„Kas hullumeelsus või siiski hingede rändamine? Mees, kelle rinnust jookseb verd iga 30. aprilli ööl,“ alustab Uudisleht sensatsioonilist kirjutist 7. mail 1934.
0

Kuidas Eestis tegutses Must-sinine Rist

00:01, 23. aprill 2018
„Eesti must-sinise-risti maatükid, mis mineval aastal kehvemate sõjameeste perekondade käes harida olid, antakse ka tänavu nende endiste tarvitajate kätte,“ kirjutab Tallinna Teataja täna 100 aastat tagasi näitena heategevusettevõtmisest, millega juba esimese ilmasõja alul loodud heategevusasutus Must-sinine Rist tegeles.
0

Kuidas Rõuge prohvet veenis viinast ja seksist hoiduma

19:57, 15. aprill 2018
Vaevu oli vennastekogudusliikumine 1729. aasta paiku Herrnhutist Eestisse jõudnud, kui ka maarahva seas jutlustajaid tekkis. Üks silmapaistvamaid oli Tallima Paap, kubjas, kes kodukanti Rõugesse naasis ja seal oma jutlustega mõisahärradele rohkesti tuska tegi. 
0

Kuidas Tallinnas suurel hulgal hobuseliha söödi

20:54, 8. aprill 2018
„Lihatarvitajaid Tallinnas närveerib juba mõnda aega küsimus, kas mitte ei tarvitata vorstide valmistamiseks hobuseliha. Sellisteks kartusteks annab põhjust asjaolu, et Tallinna tapamajas tapetakse iga aasta teatud arv hobuseid lihaloomadena,“  kirjutab Hommikleht 7. aprillil 1933 ja märgib, et aasta eest tapeti 113 hobust. 
8

Kuidas Eesti pidi saama sääsemürgitehase

01:09, 31. märts 2018
Eestist pidi mitmel rindel saama kogu Nõukogude Liidu varustaja. Näiteks pidi Tallinnas Tartu maantee tõusul haisenud tselluloosi- ja paberikombinaat  hakkama kogu liitu kempsupaberiga varustama. Maardusse taheti püsti panna sääsemürgitehas.
9

Kuidas otsustati 1949. aasta märtsiküüditamine

12:53, 25. märts 2018
See oli rutiinne allkiri, mille Jossif Stalin täna 1949. aastal hooletult paberile viskas. Otsus olid tehtud ja Balti riikide parteijuhtidele teatatud. Oma teise ja viimase viibimise kirjelduse Stalini Kremli kabinetis 1949. aasta jaanuari keskel oli Eesti parteijuht Karotamm jäädvustanud: «Ma lisasin juurde, et KK büroos oli ka arvamine, et võiks esialgu kõige vaenulikumad kulaklikud ollused välja saata...Viimaks ütles Stalin, et – saadame nad välja. Kuid seda on vaja teha kiiresti, et see asi küla ei närveeriks mitte kaua aega.»
24

Kuidas abielludes kirikuta läbi aeti

00:28, 17. märts 2018
Iseseisev Eesti vabariik lubas kiriku asemel perekonnaseisuametis abiellu heita 1920. aastast. Esimesel päeval, 13. märtsil 1920 käis kodanlikku abielu sõlmimas Anton Hansen Tammsaare, kes lõpuks teda pea aasta varem ajalehekuulutusega provotseerinud Käthe Veltmani ära võttis. Esimene ta siiski ei olnud. Vanema aja märkuste järgi jõudsid seda samal päeval enne teda teha Hugo Reimann ja Hilda Eichenbaum. Märkimisväärne, et mõlemal abielul olid tunnistajaiks endised ministrid.
3

Kuidas Zinovjev Tallinna kaudu armukestele pesu vedas

21:29, 7. märts 2018
„Kommunistidele selja pööranud endine nende kaubanduslik esindaja Tallinnas (Georgi) Solomon jätkab oma endiste kaaslaste paljastamist. (Riia ajalehes Segodnja ilmunud – toim) viimases päätükis jutustab Solomon sellest, kuidas 1920. aastal, kui terve Vene rahvas nälgis ja miljonid surid ning hädal ja viletsusel ei olnud piiri, 3. internatsionaal pillas kulda ja konfiskeeritud varandusi oma isikliku äranägemise järgi,“ alustab Sakala ülevaadet endise kaubandusesindaja mälestusist 4. märtsil 1930.
6

Kuidas kapo sekkus Keskerakonna võimuvõitlusse

00:01, 5. märts 2018
1996. aasta veebruari lõpus astus kapo peakontorisse Keskerakonna nõunik Hardo Aasmäe ning teatas, et partei rahaasjad ei klapi ja tšekkidel on võltsitud allkirju. Ja Eesti Ekspress oli kirjutanud, et allilm on rahastanud nii Keskerakonda kui ka selle endist esimeest Edgar Savisaart.
6

Kuidas väljamaa piiritus ka vanasti muret tegi

21:15, 2. märts 2018
„Kadunud miljonid! Viis miljonit krooni, millest riik on jäänud ilma!“ kurjustab Uudisleht 3. märtsil 1933. Viis miljonit oli suur raha. Võrdluseks: kaitseministeeriumi eelarve oli tol aastal 12,5 miljonit, enamikul ministeeriumitel alla nelja miljoni.
1

Kuidas linastus Eesti esimene poliitiline pilafilm

00:01, 26. veebruar 2018
„Uus üllatus Pärnu linnavalimiste alalt,“ oli pea alaline pealkiri Postimehe veebruarinumbrites 1914. aastal, kajastamaks sealset võitlust, kas linna pääsevad juhtima eestlased või sakslased. Kõrval reklaamiti Tartu kinos Ideal kohe-kohe ekraanile tulevat filmi „Karujaht Pärnumaal“: „See pilt on rahva poolehoidmist leidnud. Mängitud Tartu paremate lavajõudude poolt.“ 
1

Kuidas rannast leiti Eesti kalurite pudelipost

00:01, 19. veebruar 2018
„Kas Põhjameres hukkus üks Nõukogude peal- või allveelaev?“ küsis Stockholmi Eesti Päevaleht 16. veebruaril 1983, tsiteerides venekeelset pudeliposti, mille taanlased Põhjamerest leidnud olid.
4

Kuidas inimesed hukkusid riigivanema erarongi all

00:02, 5. veebruar 2018
„Riigivanema erarong sõitis Kiltsi jaama lähedal otsa eelsõitvale raudtee dresiinale, purustas selle pilbasteks ja surmas kaks raudteetöölist, kes dresiinal sõitsid. Erarong tuli Tartust tuues Tartu-Petseri raudtee ehitustööde avamiselt pealinna tagasi riigivanema August Rei ja temaga kaasa sõitnud külalised,“ kirjutab Vaba Maa jaanuaris 1929.
4

Kuidas Sakala mehed Viljandi võitsid ja kaotasid

00:01, 29. jaanuar 2018
Viljandi linnuses kõlisesid pühapäevase missa ajal mõõgad. Kirikust välja tulevadd sakslased kas tapeti või võeti vangi, et vahetada nad Riiga viidud Sakala ülikute poegade vastu.
3

Kuidas lahvatas Vene-Liivi sõda

00:01, 22. jaanuar 2018
Oli 23. jaanuar 1558, kui Pall (Balthasar Russow) Turus hertsog Johani nõunikule pahvatas: „Eile koidu ajal tungis moskvalaste vägi Liivimaale sisse Vastseliina ja Tartu suunalt,“ kirjutab Jaan Kross 40 000 Vene sõdalase tungimisest Liivimaale laupäeval, 22. jaanuaril 460 aastat tagasi. Kui Pall sellest Turus rääkis, olid Venemaa vasalli khaan Šig-Alei väed juba mitu penikoormat edasi liikunud. Peagi langes Tartu. Seal venelased ei peatunud. 
1

Kuidas leida ülemerekuradi vanaema soolikavenituse rohtu?

00:02, 30. detsember 2017
Apteegist muidugi. Tegemist on salpeetrilibledega, aga vanarahvas eelistas pikemat nime, mida ka iga tolleaegne apteeker pidi teadma.
3

Kuidas Koplis kärgatasid öised lasud

00:01, 29. detsember 2017
Ööl vastu tänast 20 aastat tagasi lajatasid Koplis kaks lasku ja kohe pärast neid tormas luksuslik Mercedes Vihuri tänavas müraki vastu kortermaja seina. Veel ärkvel olnud elanikud piilusid läbi kardinate tänavale, kui politsei kohale tuiskas, et leida Mercedese verest tilkuvas salongis kahe mehe surnukehad. Mõrvatud istusid esiistmeil. Neid oli tulistatud selja tagant kahest relvast.
4

Kuidas peeti pulmi ilma pruudita

00:01, 28. detsember 2017
Ajalehtede hittlugu 28. detsembril 1935 rääkis peaaegu ühesuguses sõnastuses Karksi mehest Jaanist, 40. eluaasta ligi lukksepast.
1

Kuidas võltsajakiri kohtuvaidluse äratas

16:41, 26. detsember 2017
Võltsraha on kriminaalasju ja kohtuvaidlusi toonud, kuid harva juhtub, et võltsajakirja trükkimine kedagi kohtukulli ette viiks. Nii aga juhtus 1930. aastal, kui raamatukaupmees Jakob Ploompuu kaebas kohtusse kaks eraisikut ja kirjastusosaühingu Päevaleht viis juhatuse liiget.
1

Kuidas Pärnu turismimagnetiks sai peata Lenin

00:01, 22. detsember 2017
Uue sajandini jäi pisut rohkem kui nädal, kui endise kompartei Pärnu linnakomitee  hoone juurde, kuhu Mark Soosaar oli loonud Chaplini keskuse, ilmus peata ja käelabata pronksmees sildiga „Hüvasti, XX sajand“. Paljud kinnitavad, et kuju pandi üles 22. detsembril 1999.
3

ÕL ARHIIVIST | Kuidas esimene Eesti põhiseadus vastu võeti

09:05, 21. detsember 2017
Esimest korda avaldatud 4. juunil 2015. aastal:
0

Kuidas Eesti sattus narkootikumiskandaali

00:01, 21. detsember 2017
Enne Teist maailmasõda pidid riigid Rahvasteliidule raporteerima, kui palju nad veavad sisse (või välja) narkootilisi aineid. Eesti teatas, et tõi maale 120 kilo oopiumi, 25 kilo morfiumi, 15 kilo kokaiini ja kilo heroiini.
0

Kuidas Eestis avalike naiste haridust uuriti

00:01, 20. detsember 2017
4. üleriigilisel naiste kongressil  1930. aasta sügisel esines referaadiga juhtivaid naisliikumistegelasi – kirjanik Helmi Mäelo. Muu hulgas pillas ta lause, et oma ihu müüjaid on ka naisüliõpilaste ja -õpetajate hulgas. Öeldu tekitas tormi, Postimehes taheti, et Mäelo nimeliselt ütleks, kes need naised on, Tallinna ja Tartu komblusvalvelt nõudis aru Eesti Naisüliõpilaste Selts ja sai teada, et selliseid andmeid proua Mäelole antud ei ole.
0

Kuidas Tallinnas kondiitrile auvärav püsti pandi

00:01, 19. detsember 2017
C. F. Seywang tuli Berliinist Tallinna, võeti 1806. aastal kodanikuks ning ta avas Pika ja Hobusepea tänava nurgal kondiitritööstuse ja -äri. Valdeko Vende kirjutab oma kohvikuraamatus, et Seywang alustas siinmail esimesena oma tööde väljapanekutega. Eriti pühade eel. Kes ostis temalt vähemalt rubla eest kaupa, võis tasuta näha vaatepilte Alpidest või Hispaaniast.
0

Kuidas eestlased kliimasoojenemise avastasid

00:00, 16. detsember 2017
„Teiste vähemtuntud lindude kõrval hakkavad ka toonekured ja mõned kotkaliigid võtma endi pesitsemisaladeks Eesti põhjapoolseid piirkondi, kus neid lindusid pole varem pesitsemas nähtud,“ kirjutab Esmaspäev 17. detsembril 1938. „Kägu kukub meil nüüd kümme päeva varem, kui möödunud sajandi keskpaigas. Jõed külmuvad sügisel hiljem kinni ja lähevad kevadel varem lahti. Lumi hakkab ikka hiljem maha tulema.“
2

Kuidas Tallinna sadamasse jõudis 203 Ameerika kommunisti

00:00, 15. detsember 2017
„Teisipäeval, 15. detsembril kella 11.30 paiku saabus lumesajuse ilmaga Tallinna sadamasse Rootsi valgevärviline reisiaurik Kastelholm Stockholmist 203 Ameerika kommunistiga, kellel on tung pääseda Nõukogude Liitu. Tulijad üllatasid sadamasolijaid sellega, et laeva sildudes kogunesid Kastelholmi tekil gruppidesse suure punase, sirbi ja vasara kujutisega lipu ümber ning laulsid kommunistlikke laulusid,“ kirjutasid ajalehed 1931. aastal.
6

Kuidas Soome margad Eesti rahanduse vee peale aitasid

00:01, 14. detsember 2017
Rahaga olid segased lood. Vabadussõda pidavas Eesti vabariigis olid 1918. aasta detsembris käibel igasugused rahatähed. Muu hulgas Vene tsaariaegne rubla, Saksa okupatsiooniaegne (ida)mark, nn duumarublad jne. Aga neistki oli karjuv puudus. Rubla oli ilmselt levinuim, sest ministritele kehtestati 1200rublane kuupalk, ülikooli lõpetanud õpetajad said 700, keskkooli või seminariharidusega pedagoogid 100 rubla vähem.
0

Kuidas lahvatas ilusa Lea traagiline romaan vastuluurajaga

00:01, 13. detsember 2017
„Traagilisemaid lugusid Eesti salaluure ajaloos on vastuluureametniku Frey armuromaan ilusa neiu Lea Jeirusega, kes hiljem osutus Nõukogude Vene salakuulajaks,“ kirjutab Uudisleht 13. detsembril 1933. „Võrus mängiti selle armudraama viimane vaatus. Noormees suri, kuid tema hukutaja, imeilus juuditar, mõisteti küll surma, kuid pääses eluga.“
2

Kuidas eestlased Lääne-Saksamaale põgenesid ja mõrtsukaiks said

09:05, 11. detsember 2017
„Kaks eestlast hüppasid ära Punaarmeest,“ kirjutab 12. detsembril 1986 Stockholmi Eesti Päevaleht. „Lääne-Saksa ametivõimud teatavad, et laupäeva, 6. detsembri varahommikul kell 7.40 põgenesid Helsmsfedti juures üle Ida-Saksa piiri kaks Nõukogude sõdurit. Mõlemad eesti rahvusest ja 19 aastat vanad. Noormeestest üks on teeninud Punaarmees üheksa, teine ainult ühe kuu. Noorukid ületasid tõkestatud piiriala jalgsi ja nii õnnelikult, et miinid ei plahvatanud ning neid ei avastatud.“
5

Kuidas Hiiumaad tabas naftahullus

04:00, 25. september 2017
Hiiumaal Vaemlas puuriti kohaliku mõisniku Gustav von der Pahleni eestvõttel mitmes kohas maad, et leida naftaallikaid. Esimene maaimasõda tuli peale ja töö jäi pooleli.
1

Kuidas Narva saatis toiduabi Ivangorodi lastele

04:00, 18. september 2017
Ivangorodi võimud süüdistasid 1998. aasta sügisel narvalasi üle jõe naabrite juures käimises – toidupoed ostetakse tühjaks ja isegi lasteaedades pole enam pisipõnnidele süüa anda.
8

Kuidas Tallinna telefonid luulelisuse kaotasid

04:00, 11. september 2017
Tallinna telefonivõrgus oli 1928. aastal umbes 200 telefonipreilit (Nõmme omaette linnana veel lisaks), kui Rahvaleht kirjutas 11. septembril: „Tallinnas hakkab paljukirutud ja paljuarmastatud telefonipreili pikkamisi välja surema. Tulevikus vastab keskjaamast inimese asemel külm metall. Hiljem hakkab sellest kahju ka neil, kes telefonipreilisid seni ainult kirunud. On ikkagi väga armas telefonipreililt midagi viisakalt paluda ja sealt vastabki juba ta hääl nagu hõbeda kõlin: „Valmis!“ Automaadist kostab praeguse „Valmis!“ asemel ju vastav heledakõlaline signaal. Kui aga soovitud number ei ole vaba, siis vastav madalamatooniline signaal. Kui ühendus saadud, kutsub aparaat abonendi telefoni juurde kella abil, nagu seda teeb ka praegune telefonipreili.“
1

Kuidas esimene vabariik pagulasi tõrjus

04:00, 4. september 2017
„Pühapäeva varahommikul saabusid Rootsist mootorpaadil Sõrve poolsaare Karuste küla randa 16 juudi soost põgenikku endisest Tšehhoslovakkiast, kes olid välja saadetud Rootsist. Põgenikest olid 14 meest ja üks naine kümneaastase lapsega. Meie piirivalve poolt anti põgenikud üle politseile, kelle korraldusel nad pärast ülekuulamist, mis kestis terve pühapäeva, paigutati Kuressaare vanglasse,“ kirjutab Uus Eesti esmaspäeval, 4. septembril 1939.
9

Kuidas daamide pesust ja Ruhnu vangimajast juttu tehti

04:00, 28. august 2017
Täna 95 aastat tagasi ilmus esimene Eesti kõmuleht, kord nädalas ilmunud Esmaspäev. Lüheldases teates lugejatele rääkis ajaleht kõmust vaid ääri-veeri: „Esmaspäev tahab poliitiliselt vabu käsi hoides ilmuda vabameelses sihis…“. Asjaloos on olulisem, et tegemist oli esimese rohkelt illustreeritud ajalehega Eestis ja kuulsaks sai selle veergudel karikaturist Gori (Vello Agori).
0

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis