1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

<a href="https://www.kreditex.ee/investeeringud/?utm_source=ohtulehtee&amp;utm_medium=display&amp;utm_campaign=investeerimine_september_kreditex_ms&amp;utm_content=ohtulehtee_est_cpm_0_sisuartikkel_2&amp;utm_term=ohtulehtee_est_0_kreditex_display_0_" target="_blank" rel="noopener"><strong>Kreditex Ühisraha</strong></a> hakkas investoritele pakkuma sajaprotsendilist väikelaenude tagasiostugarantiid, mis teeb investeerimise ühisrahastusportaalis oluliselt muretumaks.

Eesti ühisrahastusportaal hakkas investoritele pakkuma sajaprotsendilist väikelaenude tagasiostugarantiid

Naeratus on meie visiitkaart ning selle eest tuleb hoolitseda. Kuidas hoida hambad ilusate ja tervetena nii valentinipäeval kui ka ülejäänud aasta, selgitab <a href="https://www.kliinikpluss.ee/" target="_blank" rel="noopener">KliinikPlussi hambaarst Arina Palm-Lillepea</a>.

HOOLITSE ENDA JA LASTE HAMMASTE EEST: kuidas võidelda hambaaukude vastu?

Koduehitamise plaan võib saada otsuseks pärast pikka kaalumist, sõprade julgustusel või ka juhuse tahtel. Mõnikord kõike seda korraga. Just nii läks Kristo ja Mairega, kelle unistuste kodu sai valmis Saku vallas Kasemetsa külas.&nbsp; 

Kahe noore unistuste lugu: soovisime, et meie kodu oleks otsekui kindlus, tugev ja püsiv

Maailm on paljuski muutunud ning käte desinfitseerimisvahendid on saanud uueks reaalsuseks. Kui märtsikuus eriolukorra alguses said desovahendid poest õige kiiresti otsa, siis nüüd on turul taas palju erinevaid tooteid. Katsetasime ühte populaarsemat, <a href="https://dezirol.ee/#tooted" target="_blank" rel="noopener">Deziroli desinfitseerimisvahendit,</a> ning panime kirja, mis mõtted tekkisid.

KATSE | Deziroli desovahend on efektiivne ning jätab käed pehmeks!

Dokumentalistide sukeldumisroboti kaamerasilma ette jäänud auk Estonia laevakeres nõuab uut uurimist, sest olenevalt sellest, kuidas ja mille tõttu see tekkis – praegu ei saa välistada kokkupõrget meresõidukiga või hoopis merepõhjas asunud suurema kiviga –, võib see ümber lükata ametliku uurimisraporti järeldusi laeva uppumise põhjustest. 

Juhtkiri | Estonia tuleks üles tõsta

Sel sügisel tuleb Estonia laevakatastroofi aastapäev teisiti. Kuigi ka seni ei unustatud igal sügisel traagiliselt aastapäeva meenutamast, teeb aeg siiski oma töö ning järjest enam on olnud aastaid, mil pole olnud põhjust seda õnnetust põhjalikumat kajastada. Peatselt saab selgeks, kas esmaspäevast esilinastuma hakkav viieosaline dokumentaalfilm keerab Estonia huku põhjuste uurimisel värske lehekülje.&nbsp;

Juhtkiri | Estonia huku aastapäev tuleb teisiti

Olgugi et Reformierakonna esimehe Kaja Kallase sõnul olid rahandusminister Martin Helme umbusaldamiseks vajalikud materjalid juba nädala alguses koos, soovis opositsioon enne umbusaldusavalduse esitamist ministri ja valitsusjuhi ära kuulata kolmapäevases infotunnis. 

Juhtkiri | Umbusaldada või mitte?

Millises vanuses, kuidas ja kas üldse anda lastele koolides ja lasteaedades seksuaalharidust – või peaks neil teemadel rääkimine jääma üksnes vanema otsustada –, on viimasel ajal korduvalt teemaks tõusnud. 

Juhtkiri | Milline seksuaalkasvatus on lubatud?

Tuleb tõdeda, et aastaga nagu polekski midagi muutunud, vaadates riigikogu sügisistungjärgu alguseks Toompeale kogunenud meeleavaldajaid, kes – nagu mullu septembriski – nõuavad, et erakonnad täidaksid oma lubadust teadusrahastuse tõstmisest 1%-ni SKT-st. 

Juhtkiri | Koroonasügis paneb riigikogu proovile

Riigieelarvekõnelused on võimuliidus saanud tüliõunaks, mida oli raske oodata: kas kaitsekulutused tuleks koomale tõmmata, nagu arvab koalitsioonikaaslaste meelehärmiks rahandusminister Martin Helme? Lubas ju Isamaa valimiste eel kergitada kaitsekulutused 2,5%ni sisemajanduse kogutoodangust, rahandusministri koduerakond EKRE trumpas nad üle lubadusega 2,6%st, ning Keskerakondki on lubanud hoida joont, et alla 2% need ei lange. Ja kas pole võimuliit rõhutanud, et kriis elatakse üle laenurahaga, mis võimaldab hoiduda avaliku sektori kärbetest?

Juhtkiri | Kaitsekulud pole kivisse raiutud

Kõrgendatud haigushirm on nii mõnegi inimese pannud sotsiaalselt ebamugavasse olukorda. Mida teha, kui juhuslik aevastus tuleb peale kõige halvemal hetkel – avalikus kohas, inimesi täis ruumis – või liiga innukalt võetud joogilonks ajab ootamatult köhima? Terviseameti juhis on konkreetne: „Köhides ja aevastades tuleb nina ja suu katta salvrätiga; kasutatud salvrätik tuleb kohe pärast kasutamist ära visata ja pesta käed seebiga.“

Juhtkiri | Nõiajaht koroonale

Kui kevadise viiruselaine ajal oli Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart üks valjuhäälsemaid rangemate piirangute eestkõnelejaid, siis pole sugugi üllatav, et Tallinna nakatumiskordaja tõusmine üle 30 – mis on Eesti üks kõrgemaid näitajaid – on kaasa toonud linnavalitsuse jõulise reaktsiooni. Kolmapäeval otsustati, et käiku läheb nn kollane pandeemiastsenaarium, mis linnaasutuste kõrval mõjutab tugevalt ka pealinna haridusasutuste igapäevast tööd.

Juhtkiri | Koolielu raputatakse ilma koroonatagi?

Kuigi rahandusminister Martin Helme on seaduslikkuse piires ära kasutanud kõik vahendid, et jätta riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja korruptsioonivastane erikomisjon (ning laiemalt avalikkus) seoses USA advokaadibüroo Freeh Sporkin &amp; Sullivan palkamise asjaoludega pimedusse kobama – minister pole ilmunud komisjoni ette aru andma ning ütlusi pole andnud tema kaks poliitilist nõunikkugi –, on vastvalminud raporti tarvis kokku kogutud materjal kõnekas ka ilma büroo palkamise eest otseselt vastutava kolmiku panuseta.

Juhtkiri | Erikomisjonide raportit ei saa ignoreerida

Kas kolmapäeval Sagadi mõisa väljasõiduistungile koguneval valitsusel on riigieelarve koostamisel käed suuresti seotud, tuleb küsida ministrite viimaste päevade sõnavõttude taustal: kui põhiline eesmärk on avaliku sektori kulutuste hoidmine samal tasemel ning kärpimise asemel minnakse laenuraha kasutamise teed, ei saa uus eelarve väga erineda tänavusest. Teatud lisarahataotluste arutamisest ministrid siiski ei pääse, märgilisim neist (ja ka kulukaim) on peaministrierakonna kindel soov lahkuda läbirääkimiste laua tagant teadmisega, et ka tuleval aastal tuleb erakorraline pensionitõus.

Juhtkiri | Riigieelarve tuleb valimiste nägu

Pärast kevadisi hirmujutte kahekohalisest majanduslanguse protsendist mõjub rahandusministeeriumi värskeim prognoos – majandus kahaneb tänavu 5,5% ja tuleval aastal suisa kasvab 4,5% – justkui rõõmusõnum. Kardeti ju palju hullemat. Kuigi kriisi põhi võibki ju möödas olla, pole sellega rasked ajad siiski veel seljatatud, sest 2020. aasta algusega võrreldes samaväärsele jõukuse tasemele jõuame alles 2022. aastal. Pealegi põhineb kogu prognoos eeldustel, et uusi liikumispiiranguid ei tule ning koroonaviiruse levikule õnnestub järgmise aasta samaks ajaks piir panna, mis pole kahjuks sugugi iseenesestmõistetav.

Juhtkiri | Kriisi valu jääb erasektori kanda?

Kui pühapäeval võisime kergendatult hingata, sest Rally Estonial võidutsesid Ott Tänak ja Martin Järveoja – koroonaviiruse laialdane levik maailmas ei nurjanud Eesti jaoks märgilise spordisündmuse toimumist ning võidule sai tuhandetes kohale tulnud kodupublik kaasa elada otse ralliraja ääres –, siis võidujoovastust mahendab nakatumiskordaja, mis kerkis nädalavahetusel 18,36ni. Reede pärastlõunal oli näitaja 15,98 aga veel napilt nii madal, et Läti valitsus otsustas mitte rakendada eestlastele riiki sisenemisel kahenädalast eneseisolatsiooni kohustust.

Juhtkiri | Kui kauaks jagub Balti mulli?

„Pärast häbiväärset rappida saamist riigikogus poetas keegi opositsiooni jätis uudistetoimetuse kultuurimarksistidele dokumendi, mille lugemiseks riigikogu liikmel tuleb minna salastatud teabe lugemise tuppa, loovutades enne oma telefoni. /…/ Kui süüdlasi ei vallandata, tuleb lahkuda juhatuse esimehel ja seejärel süüdlastel nagunii,“ sajatas ringhäälingu nõukogu liige, EKREsse kuuluv Urmas Reitelmann pärast seda, kui ERRi portaal oli avaldanud Eesti Washingtoni saatkonna maikuise memo, milles põhjendati, miks soovitab saatkond Louis Freeh’ advokaadibüroo asemel sõlmida leping mõne teise sõelale jäänud bürooga.

Juhtkiri | Halvamaiguline peitusemäng

Kõikide keeruliste probleemide kõrval, mida koroonaviirus üle maailma kaasa on toonud, on ta pakkunud Eestile ka suure võimaluse korraldada autoralli MM-etapp. See on väikeste riikide eelis – reageerida kiirelt ja otsustavalt, kui eriolukorras on terendamas võimalus korraldada suurüritus, mida maailma suured pole seni meile usaldanud. Küll oleme olnud liiga väiksed, tundmatud, postkommunistliku taustaga, väheahvatlevad sponsorite ja reklaamiandjate jaoks.

Juhtkiri | Oleme rallirahvas

Tallinki teade, et koondatakse 400 inimest – sealhulgas kõik 225 hotellide töötajat – ning et ohus on kokku 2500 töökohta, ei jäta mingit kahtlust: turismivoogude taastumist pole nii pea oodata. 

Juhtkiri | Kas jätta Tallink päästmata?

Mida ettevaatlikum, seda parem, tuleb tõdeda üha uute koroonaviirusega nakatumise juhtumite kontekstis. Nii ilmneb, et valitsus oli ikkagi õigel teel, kui seisis vastu jalgpallimatši korraldamisele Nõmme Kalju ja Sloveenia jalgpalliklubi Mura vahel pärast seda, kui kummagi meeskonna mängija oli andnud positiivse koroonaproovi. 

Juhtkiri | Kas sport tuuakse tervisele ohvriks või vastupidi?

„Tühist nohu peaksime me võtma palju tõsisemalt ning olema valmis selleks, et tühise nohuga ei lähe kooli, ei lähe tööle, ei lähe kontserdile, ei lähe teatrisse“ – selle sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse poolt sõnastatud uue ühiskondliku normiga on raske mitte nõustuda. 

Juhtkiri | Nohu läheb kalliks maksma

Kui osa Euroopast on koroonaviiruse leviku tõkestamisel maskiusku, siis Eestis pole maskide kandmist seni veel kohustuslikuks tehtud. Samas räägivad maskide kasulikkusest nii spetsialistid kui ka poliitikud. Terviseameti järgmise juhi esimene avaldus oli, et tema on kindlasti maskiusku. Sama kinnitas värskelt ka doktor Arkadi Popov – maskidest on kasu, mask päästab elusid, maski kandmine on tõenduspõhine. Popovi avaldusega kooskõlas teatas ka peaminister, et tema kannab avalikes siseruumides maski. Kuid mida hakata peale teadmisega, et terviseameti juht või arstid on maskiusku? Tegelikult loeb isiklik eeskuju. Kui rahvas näeb uudistest, et maskisoovitajad ise maski tegelikult ei kanna, siis kuidas saakski maskikandmine kujuneda uueks ühiskondlikuks normiks.

Juhtkiri | Ebamugav mask päästab elusid

Kui pärida inimeselt tänaval, miks peab just kohalikel valimistel lisaks kommunaalpoliitikute valimisele küsima, kas põhiseadust peaks täiendama lausega, et „abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline püsiv liit“, saaks vastuseks ilmselt õlakehituse. 

Juhtkiri | Abieluküsitlus on kohalikel valimistel libateema

Varem austavalt Mati Karlovitšiks hüütud suusatreener Alaverist on nüüdseks saanud meediaga suhtlemist vältiv kriminaalkorras karistatu. Mingit puhtsüdamlikku asjade hingelt ärarääkimist – nagu seda tegi Algo Kärp – pole aga olnud, kuigi juttu jätkuks ilmselt kauemaks. Alaveri teekond suusamaailma tipust põhjamudasse on muljetavaldav, kuid pole ka ühtegi põhjust talle kaasa tunda, kuna kohtumaterjalide põhjal oli tegu teadliku valikuga.&nbsp;

Juhtkiri | Avalikustamine kui dopinguvastane relv

Juba vanarahvas teadis, et majasisest tüli ei viida klaarimiseks ilmarahva ette, sestap oli seda imelikum Helmede raadiotunnist kuulda, kuidas Martin Helme väljendas kahtlust kaitseväe juhataja pädevuse suhtes. Kusjuures tegu polnud mitte hariliku kahtlusega, vaid Helmel tekkinud küsimärk oli suisa „väga-väga tõsine“. &nbsp;

Juhtkiri | Marssalikepike Martin Helme paunas

Haigeks jäämiseks on praegu väga halb aeg. Pole ju asi ainult selles, et iga süütu külmetushaiguse puhul tuleb igaks juhuks kahtlustada kardetut koroonat, vaid raske on ka hoopis muude tervisehädadega inimestel, kellele peab perearsti tähelepanu jaguma samamoodi nagu üha kasvavale arvule koroonakahtlusega patsientidele.

Juhtkiri | Toome tagasi e-haiguslehed

Kui koroonaviirusse nakatunute arv tõuseb ning suur osa levikust tuleb pidude arvelt, siis tundub igati mõistlikuna valitsuse otsus üleriigilise öise alkoholimüügi piirangu kehtestamiseks.&nbsp;

Juhtkiri | Viirus sunnib kainemaks

Alles see oli, kui sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et koroonaviirusega nakatunute arvu kasvust hoolimata ei usu ta, et uuesti kehtestataks eriolukord. Ometi oli Peipsiääre vald, kus on tuvastatud kaks nakatunut ja terve hulk nende lähikondseid, jõudnud juba vastu võtta uusi piiranguid, mille tulemusena ei erinenuks kohalike elu eriti millegi poolest kevadisest eriolukorrast.

Juhtkiri | Eesti jaguneb viirustsoonideks?

Toimetuse arvamus on nagu kogu Õhtuleht: aus ja jõuline. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Juhtkiri

Juhtkiri | Estonia tuleks üles tõsta

Juhtkiri | Estonia huku aastapäev tuleb teisiti

Juhtkiri | Halvamaiguline peitusemäng

Juhtkiri | Ebamugav mask päästab elusid

Juhtkiri | Abieluküsitlus on kohalikel valimistel libateema (1)

Juhtkiri | Avalikustamine kui dopinguvastane relv (1)

Juhtkiri | Marssalikepike Martin Helme paunas

Juhtkiri | Toome tagasi e-haiguslehed

Juhtkiri | Viirus sunnib kainemaks

Juhtkiri | Eesti jaguneb viirustsoonideks?

Juhtkiri | Umbusaldada või mitte?

Juhtkiri | Milline seksuaalkasvatus on lubatud? (1)

Juhtkiri | Koroonasügis paneb riigikogu proovile

Juhtkiri | Kaitsekulud pole kivisse raiutud

Juhtkiri | Nõiajaht koroonale (3)

Juhtkiri | Koolielu raputatakse ilma koroonatagi?

SISUTURUNDUS

Juhtkiri | Erikomisjonide raportit ei saa ignoreerida (1)