1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Rahakasvatamine koosneb vähemast kulutamisest, rohkem teenimisest ja õigetest finantsotsustest. Siinkohal on kokku koondatud mõned mõtteterad, millele võiks igapäevaste otsuste juures mõelda.

KAS TEADSID? 10 head tähelepanekut investeerimisest ja säästmisest!

„Kui mulle helistati Coopist ja autovõidust teada anti, jäin seda üsna kohe uskuma. Samas, kui kõne sai läbi, hakkasin kahtlema, kas see ikka oli tõsi…“ tunnistab märtsikuu ostude põhjal Coopi autoloosis uue Toyota Rav4 võitnud Illimar Ormus (35).

VIDEO | Coopi autoloosi võitja: esimene sõit uue autoga? Loomulikult Coopi poodi!

Me kõik oleme väsinud ja tüdinud koroonaviirusega tekkinud piirangutest ja pidevast nakatumisohust. Paraku on enamik ekspertidest arvamusel, et uus viirus ei kao täielikult niipea ja meil kõigil tuleb kohaneda ning õppida elama koos selle nähtamatu vaenlasega. Lisaks koroonaviirusele on meie ümber veel ka teised „tavalised“ viirused – rinoviirus, paragripp, gripp.

Just nende viie aine tarbimine aitab sul end viiruste eest kaitsta!

Väikeliising pakub enda kevadkampaania raames aprilli lõpuni soodsamat intressi – aga kuidas toode toimib?

Väikeliising sõidukitele aprilli lõpuni soodsam! Kehtib ka FIE-le

Tallinna raha liikumine abilinnapea Kalle Klandorfi ja linnapea Mihhail Kõlvartiga seotud spordiklubidele, võistkondadele ja alaliitudele ei üllata muidugi millegagi. On ju segasest rahajagamisest varemgi kirjutatud. Paraku pole see seganud raha sisseharjunud moel edasi liigutada ega ole sundinud ka kogu protsessi läbipaistvamaks muutma ja kindlaid reegleid kehtestama. Võib julgelt öelda, et varjatud rahajagamine on tüüpiline näide kõigest sellest halvast, mida Keskerakonna kauaaegne (ainu)võimul viibimine on endaga Tallinnas kaasa toonud.

Juhtkiri | Klandorfi ja Kõlvarti keskerakondlikud kombed

Nii nagu piirangute kehtestamisel tundus eriti ettevõtjatele, aga ka osale rahvast, et keelde ja sulgemisi on liiga palju, nii nurisetakse ka nende leevendamisel, et miks nii hilja ja nii vähe. Sootuks teisel seisukohal on aga tervishoiueksperdid, kelle hinnangul on nakatumine veel liialt kõrge, jaanuari tasemel, et piiranguvaba elu juurde tagasi pöörduda.

Juhtkiri | Kindlad reeglid vaktsiinituile ja reisisellidele

Põhiseaduses on sätestatud, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Samas paragrahvis on märgitud, et seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Juhtkiri | Protest koroona ajal

Kaja Kallas esitles 74 päeva pärast oma valitsuse töölehakkamist valget raamatut, mille abil peaks riigi koroonakriisist välja tüürima. Võimuliidule peaks nüüd tänulik olema, sest sellise plaani väljatöötamist lubati veebruari algul avalikustatud 100 päeva plaanis. Samas on selge, et laiade masside lugemislauale too 36-leheküljeline paljusõnaline, kuid ebamäärane plaan ei platseeru.&nbsp;

Juhtkiri | Valge raamat jätab otsad lahti

Kui vaktsineerimist korraldavad poliitikud pole varsti juba poole aasta jooksul üle 65aastaste vanuserühmani jõudnud, et nood end vaktsineerida laseks, siis tuleb vaid imestada, kuidas erakonnad on valimistel pensionärideni jõudnud ja nende hääled kätte saanud. Arvutiga sina peal noorematele süstimiskorraldajaile võis tulla üllatusena, et kõik eakad ei loegi e-Eesti postkasti, kuid nädalavahetusel astuti uuesti sama reha otsa, kui paaripäevase netikampaania tulemusel tahtis eakate asemel süsti saada hoopis mobiilsem noorem põlvkond, keda korraldajad pidid keskuste juurest laiali ajama.

Juhtkiri | Kuidas viia vaktsiin iga eakani

Olukorras, kus riigil pole teise koroonalaine ajal enam sellist kõneisikut, nagu oli möödunud kevadel kõigi poolt aktsepteeritud Arkadi Popov, võivadki sõnumid lonkama hakata. Eriti kui rääkijaid on palju ning nende jutt kas ei kattu või siis on suisa vastukäiv: Kaja Kallas, Tanel Kiik, Maris Jesse, Üllar Lanno, Rain Laane, Külli Friedemann, Urmas Sule, Irja Lutsar, Andres Merits, Krista Fischer... Arvamuste paljususes polegi ju iseenesest midagi halba, kuid kriitilisel ajal oleks siiski hea, kui meil oleks selge sõnumiga eeskõneleja, keda kuulatakse.

Juhtkiri | Jüri Ratase vaktsineerimissõnum

Võimuliidu kava anda politseile juurde õigusi maskieirajatega karmimaks käitumiseks ja piirangunõuetest kinnipidamise kontrollimiseks ka inimeste kodudes on kahe teraga mõõk. Juba möödunud kevadest saadik võib paljusid häirida, kui osa inimesi korduvatest manitsustest hoolimata ei taha maski kanda. Liiati on praeguseks toimunud juba maskivastaste meeleavaldused ja turvameestega rüselemine ostukeskuses. Kas aga ainsaks lahenduseks on politseile trahvimisõiguse andmine?

Juhtkiri | Saadame politsei koroonarünnakule

Kas lihavõttenädalavahetusel toimunud vaktsineerimistalgud tuleb tunnistada läbikukkunuks, kui earühmale 65+ mõeldud üritusel tekkis ühel päeval pealinna vaktsineerimiskeskuste uste taha elav järjekord sadadest igas vanuses inimestest ning järgmisel päeval – pärast ministritelt ja ametnikelt kõlanud noomitusi – vaatasid piltidelt üle Eesti vastu valdavalt tühjad saalid? 

Juhtkiri | Massvaktsineerimise õppetunnid

Pikk pandeemiaperiood koos piirangute, kodukontoris töötamise, õpilaste distantsõppe ja lasteaialaste kojujätmisega üksnes rõhutab, kuivõrd oluline on nii vaimse kui ka füüsilise tervise seisukohalt ükskõik milline aja mahavõtmise võimalus. Suur reede riigipühana annab kolmepäevase pika nädalavahetuse. Kuid Eesti astub muu Euroopaga teist sammu teise ülestõusmispühaga, mis mujal on samuti riigipüha, kuid meil mitte.&nbsp;

Juhtkiri | Nuditud pühad

Küllap on paljud unistanud sellest, mida nad teevad siis, kui koroonapandeemia taandub ja kodukontorist-koolist saab naasta normaalsusesse – kes võtab pikemaks ajaks aja maha, kes reisib kuhugi kaugele. 

Juhtkiri | Tervishoiukriis ei lõpe koroonaga

Kes nõustuks võtma 300 eurot laenu, mille eest tuleb kolme nädala pärast laenuandjale tagasi maksta 450 eurot? Ilmselt vaid viimases hädas inimene, kellele pole nõus raha väljastama isegi kiirlaenukontorid või pere ja sõbrad.

Juhtkiri | Kelle asi on võlgnike ärakasutamine?

Olgugi, et koroonaviirusega nakatunute arv näitab esimesi langusmärke, on haiguse levik teadaolevalt siiski liiga suur, et end ühiskonnana lõdvaks lasta. Pigem vastupidi: kui eesmärk on võimalikult piirangutevaba suvi, siis on tarvis pingutada korraga mitmel rindel: kasutada võimalikult kiiresti ära kõik riiki saabuvad vaktsiinidoosid, hoida isiklike kontaktide arv miinimumis ja senisest rohkem (kiir)testida.

Juhtkiri | Testige Lasnamäed!

100 000 Venemaa sõjaväelase koondamine Ukraina piiride lähedusse teeb mõistagi ärevaks mitte ainult Ukrainat ja lääneriike, vaid kõiki neid, kes vähegi ajalugu tunnevad, sest mustrid kipuvad korduma: Gruusia sõda, Krimmi annekteerimine ning varasemast kasvõi Eesti okupeerimine teise maailmasõja hakul. Pole üllatav, et pandeemia ja sanktsioonidega kaasunud vaesumist võib Kreml tahta varjata patriootliku vahu üleskloppimise ja sõjalise malakaga vehkimise taha.

Juhtkiri | Lääne selge signaal Venemaale

Oleme küll saanud kaasa elada riigikogulaste ja valitsuse liikmete vaktsineerimisele ning saanud lugeda Tanel Kiige aruannet, kuidas ta end tundis pärast vaktsiinisüsti, kuigi mitte seda ei ihale üldsus kuulda sotsiaalministri suust. Praeguseks on vaktsineerimine käinud juba tervelt kolm kuud, kuid pole erilist põhjust uhke olla, et Eesti on Euroopas vaktsineerimise näitajatelt üsna esirinnas, sest terves Euroopa Liidus on näitajad vaktsiinipuudusel ühtlaselt madalad.&nbsp;

Juhtkiri | Eakad on endiselt vaktsineerimata

Kütusemüüja Olerex teatas töötajatele, et vaktsineerimisest keeldumise korral on võimalik nende tööleping ühepoolselt lõpetada. See seab raskete valikute ette mitte üksnes konkreetsed töötegijad, vaid terve ühiskonna: kas teisedki tööandjad peaksid alluvatelt nõudma suuremat isiklikku panust võitluses pandeemiaga; ja mida teha, kui selline nõudmine töökohal esitatakse?

Juhtkiri | Sunniga ei saa vaktsineerida

Majandusminister Taavi Aasa plaan, mis seadusena vastuvõtmisel annaks taastuvenergiatasu tervelt 85protsendilise soodustuse enim elektrienergiat tarbivatele suurettevõtetele, näib esmapilgul kena. Sest kellel saaks midagi olla selle vastu, kui madalam elektrihind peibutaks Eestisse rohkem investoreid ja suurtootmist ning annaks meile naabrite ees eelise. Vallanduks ahelreaktsioon: paraneks tööhõive ja kaubavahetus, riigi tulud suureneksid erinevate maksude laekumisega.

Juhtkiri | Taavi Aas lajatab elektrimaksuga

Viljandi haigla avastus, et neile hooldekodust toodud patsiendid olid alatoidetud ja vedelikupuuduses jäetud abitusse seisu, kergitab küsimuse, kas Eestis võib hooldekodu avada igaüks, kel selleks soovi, ning kas hooldekodude seinte vahel toimuvani ulatub peale sealsete elanike omaste ka veel riigi kontrolliv silm. Viljandi haiglasse toimetatud elanikud mõlemad surid, kuigi tänapäeval ei tohiks keegi surra nälja, janu ja hooldamatuse tõttu, ehkki Eesti kahtlemata peab end arenenud riigiks.

Juhtkiri | Hooldekodudes toimuv luubi alla

Sel nädalal koguneb valitsus, et otsustada, milliseid koroonapiirangute leevendusi saab Eesti ühiskond endale alates 26. aprillist lubada, ilma et satuksime nõiaringi, kus neist loobumisele järgneb järsk nakatumiste kasv. Kuigi lõpliku otsuse langetab valitsus, saab teadusnõukoja soovitustest ja ministrite väljaütlemistest aimu, milline võiks riiklik avamisstrateegia olla: kõigepealt avada osaliselt koolid ja välitingimustes laste huvitegevus, seejärel võib alates maist kaaluda teistegi välitegevuste lubamist. Väljavaade piirangute leevenemiseks on igatahes paljulubav, sest mai alguseks peaks uute nakkuste päevane arv langema 200 juurde ja haiglaravil viibijategi hulk on juba kahanemas.

Juhtkiri | Millal jõuab vaktsiin sinuni?

Hoolimata Astrazeneca koroonavaktsiini tabanud mainekahjust on kümnetel tuhandetel Eesti õpetajatel, päästjatel ja politseinikel jõudmas kätte aeg, et saada teine vaktsiinidoos. Mõistagi on vahepealsed nädalad tekitanud ses osas mitmeid lisaküsimusi või ka kõhklusi, seda enam, et praegu seda vaktsiini ei soovitata kasutada enam alla 60-aastastel ning nii mõnigi riik on otsustanud ristkasutuse kasuks, ehk süstib esimese doosi AZ vaktsiini saanutele teise doosina hoopis Pfizeri vaktsiini.

Juhtkiri | Teise doosi ootel

Valimiskünnisega maadlevate erakondade kohta – Isamaal on see viimastel andmetel 5,7% ja sotsiaaldemokraatidel 6,7% – on kumbki erakond viimasel ajal edukalt pilti pääsenud. Paraku mitte uute algatuste ja tähelepanu püüdvate seisukohtadega, vaid kummastava otsuse tõttu pikendada kummagi erakonna praeguse juhatuse volitusi aasta võrra. Miks ei kasuta madalseisus erakonnad pool aastat enne kohalikke valimisi võimalust oma kuvandi värskendamiseks?

Juhtkiri | Isamaa ja sotsid valisid paigalseisu

Jaanuaris, vahetult enne uue valitsuse ametisse asumist lubas EKRE üks juhtfiguure Mart Helme, et Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsiooni tööd asutakse tõkestama obstruktsiooniga, esitades kasvõi 10 000 muudatusettepanekut iga EKRE-le sobimatu eelnõu kohta. 

Juhtkiri | NETSiga pole eksimisruumi

Piisas peaminister Kaja Kallasel esmaspäeval riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ees öelda, et valitsus arutab järgmisel päeval koroonapiirangute järkjärgulist leevendamist, et tekitada ettevõtjates ja kodanikes palju elevust. Teisipäevane uudis, et arutelud jätkuvad hoopis järgmisel nädalal, mõjus aga moel, nagu oleks külma vett krae vahele visatud. 

Juhtkiri | Suur lootus piirangute leevenemisele

Koroonaviirus on seadmas juba teist aastakäiku koolilõpetajaid keerulisemasse seisu, võrreldes varasemate lendudega. Kui mullu tuli koolitunnid üle Eesti kolida kodudesse sisuliselt üleöö, mis tõi kaasa suuri järeleandmisi õppetöö kvaliteedis, siis paistis õpilastelegi kooli lõpetamisel madalama lävendi rakendamine ainumõistlik: põhikooli lõpueksamid jäid üldse ära ning gümnaasiumi riigieksamite sooritamine kuulutati vabatahtlikuks. 

Juhtkiri | Eksamisegadus kurnab noori

Värske raporteerimisega, et Eestis on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud veerand miljonit elanikku on umbes sama lugu nagu nõukaaegse trafaretse hinnanguga pidevate kommunaal- ja toiduprobleemide kohta – esineb veel üksikuid puudujääke, aga muidu on kõik kõige paremas korras. Nii tundub veerand miljonit esmapilgul suur arv, aga klaas pole ometi isegi pooltühi, sest kolmveerand miljonit pole veel kaitsesüsti saanud. Enamgi veel – ligi pooled üle 70-aastased on ikka veel vaktsineerimata hoolimata sellest, et vaktsineerimiskava peab just eakate kaitsesüstimist prioriteediks. Kui veel arvestada, et suure osa vanemast eagrupist moodustasid hooldekodude massvaktsineerimised, siis paistab ülejäänud 70+ kontingendi süstimine eriti kehvas valguses.

Juhtkiri | Aitab vaktsineerimisskandaalidest

Toimetuse arvamus on nagu kogu Õhtuleht: aus ja jõuline. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Juhtkiri

Juhtkiri | Klandorfi ja Kõlvarti keskerakondlikud kombed

Juhtkiri | Kindlad reeglid vaktsiinituile ja reisisellidele (3)

Juhtkiri | Lääne selge signaal Venemaale (6)

Juhtkiri | Millal jõuab vaktsiin sinuni? (9)

Juhtkiri | Teise doosi ootel

Juhtkiri | Isamaa ja sotsid valisid paigalseisu

Juhtkiri | NETSiga pole eksimisruumi

Juhtkiri | Suur lootus piirangute leevenemisele

Juhtkiri | Eksamisegadus kurnab noori (1)

Juhtkiri | Aitab vaktsineerimisskandaalidest (3)

Juhtkiri | Protest koroona ajal

Juhtkiri | Valge raamat jätab otsad lahti (6)

Juhtkiri | Kuidas viia vaktsiin iga eakani (2)

Juhtkiri | Jüri Ratase vaktsineerimissõnum (11)

Juhtkiri | Saadame politsei koroonarünnakule (9)

Juhtkiri | Massvaktsineerimise õppetunnid (5)

PÕNEVAT JA KASULIKKU

Juhtkiri | Nuditud pühad

Juhtkiri | Tervishoiukriis ei lõpe koroonaga (2)

Juhtkiri | Kelle asi on võlgnike ärakasutamine?

Juhtkiri | Testige Lasnamäed! (1)

Juhtkiri | Eakad on endiselt vaktsineerimata (12)

Juhtkiri | Sunniga ei saa vaktsineerida (37)

Juhtkiri | Taavi Aas lajatab elektrimaksuga (25)

Juhtkiri | Hooldekodudes toimuv luubi alla

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed