1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Suvi on juba kohal ning me kõik tahame sooja ilma nautides mõnusalt aega veeta. <a href="https://evergreenaiamaja.ee/?v=a57b8491d1d8" target="_blank">Aiamaja</a> on selleks ideaalne võimalus!

Millega tuleks aiamaja ostes arvestada?

"Puutudes kokku selle imelise masinaga ja teades, mida head see meie organismile teeb, otsustasime rullmassaaži&nbsp;tuua hubasesse kodusesse keskkonda. Oleme loonud selle ümber midagi muud kui lihtsalt füüsilise ja sisemise poole. Tahame, et meie juurde tulles saaks inimene end hästi tunda ning tund aega keskenduda iseendale," räägib rullmassaaži Eestisse toonud Beautiful Me kehasalongi perenaine Kee Abel.

VAATA VIDEOT! | Beautiful Me rullmassaaž, mis tekitab sõltuvust

9. augustil Wagwan 2019 festivalil üles astuv Venemaa hip-hopi staar Miyagi plaanib lisaks Tallinna kontserdile nii puhata kui luua teiste Wagwanil üles astuvate artistidega uut muusikat. Festivalil tulevad esitlusele lood tuliuuelt sooloalbumilt „Buster Keaton“, kuid kindlasti saab kaasa elada Hajime I, II ja III albumite vanadele hittidele, näiteks “I Got Love”.

Augustis lauluväljakul esinev MiyaGi: Eesti kontsert saab olema unustamatu!

Vaid hästi informeeritud inimesed teavad,&nbsp; kust on võimalik hankida kvaliteetsed, mugavad, funktsionaalsed ja nägusad päikeseprillid. Erinevalt tuntud rõiva- ja spordimoebrändide pakutavast vastavad need silmakaitsevahendite nõudlikele standarditele, pakuvad hulga lisaväärtust ja on sealjuures väga mõistliku hinnaga.

Vali päikeseprillid, mis sinu silmi päriselt kaitsevad!

Mida tähendab Tallinna linnavõimu otsus peatada peatänava projekti elluviimine? Esmalt muidugi seda, et südalinnas peavad jalakäijad-ratturid leppima seniste kitsaste oludega. Projekti pildimaterjalides nähtud laiad kõnniteed ühes mugavate pinkidega ja varjulised pärnaalleed jäävad (vähemalt esialgu) kättesaamatuks unistuseks – tõsi, varemgi oli kahtlusi, kui mõnusad on need teed talvel, kui linn on hädas kitsamate teedegi puhastamisega. Teisalt pääseme vältimatust liikluskaosest, mis oleks kaasnenud tee-ehitusega ja põhjustanud palju meelehärmi ka siis, kui liiklejad uue tänavaruumiga alles harjuvad.

Juhtkiri | Autostumise teelt ärapööramine on vajalik

Tallinna ülikooli akadeemilise komisjoni otsus, et politseijuht Elmar Vaheri magistritöö pole plagiaat, tekitab vastakaid tundeid. Kergemalt võib hingata politsei- ja piirivalveameti töötajaskond, kes ei jää ilma kogenud ja kahtlemata võimekast juhist. Teisalt annab ülikooli hinnang, et lehekülgede kaupa võõraste mõtete enda omade pähe esitamise eest on õiglane karistus pelgalt lõputöö hinde alandamine (kuhu see „A“ pealt langetatakse, selgub sügisel), kellelegi kindlasti õigustuse rääkida sellest kõrgkoolist ka edaspidi kui hobusevaraste koolituskeskusest. Sellise jutuga tegi algust muide Mart Helme, kes siseministrina on Vaheri nii-öelda ülemuse rollis.

Juhtkiri | Teine kollane kaart politseijuhile

Võib vaid arvata, kas põhjust, miks haridusministeeriumi vastus palga asjus läbi rääkida sooviva Eesti haridustöötajate liidule on pikalt viibima jäänud, tasub otsida ametnike suvepuhkustest, ministeeriumi hõivatusest iseendaga (peagi ootab ees väljakolimine superministeeriumist) või kuskilt mujalt. Ent ütlematagi on selge, et häid uudiseid haridusministril õpetajaile ei ole: rahapuudus on ilmne ja riigi eelarvestrateegia palgatõuse ette ei näe.

Juhtkiri | Suvine vaikus enne streigilainet?

Aasta esimese viie kuuga tehtud kaks miljonit bussisõitu enam võrreldes mullu sama ajaga, kui maakondades piletitasuta bussid veel ei vuranud, räägib selget keelt: vähemalt osa elanikkonnast on nn tasuta ühistranspordi omaks võtnud ja ajab argiasju just sinist silti kandvate busside abil. Maainimene on liikuma pääsenud, võiks keskerakondlasest endise majandusministri Kadri Simsoni eesmärki täitunuks lugeda.

Juhtkiri | Millal lähevad tasuta bussid liiga kalliks maksma?

Kes läks 1. juulil poodi eesmärgiga leida alkoholiletist eest samasugused hinnad, nagu seni on nähtud Läti piiripoodides, pidi tõenäoliselt pettuma: mõni jaekauplus meelitas kliente küll vähem kui üheeurose õllepudeliga ja Soome laeval võis märgata veidi enam alkoturiste, ent alkoholiaktsiisi 25protsendise langetuse kogumõju saab tarbija parimal juhul tunda alles lähikuude jooksul, kui lõpevad senised laovarud. Järk-järgult langevad hinnad (sedagi eeldusel, et kaupmehed hinnavahet märkamatult lisakasumiks ei nihverda) tähendavad, et raske on ennustada seda hetke, millest alates enamik piiril ostlejatest pikemat sõitu enam ette võtta ei raatsigi.

Juhtkiri | Alkoholi hinnasõjas võitjaid ei ole?

Kui tänavu esimese viie kuuga tabati roolist 2566 alkoholijoobes juhti, siis kahjuks ei ole kahtlust, et suvekuud toovad sellele märkimisväärset lisa. Ainuüksi jaaninädalavahetus paisutas politsei statistikat 164 rikkuja võrra. Et hinnanguliselt tabatakse kõigist napsisena, narkojoobes või jääknähtudega autorooli istujaist aga vaid üks-kaks protsent, tähendab, et sellal, kui paljud lasid grill-lihal hea maitsta või otsisid sõnajalaõit, liikus Eesti teedel kuni 32&nbsp;000 potentsiaalselt ohtlikku autojuhti.

Juhtkiri | Surmasõit suitsupaki järele

Nordica viimaste uudiste taustal kerkib loogiline küsimus, milleks Eestile riiklik ja rahvuslik lennukompanii, kui rahvas sellega Tallinnast enam lennata ei saa? Otsus paljude liinide sulgemisest ei tulnud teisalt kuigi suure üllatusena. Esmapilgul võib tunduda, et pärast liinide kinnipanekut pole ju enam vaja riiklikku firmat, mis osutab teistes riikides lendamisteenust. Ei tohiks ju meelest olla läinud olukord Nordica eelkäijaga, kus äririskid ja hiigelkahjum jäid maksumaksja kanda.

Juhtkiri | Nõrgad tiivad

Eksamitulemuste ootamisega kaasnev ärevus on midagi, mis käib koolilõpetamisega lahutamatult kaasas. Uudiskünnist ei ületanud pikk ooteaeg tänavu aga mitte seetõttu, et kannatamatud abituriendid või nende pahased vanemad oleksid toimetusi kaebekirjadega pommitama hakanud, vaid põhjus oli palju praktilisem: kuna tulemused olid lubatud hiljemalt 20. juuniks, ei saanud varem lõpuaktuseid pidanud koolid noortele anda koos lõpudiplomiga ka tunnistuse kätte. 

Juhtkiri | Eksamihindajate töös on arenguruumi

Euroopa Komisjoni analüüs, mille järgi lõviosa sarnases pakendis toidukaupadest ei erine märkimisväärselt ka koostiselt, ja kui kvaliteedierinevusi ongi, siis need ei jookse Ida- ja Lääne-Euroopa piiri pidi, võiks anda kinnituse, et kui jutud Euroopas valitsevast nn toidurassismist pole suisa lausvale, siis on need vähemalt tugevalt&nbsp;ülepaisutatud.

Juhtkiri | Võitlus kräpiga on jõudnud Euroopasse

Vahepeal varjusurmas olla jõudnud veapunktisüsteemi idee autojuhtide kontrolli all hoidmiseks on nüüd uuesti ellu ärkamas. Nagu ikka, näevad initsiaatorid mõnes seniproovimata meetodis võluvitsa, millega kõik senised probleemid liikluses lahendada. Aga nagu tihtipeale, osutub väljatöötatav lahendus ammutuntud vanaks. Staažikad sohvrid mäletavad hästi nõukaaegseid auguraudadega liiklusinspektoreid, kes rikkumiste puhul juhilubasid augustasid.

Juhtkiri | Mis on veapunktisüsteemi tegelik eesmärk?

Jaanipäev on kui võimendatud läbilõige Eesti ühiskonna probleemidest ning pikkade pühade ajal tegeletakse kõige sellega, mille eest nii arstid, politsei kui päästeamet pidevalt hoiatavad. Sõnajalaõie romantilise otsimise asemel eelistab eestlane pigem üht korralikku pidu rohke söögi ja joogiga. Jaanipäevaga kaasneb suur alkoholi liigtarbimine, ülesöömine, peretülid, joobes autoroolis sõitmine, piknikuprahi ja taaraga looduse risustamine, purjuspäi ujuma kippumine, probleemid ülekäte läinud lõketega.

Juhtkiri | Peame jaanituld mõistlikumalt

Eesti riik oleks justkui lõplikult valmis, kui meil jagub jaksu hoida palgavaeste ja suhtelises vaesuses elajate armee kiuste palgal ametnikke, kes tõsimeeli menetlevad, millist ees- või perekonnanime keegi meist endale võtta soovib. Järjest detailsemate regulatsioonide valguses oli vist isegi perekonnanimede panemine mõisnike poolt loomingulisem, kui praegune ametnike tegevus.

Juhtkiri | Riiklik nimeterror

Tõsiasi, et iga neljas 1. klassi laps on ülekaalus või rasvunud, peaks meid panema tõsiselt häirekella lööma. Jahmatav on ka kaalutõusu kiirus: näiteks Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal on ülekaalulisi lapsi lisandunud poole võrra ja seda vaid kümne aasta jooksul. Lisakilodega eelteismeline on suure tõenäosusega sama murega kimpus ka täiskasvanuna.

Juhtkiri | Toitumisõpetust!

Edgar Savisaare pääsemine kohtu käest oma tervisliku seisukorra tõttu on tekitanud kummalise olukorra, kus kohtupidamiseks liiga põdura ekslinnapea tervis on piisavalt hea mitte üksnes ülejäänud kohtualuste käekäigu jälgimiseks, vaid koguni ise uue kohtuprotsessiga ähvardamiseks, nagu ta kohtuga kokkuleppele läinud Hillar Tederit hoiatas.

Juhtkiri | Keskerakond leppis kokku karistuseta pääsemises

Politseijuht Elmar Vaheri töö kõrvalt kokku pandud magistritöö plagiaadikahtlus kergitab jälle pika rea senivastamata küsimusi. Kõigepealt küsimus meie kõrgkoolide usaldusväärsusest, kui ajakirjandus suudab tuvastada plagiaadikahtluse, ülikooli enda mitmekordne sõel aga mitte. Kui väita, et plagiaadi kahtlustamine polegi lõputöö juhendaja ega retsensentide ülesanne, siis saaks kõrgkool kõik lõputööd rutiinselt läbi lasta kasvõi vastavatest tuvastusprogrammidest. Ei saa ka öelda, et tegu pole ülikoolide, vaid lõputööde autorite probleemiga, sest sellise suhtumisega sattuks kahtluse alla juba kogu Eestis pakutava kõrghariduse usaldusväärsus.

Juhtkiri | Kuidas saab ülikoole plagiaadiga lõpetada?

EKRE võib küll deklareerida, et Eesti vetoõiguse küsimus Euroopa stabiilsusmehhanismi suhtes on nende silmis punaseks jooneks, kuid mis on peaminister Jüri Ratase punane joon mitte selles konkreetses küsimuses, vaid võimuliidu puhul üleüldse? Pealegi läheb asi veel sogasemaks, sest too joon osutus hiljem olevat vaid Jaak Madisoni isiklikuks ning sugugi mitte kogu erakonna seisukohaks. Selles segapudrus peaks õigupoolest peaministrile ju inimlikult kaasagi tundma, kui vaid asjade isevoolu minna lastes ei oleks kannatajaks terve Eesti huvid ja maine.

Juhtkiri | EKRE näitas peaministrile koha kätte

Tartlaste samm jalgrataste toomisel linnapilti on muljetavaldav, sest pikalt kaagutamise asemel muneti muna kiirelt ning 750 ühiskasutatavat ratast ülikoolilinnas on muljetavaldav saavutus. Küllap saavad tartlased ajapikku ka rataste lõhkumise lastehaigusest üle. Mõne päevaga mahasõidetud kilomeetrid, mis ulatuvad mitu korda ümber maakera, on parim hinnang linna poolt pakutavale. Tagatipuks pole tegu mitte üksnes rataste, vaid suisa elektriratastega. Tegu on justkui presidendi välja öeldud mõttega möödahüppest tulevikutehnoloogiasse, kuigi algselt ütles ta seda Ida-Viru kriisi lahenduseks plaanitava järjekordse õlitehase rajamise kohta.

Juhtkiri | Tallinn eelistab autovingu rohelisele jalgrattale

Kui paljudele seostub militaarlaager väntsutuste ja ebamugavustega, mida oleks parem vältida, siis tekib õigustatud küsimus, mis vägi tõmbab sellisele üritusele puuetega inimesi, kelle igapäevaelu on üldjuhul niigi katsumusi täis. Võimalus olla kordki iseenda peremees – planeerida oma aega ja tegevust ning iseend proovile panna, kõlas läbi Õhtulehe reporterile antud vastustest. Ehk täpselt seesama, mis ajab ekstreemsustega tegelema ka puueteta inimesi. Ent kui enamik meist võtab isiklikku iseseisvust kui midagi enesestmõistetavat, on see suurele osale puuetega inimestest endiselt luksus, mida nautida jaokaupa – just sellistel, neile sobivaks kohandatud üritustel.

Juhtkiri | Keegi ei taha olla koju aheldatud

Kui lühikese ajaga on pealinna tänavatele jõudnud 400 elektrilist renditõukeratast ning 100 on kohe lisandumas, siis ei pea olema selgeltnägija, ennustamaks, et suurenenud sõiduvahendite hulk toob kaasa ka rohkem õnnetusi. Õieti oleme olnud õnnega koos, et seni on kuulda olnud vaid ühest tõsisemast õnnetusest, ja ehk olnuks seegi välditav, kui tõukeratta juht pidanuks kinni turvalise liikumise kuldreeglist: igasuguse sõiduvahendi kasutaja peab olema kaine.

Juhtkiri | Kui valmis oleme uuteks kergliiklusvahenditeks?

Möödunud nädalal sai palju tähelepanu Maalehe korraldatud eksperiment, kus testiti taimekaitsevahendi jääkide sisaldust eri päritolu marjades – murettekitav tulemus puudutas just Eesti maasikat. Ei läinud kaua aega, kui tekkisid kahtlused, kas testitud maasikas ongi üldse Eesti päritolu. Ka põllult võetud proovid näivad kinnitavat: probleem polegi ehk mitte kodumaise marja pritsimises keelatud kemikaalidega, vaid nn päritolupettuses: võõramaist marja müüakse Eesti sildi all või toimub eri marjade segamine.

Juhtkiri | Kas Eesti sildi tagant piilub Poola maasikas?

Mälu võib olla petlik, tuleb tõdeda, lugedes laulupeoliste muljeid nädalavahetuse suursündmusest: arvamused lähevad lahku selleski, kas lauluväljakul, kuhu oli pühapäeval kogunenud ligi 100&nbsp;000 inimest, oli liikumiseks ruumi küllalt või meenutas peoplats piknikutekkide ja titekärude takistusrada, kus ei pääsenud sammugi astuma. Nii tuleks ettevaatlikult suhtuda ka 30 aasta tagustesse meenutustesse, mille järgi mahub lauluväljakule tegelikult kuni 300&nbsp;000 inimest, ja seega järeldusse, et peolepääsu „ennatlikult“ sulgenud meeskond pole oma ametit väärt.

Juhtkiri | Laulupeovaimustus püsib korraldusvigade kiuste

Kui sündis Vaba Lava teatrikeskuse Narva loomise otsus, siis kiideti seda kui head näidet riigi, omavalitsuse, era- ja kolmanda sektori koostööst, mis loob uusi võimalusi kultuurivaldkonnas. Kelle vastutada on aga teatri edasine käekäik, kui üks osapooltest otsustab teatrisse rahaliselt enam mitte panustada, tuleb küsida nüüd, kui Narva on tagasi lükanud mitu järjestikust rahataotlust.

Juhtkiri | Veel üks tagasilöök Narvale?

Kas habras tasakaal rahvapeo ja kommertsürituse vahel ei hakka juba liiga viimase poole kaldu kiskuma, tuleb küsida suursündmusega kaasas käiva äritegevuse valguses. Tantsupeo proovideks kokku tulnud janustele-näljastele rahvamassidele viiekordse juurdehindlusega arbuusikuubikute müümine võib ju olla ärilises mõttes geniaalne, ent aitab kaasa kuvandi loomisele, et laulupidu on tänapäeval esmajoones jõukama pealinnarahva pidu.

Juhtkiri | Kas laulupidu on kallis?

Maalehe korraldatud eksperiment, kus saadeti laborisse analüüsimiseks Eesti turult ostetud Poola, Kreeka ja kohalikku päritolu maasikad, tõi jahmatava tulemuse: üle piirnormi putukatõrjevahendi jääke leiti just kodumaisest marjast. Seejuures on dimetoaat ja ometoaat maasikakasvatuses suisa keelatud ained. Ja mõjuva põhjusega – tegemist on närvimürgiga, mis mõjub nii alla neelates, sisse hingates kui ka nahakontaktil.

Juhtkiri | Kole maasikaplekk marjakasvatajate kuuerevääril

Toimetuse arvamus on nagu kogu Õhtuleht: aus ja jõuline. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Juhtkiri

Juhtkiri | Autostumise teelt ärapööramine on vajalik (2)

Juhtkiri | Teine kollane kaart politseijuhile (29)

Juhtkiri | Toitumisõpetust!

Juhtkiri | Keegi ei taha olla koju aheldatud (3)

Juhtkiri | Kui valmis oleme uuteks kergliiklusvahenditeks? (11)

Juhtkiri | Kas Eesti sildi tagant piilub Poola maasikas? (18)

Juhtkiri | Laulupeovaimustus püsib korraldusvigade kiuste (8)

Juhtkiri | Veel üks tagasilöök Narvale? (6)

Juhtkiri | Kas laulupidu on kallis? (31)

Juhtkiri | Kole maasikaplekk marjakasvatajate kuuerevääril (8)

Juhtkiri | Suvine vaikus enne streigilainet? (20)

Juhtkiri | Millal lähevad tasuta bussid liiga kalliks maksma? (7)

Juhtkiri | Alkoholi hinnasõjas võitjaid ei ole? (4)

Juhtkiri | Surmasõit suitsupaki järele (3)

Juhtkiri | Nõrgad tiivad (3)

Juhtkiri | Eksamihindajate töös on arenguruumi

SISUTURUNDUS

Juhtkiri | Võitlus kräpiga on jõudnud Euroopasse (3)

Juhtkiri | Mis on veapunktisüsteemi tegelik eesmärk? (9)

Juhtkiri | Peame jaanituld mõistlikumalt (1)

Juhtkiri | Riiklik nimeterror (19)

Juhtkiri | Keskerakond leppis kokku karistuseta pääsemises (10)

Juhtkiri | Kuidas saab ülikoole plagiaadiga lõpetada? (13)

Juhtkiri | EKRE näitas peaministrile koha kätte (26)

Juhtkiri | Tallinn eelistab autovingu rohelisele jalgrattale (5)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED