1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Statistikale tuginedes võib tänase seisuga Soomes elada umbes 60 000 eestlast, kuid eestlaste tegelik arv võib olla hoopis suurem ja ka Soome maksuresidentide hulka kuulub järjest rohkem eestlasi. Kuidas aga Soomes elades võtta mugavalt ja soodsalt laenu?

Milline on Soomes kõige mõistlikum viis võtta laenu?

Sügis pole enam mägede taga, mistõttu võiks juba praegu mõelda, kuidas koolituste abil tõsta tööjõuturul oma turuväärtust ja seega ka sissetulekut. Üks võimalus oleks õppida <a href="https://iluteeninduskool.ee/" title="" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Eesti Iluteeninduse Erakoolis.</a>

Anna oma karjäärile uus hoog Eesti Iluteeninduse Erakoolis

Kas sa tunned, et oled oma suhtest veidi väsinud? Või on sinu partner üha kaugemaks jääv? Sa ei ole oma murega üksinda. <a href="https://www.menshealth.com/sex-women/a25692291/bored-with-your-relationship/" title="" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Men’s Health</a>i küsitlusele vastanutest oli suisa 80% tüdinenud oma suhtest.&nbsp;Lahutustele spetsialiseerunud juhtiva advokaadibüroo <a href="https://www.menshealth.com/sex-women/a32435352/common-reasons-for-divorce/">Cordell &amp; Cordell</a> tegevjuhi Scott C. Trout kogemuse&nbsp;põhjal võib lahutuste peamised põhjused võtta kokku selliselt: nii nagu vestluseid alustatakse, nii nad üldjuhul ka lõpevad! Seepärast on oluline hea läbisaamise nimel eelkõige kontrollida seda, kuidas sa ise oma partneri poole pöördud ja oma suhtumist sõnadega väljendad. Tipp-põhjuste hulgas domineerib ka seksuaalse läheduse puudus.

Kuidas saada suviselt võimas erektsioon looduslike abivahenditega?

Voodipesu on just selline ese majapidamises, mis aja jooksul pesemise, masinas kuivatamise ja triikimise tõttu kaotab kena ja korrektse väljanägemise. On selge, et voodipesu tekstiilid kuluvad aja jooksul täpselt samuti läbi nagu käterätikud või saunalinad. Samas on aga huvitav tõsiasi, et voodipesu väljavahetamine majapidamises kipub ühel või teisel põhjusel liiga kaugesse tulevikku edasi lükkuma.

Nipid, mis annavad voodipesule pikaajalise eluea

Kas järgmisest nädalast lasevad kümned tuhanded senini tõrksad end koroonaviiruse vastu kaitsepookida ning eriti suure hüppe teeb vaktsineeritus eakate, venekeelsete ja peagi koolipinki naasvate noorte seas? Kuigi sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ja asekantsler Maris Jesse pole enam ametis, siis oleks naiivne arvata, et vaktsineerimiskorralduse kitsaskohad paranevad üleöö. Õigemini ei pruugi senised mured laheneda ka uute inimeste ametisse asudes, kui otsustajana jätkab end kehtestamast hoidunud tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Juhtkiri | Tanel Kiige pääsemine

Kuigi alkoholijoobes ja agressiivselt käituvate kodanike korrale kutsumine on politsei igapäevatöö osa, juhtub Eestis väga harva, et ründaja kaotab selle käigus oma elu. Kahjuks juhtus just nii pühapäeva õhtul Läänemaal Haeska külas, kui 28-aastane mees lõi hoiatuslasust hoolimata üht politseinikku kaikaga, misjärel võeti ta maha surmavate laskudega.

Juhtkiri | Politsei peab säästma elusid

Pole midagi parata: kui saare ja mandri vahel inimesi vedava praamiga juhtub õnnetus ja remonditöödeks kulub eeldatavasti mitu nädalat, nagu juhtus kolmapäeval tehnilise rikke tõttu juhitamatuks muutunud parvlaevaga Tõll, siis pikeneb ootejärjekord tunduvalt neile, kes soovisid suvepuhkuse ajal nautida saareelu ja sealseid arvukaid üritusi. Kuna õnnetus juhtus Muhumaal, siis on küsitav, kuivõrd õiglane on tuua Saaremaale sõitjaid teenindama 150 autot mahutav parvlaev Tiiu, andes hiidlastele nädalavahetuseks vahetuskaubaks 68 autokohaga vana Regula. Vähe leevendust pakuvad ka lisalennud saartele, kui korraga saab üle viia mõnikümmend inimest.

Juhtkiri | Väiksemale kehvema praami valu

Kas Keskerakond saab endal püksipõlved rahulikult puhtaks kloppida pärast seda, kui Mailis Reps, kes sattus möödunud nädalal järjekordsesse maksumaksja raha väärkasutamise skandaali, pole enam erakonna aseesimees ega fraktsioonijuht? Kusjuures viimaseks sai Reps alles siis, kui ta oli ministriametist avalike vahendite võimaliku korruptiivse kasutamise skandaali puhkemise tõttu juba tagasi astunud. Viimane pool aastat on toonase otsuse kummalisust üksnes rõhutanud, sest pole ju kriminaaluurimise all olev poliitik sel positsioonil olnud kuigi nähtav Keskerakonna huvide kaitsja, sest ta on vältinud suhtlust meediaga – seda kõikidel teemadel.

Juhtkiri | Kas Keskerakond muutub?

Kui eestlane veedab mõnusalt aega suvistel üritustel, siis pahatihti ei puudu sealt enam ka koroonaviirus – teada on juba 33 nakatunuga lastelaagrikoldest ja nakatumiste jadast, mis sai alguse muusikafestivalilt Beach Grind. Rally Estonialt viiruse kaasa toonute arvud tuleb aga alles kokku lüüa, kui rallisõpradel esimesed haigussümptomid avalduma hakkavad. Kui midagi meenutada eelmisest suvest, siis seda, et ühest koldest võib siseturismi kaasmõjul alguse saada mitu uut ja vastu sügist hakkab nakatunute koguarv ilmselt kasvama. Viimasel ööpäeval tuvastati viirus 94 inimesel.

Juhtkiri | Koroona ei puhka

Valitsuskoalitsiooni presidendikandidaadi kandidaadi Jüri Raidla loobumine talle pakutud toetusest on korraga hea ja halb. Hea sellepärast, et tee hoitakse vaba neile võimalikele kandidaatidele, kellele on riigipeaks saamine tõeline kutsumus ja kellel on selleks (enda hinnangul) olemas kõik vajaminevad omadused – peab ju kogenud õigusteadlane ja riigireformi eestkõneleja end küll tugevaks põhiseaduse valvuriks ja riikluse visiooni kandjaks, ent jääks enda sõnul jänni Eesti esindamisega välismaailmas. Ootame samasugust eneseteadlikkust ka kõigilt teistelt kandidaatidelt!

Juhtkiri | Kes trikitab presidendivalimistega?

Kuigi esmapilgul paistab kentsakas, et riik, mis lubas oma inimestel teisest pensionisambast raha vabalt välja võtta, teeb nüüd pingutusi, et niimoodi otsustanuid viimasel hetkel ümber veenda, on see paraku asjade loomulik käik. Esiteks muidugi sellepärast, et valitsuskoalitsioon, mis pensionireformile hoo sisse lükkas, pole enam sama, mis nüüd muudatuse jõustumise ajal. Teiseks on rohkem kui 150 000 esimeses voorus lahkuja seas kahtlemata neid, kel oleks objektiivselt soodsam kogumisega jätkata või vähemalt raha väljavõtmisega oodata.

Juhtkiri | Pensioniraha ootel Eesti

Kõik, mida me teame endise haridus- ja teadusministri Mailis Repsi kriminaalasjast, viitab sellele, et kõrge keskerakondlase eksimused riigi ja isikliku rahakoti segiajamisel polnud sugugi juhuslikku laadi, vaid endine minister toimetas põhimõttel, et maksumaksja kanda jääb kõik, mida on ametnikel võimalik paberil väänata tööga seotud kuludeks – kuitahes kaudne see seos tegelikult oli.

Juhtkiri | Keskerakondlik riigi riisumise muster

Paremat tõestust sellele, kuivõrd vajalik oli Estonia vraki ja sealse merepõhja uurimine tänapäevase tehnikaga, kui avastus, et seni poolavatuks peetud vööriramp on tegelikult täiesti lahti, oleks raske tahta. Nii tingib uus uurimine kohese vajaduse mööda uusi niidiotsi edasi liikuda: kas ramp lebab täiesti lahtiselt või ripub ühe hinge küljes, nagu väideti Rootsi meedias? Millised täpselt on purunemiskohad, kas vigastused on loodusjõudude tekitatud või võib mängus olla inimkäsi? Viimasel juhul tekib omakorda küsimus, miks pole midagi märganud Soome piirivalve ja mida võidi vrakilt otsida.

Juhtkiri | Kas tõstame vraki üles?

„Inimesed peavad olema kaitstud ja kaitstuse tagab vaktsineerimine. Kui tahad sõita Elroni rongiga, kui tahad minna kooli 1. septembril, pead olema vaktsineeritud. Avalikesse kohtadesse peaksid inimesed minema siis, kui nad on vaktsineeritud,“ kõlab üllatava sõnumina liberaalse erakonna endise juhi suust. Eurosaadik Andrus Ansipi mure Eesti kahanenud vaktsineerimistempo pärast on loomulikult mõistetav, ent inimeste põhivabaduste kallale asumine olukorras, kus viiruse tõkestamiseks on muidki võimalusi, mitte nii väga.

Juhtkiri | Hea, et Ansip pole peaminister

Olgugi et tänavuse rannailma üle oleks patt nuriseda, on ühtlasi selge see, et kui õhutemperatuur on mitu nädalat peaaegu vahet pidamata üle 25 kraadi, mõjub see kurnavalt eelkõige nõrgema tervisega inimestele. Pealegi on vaks vahet, kas suveilm langeb kokku puhkusega ja ilusat aega saab nautida näiteks isiklikul suvilaõuel võrkkiiges lesides ja ülekuumenenud keha vajaduse korral merre kastes või tuleb aasta kõige palavam aeg veeta päeval konditsioneerita töökohal ja öösel jahutuseta kortermajas.

Juhtkiri | Vajame kaitset tapva kuumuse eest

Kütuste hinnad tanklatablool võtavad viimasel ajal silme eest mustaks. Möödunud nädalal nähti siinmail ära isegi absoluutne hinnarekord, kui mootoribensiin 95 maksis 1,469 eurot liiter.

Juhtkiri | Kas kallis kütus on paratamatus?

Et järgmisest nädalast on täiendava kontrollita lubatud sisetingimustes koguneda vaid 50 ja õues 100 inimesel, satub enamik meist varem või hiljem olukorda, kus uksel palutakse esitada nakkusohutust tõendav dokument. Kuigi see on meie kõigi huvides, et rutiinne kontroll kulgeks võimalikult kiiresti ja sujuvalt, on raske nõustuda tervise- ja tööministri Tanel Kiigega, et enamikul juhtudel piisab tõendi visuaalsest kontrollist.

Juhtkiri | Koroonapassi kontroll nagu näitemäng

Ruumipuudus Elroni rongides pole tekkinud ühe suvega, millest annab aimu, et rongifirma piiras juba 2019. aasta suvel jalgrataste transporti nädalavahetusel suurema nõudlusega väljumistel. Toonasest sammust jäi liiga palju ruumi võtvate ratturite rongist tõrjumisel ilmselt väheks, sest nüüd teatas Elron, et alates 26. juulist tuleb ratturitel oma sõiduvahendile osta poole hinnaga pilet – mõnel liinil tähendab see sõidu kohta enam kui kaheksaeurost lisakulu.

Juhtkiri | Kitsikuses rattur maksku rongisõidule peale?

Pärast mitmekuulist ootamist on lõpuks alanud riiklik vaktsineerima kutsuv kampaania „Pane õlg alla!“, mis ei tohiks alates möödunud nädalast märkamata jääda kellelgi, kes käib kodust väljas, vaatab televiisorit, loeb uudiseid netist või sirvib näiteks paberlehte.

Juhtkiri | Vaktsineerimiskampaaniat toetagu selged sõnumid

Lageraie Haapsalu peatänaval, kus vastavalt linnapea Urmas Suklese põhjendustele saeti maha umbes kilomeetripikkune pärnaallee ei saanud mõistagi jätta nii Haapsalu elanikke kui linna külalisi šokeerimata. Kuigi ükski linnaruum ei saa olla igavesti muutusteta, võib mastaapne ümberkujundus olla vägagi ehmatav, eriti kui rahval pole olnud puude mahavõtmise mõttega harjumisaega. Kõik käis sedavõrd kähku, et spetsialistide kommentaarid tulid alles pärast puude kiiret mahavõtmist ning linnapea väidetega poldud sugugi nõus.

Juhtkiri | Suklese kirves

Kuigi teoreetiliselt oleks võimalik presidendi äravalimiseni kõige varem jõuda juba 10. augustil, siis realistlikum näib olevat tõdemus, et Eesti saab (uue) riigipea hiljemalt oktoobris. Igatahes kuuleme viimasel ajal palju rohkem neist, kes paluvad end presidendikandidaadina mitte kaaluda, kui neist, kes on avalikult teatanud, et näevad end võimaliku tulevase riigipeana. Seega võiks irooniliselt küsida, kas teekond EKRE juhi Martin Helme peas, mis peaks viima Henn Põlluaasa riigipeaks saamiseni, kujutab endast maanteed, kus sõidabki ainult üks auto?

Juhtkiri | Presidendiameti tuhmunud sära

Sel nädalal toimuvad parlamendierakondade kohtumised teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega viivad meid suurte sammudega edasi võimaluseni, et president suudetakse vahepeal ummikusse jooksnud otsingute kiuste siiski parlamendis ära valida.

Juhtkiri | Tarmo Soomere võimalus

Kui varem eelnes maskide kohustuslikuks tegemisele maskikandjate hulga järkjärguline suurenemine avalikus ruumis, mida toetasid erineva nõudlikkusastmega riiklikud soovitused, siis alates esmaspäevast ühissõidukites taas nähtavad maskid ilmuvad sinna ilmselt eelkõige seetõttu, et valitsus tegi nende kandmise kohustuslikuks.

Juhtkiri | Mask kui sõnum

Kaja Kallase valitsus on oma ametiaja jooksul teist korda samasse ämbrisse astumas: kui hilistalvel magati haigestumise kasv õigel ajal maha ja tehti piirangute ühtlustamise sildi all hoopis leevendusi, siis kolmanda laine algus jäi õigel ajal märkamata ministrite suvepuhkuse tõttu. Tulemuseks on kolmekohalised arvud uusi nakatunuid päevas ja vajadus lajatada korraga mitme uue piiranguga. Kui talvel ei saanud toona veel kogenematu valitsus toetuda vaktsiinidele, mis säästavad ühiskonda koormavatest piirangutest, sest neid laekus piltlikult öeldes tilkhaaval, siis nüüd tuleb vaadata peeglisse, miks hoolimata külluslikest varudest on peaaegu pool elanikkonnast endiselt vaktsineerimata.

Juhtkiri | Kas piiranguid saanuks vältida?

286 438 Eesti elanikku saavad lähipäevil ebameeldiva teate, et isikut tõendavate dokumentide andmebaasist on alla laaditud nende dokumendifoto ja ühtlasi õnnestus kurjategijal juba varem hankida nende nimi koos isikukoodiga. Isegi kui sellest vahejuhtumist ei sünni kellelegi materiaalset ega füüsilist kahju, mõjub väga häirivalt kasvõi teoreetiline võimalus, et riigile usaldatud andmed võiksid sattuda kellegi kolmanda kätte ja olla näiteks identiteedivarguse või võltsdokumentide loomise aluseks.

Juhtkiri | Kas meie isikuandmed on kaitstud?

Eesti rahval on põhjust end petetuna tunda, sest nagu selgub riigikontrolör Janar Holmi märgukirjast peaministrile, siis alates maikuust on igal nädalal olnud üle kümneid tuhandeid vaktsiinidoose, kuigi meile on pidevalt korratud, et vaktsineerimistempot hoiab tagasi just vaktsiinide puudus. Jah, doose oli üle isegi ajal, mis inimesed olid valmis kümme tundi arvuti läheduses ootama, et broneerida vaktsineerimisaeg ja saada enne suve kätte esimene süst. Võimalik on see olnud üksnes seetõttu, et vaktsineerimise korraldajad on kaitsepookimise edenemisest kõneldes olnud süsteemselt ebamäärased ja teadlikult vältinud faktide avalikustamist, mis võiksid paljastada puudujääke nende endi töös.

Juhtkiri | Ilma vaktsineerimisplaanita kuristiku poole

Töönädala algusega ühele ajale sattunud kuumalaine tähendab paljudele inimestele seda, et nad peavad suure osa päevast veetma tingimustes, mida on raske välja kannatada. Paraku võib arvata, et juuni keskpaigast tööinspektsioonile laekunud 40 kaebust, milles kurdetakse töökohal valitseva talumatu kuumuse üle, on vaid jäämäe veepealne tipp: saab ju mitmest kaebusest lugeda, et kannatatud on tegelikult juba mitu suve, kuid tänavuse enneolematult sooja hooajaga sai mõõt lõplikult täis. Sageli kardetakse (ja mitte alati asjatult), et tööandja peale kaebamine seab kaebaja halba nimekirja. Hirmust kaotada töö ohverdatakse pigem oma tervis.

Juhtkiri | Töötaja ei pea taluma kuumust

Kes end alanud nädalal kahedoosilise koroonavaktsiiniga kaitsepookida laseb, see saavutab olenevalt valitud vaktsiinist immuunsuse septembri teiseks või kolmandaks nädalaks. Kuigi praegu võib tunduda, et viiruse üleskorjamiseks peab olema lihtsalt eriti halb õnn, siis sügisel on hoopis tõenäolisem mõne nakatunuga ühte seltskonda sattuda – praegune ööpäevaringne 100 ringis tuvastatud haigete arv võib teadusnõukoja liikme Krista Fischeri prognoosi kohaselt tõusta sügise alguses lausa 1000ni!

Juhtkiri | Hoiame ära riigi lukkupaneku

Toimetuse arvamus on nagu kogu Õhtuleht: aus ja jõuline. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Juhtkiri

Juhtkiri | Tanel Kiige pääsemine (3)

Juhtkiri | Politsei peab säästma elusid (24)

Juhtkiri | Koroonapassi kontroll nagu näitemäng (16)

Juhtkiri | Tarmo Soomere võimalus (21)

Juhtkiri | Mask kui sõnum (8)

Juhtkiri | Kas piiranguid saanuks vältida? (7)

Juhtkiri | Kas meie isikuandmed on kaitstud? (8)

Juhtkiri | Ilma vaktsineerimisplaanita kuristiku poole (10)

Juhtkiri | Töötaja ei pea taluma kuumust (4)

Juhtkiri | Hoiame ära riigi lukkupaneku (78)

Juhtkiri | Väiksemale kehvema praami valu (7)

Juhtkiri | Kas Keskerakond muutub? (27)

Juhtkiri | Koroona ei puhka

Juhtkiri | Kes trikitab presidendivalimistega? (5)

Juhtkiri | Pensioniraha ootel Eesti (8)

Juhtkiri | Keskerakondlik riigi riisumise muster (163)

PÕNEVAT JA KASULIKKU

Juhtkiri | Kas tõstame vraki üles? (26)

Juhtkiri | Hea, et Ansip pole peaminister (3)

Juhtkiri | Vajame kaitset tapva kuumuse eest (8)

Juhtkiri | Kas kallis kütus on paratamatus? (10)

Juhtkiri | Kitsikuses rattur maksku rongisõidule peale? (16)

Juhtkiri | Vaktsineerimiskampaaniat toetagu selged sõnumid (20)

Juhtkiri | Suklese kirves (36)

Juhtkiri | Presidendiameti tuhmunud sära (15)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed