1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Mis oleks, kui keeraks oma karjääriraamatus täiesti puhta lehe ja õpiks midagi sootuks uut? Just sellise vägitükiga sai hakkama täiskasvanud õppija Liisi Eelsaar. Alustades nullist, läbis Liisi aastaga kolm raamatupidamise koolitust, sooritas praktika ning tegi kõigele lisaks ära raamatupidaja 5. taseme kutseeksami. Sel moel enda võimeid kombates võib ta täna öelda: piirid on just seal, kuhu me need ise paneme.

Väikeste laste kõrvalt täiendõppes osalenud Liisi: sain enesekindluse ja kompasin iseenda piire

Talv tulgu jäine ja krõbekülm, lumega või lumeta, sombune ja tuuline või kõike seda vaheldumisi – mine sellele vastu sooja, pehme ja libisemiskindla sammuga parimates talvesaabastes. Lihtsaid vihjeid väga heade saabaste valimiseks jagavad asjatundjad, kes varustavad ka kõige ekstreemsemate elualade esindajaid tingimustes, kus jalavarjude funktsionaalsus, vastupidavus ja mugavus peavad olema tipptasemel.

Kust leida parimad talvesaapad?

Veerandmailer Tony Nõu tegi tänavuse sisehooaja esimese stardi, saades USAs Lincolni linnas toimunud võistlusel 400 meetri jooksus ajaga 47,71 kolmanda koha.

Tony Nõu tegi esimese võistluse pärast ligi aastapikkust pausi

Raadiohääl Andres Puusepp vabanes 16 liigsest kilost ja on valmis innustama teisigi kauniteks muutusteks.

Andres Puusepp testis Eesti kõige populaarsemat kaalulangetuse meetodit ja kaotas 16 kilogrammi

Keset koroonapandeemiat valitsust vahetades on oluline, et loodav valitsus astuks võimalikult kiiresti ametisse ning et uus kooslus oleks ka koostöövõimeline.&nbsp; Senine läbirääkimiste kulg on näinud üllatavalt lihtsa ja pingevabana. Ei mingeid pidevalt &nbsp;öösse venivaid läbirääkimisi, vaid mõnetunnise koosistumise järel ilmuvad osapooled teavitama kiirelt saavutatud kokkulepetest.

Juhtkiri | Kas kordub jõulurahuvalitsus?

Kuidas kõlab kokku värske seireuuringu tulemus, mille järgi on koroonaviiruse üleskorjamise tõenäosus võrreldes kuu aja tagusega kahekordistunud, ja veel ametisoleva valitsuse otsus lähinädalatel piiranguid leevendada, lubades inimesed individuaaltrennidesse ja kindlatel kellaaegadel kohvikusse ning kõikide klasside õpilased kooli tagasi?

Juhtkiri | Valitsus vajab eesmärke

Kui koos esmaspäeval kohale jõudnud saadetisega on Eesti pinnale saabunud kokku 19&nbsp;500 doosi vaktsiini, ent esmase kaitsesüsti saanuid oli meil teisipäevase seisuga vaid 3188, siis vaktsineerimisplaanis on järelikult tõrge, mis vajab kiiret likvideerimist. Suhtarv on aga veelgi trööstitum, kui kalkuleerida, et vaktsiiniviaalis võib olla viie doosi asemel kuus.

Juhtkiri | Miks vaktsineerimine venib?

Kui möödunud aasta tõotas Eestis tulla suuremate poliitiliste maavärinateta – ei toimunud ju esinduskogude valimisi –, siis tagantjärele targana teame, et elu kihas valimistetagi. 

Juhtkiri | Tuleb valikuterohke aasta

Uue aasta tähtsaim ülesanne on kahtlemata rahva koroonaviiruse vastu vaktsineerimine. Et see toimuks võimalikult kiirelt ning et vaktsiini saama oleks valmis piisavalt palju inimesi, mis võimaldaks tekkida karjaimmuunsusel. Vaid sel juhul on lootus pöörduda tagasi tavaelu juurde, nagu see oli vaid aasta tagasi.

Juhtkiri | Vaktsiin on alanud aasta väljakutse

Pole midagi parata – on üks asi, mis meenub meile 2020. aastast paari või isegi paarikümne aasta pärast. See on koroonapandeemia. Vaevalt leidub Eestiski sellist inimest, keda viirusepuhang poleks ühelgi moel puudutanud. See on saanud meie mälestuste lahutamatuks osaks. Ja õnnelikud on need, kelle jaoks jagus negatiivset vaid testitulemustesse.

Juhtkiri | Koroona varjus aasta

Lisapiirangud Ida-Viru järel ka Harjumaal ja Tallinnas peavad liiga kõrgele tõusnud ja haiglate plaanilist ravi pärssima hakkava nakatumisnäidu alla tooma, kuid ei meeldi mõistagi neile, kelle tavapärast elu paljud sulgemised segavad. Piiranguid on niigi, nagu maskikandmine avalikes siseruumides, samuti mõjutab koolide sulgemine oluliselt mitte ainult distantsõppele saadetud õpilaste, vaid kogu pere elukorraldust.

Juhtkiri | Piirangud peavad kehtima kõigi jaoks?

Vaktsineerimise alustamine on kahtlemata väga suur saavutus. Juba vaktsiini väljatöötamise tempo vähem kui aasta jooksul on olnud muljetavaldav. Ka euroinstitutsioonid pidid avalikkuse survel oma töökiirust tõstma, sest oleks üsna halb välja näinud, kui USA, EList lahkunud Suurbritannia ja teisedki riigid alustasid oma elanike vaktsineerimist 2020.aastal, kuid EL alustab alles 2021 – pingul närvidega ühiskonnas loevad ka sellised detailid.

Juhtkiri | Rohkem vaktsiini!

Kui pühade eel koputati eestimaalaste südametunnistusele, et pühasid veedetaks üksnes pereringis ega sõidetaks külla näiteks kaugemal elavatele sugulastele, siis aastavahetusel pole suurel osal Eestist vana aasta ärasaatmisele just oma nelja seina vahel alternatiivigi, sest valitsus otsustas möödunud nädalal, et esmaspäevast kuni 17. jaanuarini peavad suletuks jääma kõik Harjumaa ja Ida-Virumaa meelelahutusasutused ja muud vaba aja veetmise kohad ning toitlustusasutusedki tohivad toitu üksnes kaasa müüa.

Juhtkiri | Uude aastasse uute piirangutega

Veel aasta tagasi ei teadnud enamik meist koroonaviirusest suurt midagi või peeti seda vaid Hiina lokaalseks mureks. Vähem kui aasta jooksul on viirus täiesti põhimõtteliselt muutnud ka pühade tähistamisi. Kuigi suviseks jaanipäevaks oli esimene laine juba möödas, jäid suured rahvapeod siiski ära, kuid vähemalt pereringis sai valgete ööde aegu ikka koguneda. Teise laine ajal on asi veel sügise hakul loodetust oluliselt karmim – ära ei jää mitte üksnes suured uusaastapeod ja rahvakogunemised linnaväljakuil, vaid ka jõulud on ohutum mööda saata vaid oma pere ringis, eri generatsioonid omaette, sugulastele traditsiooniliselt külla sõitmata.&nbsp;

Juhtkiri | Teistmoodi jõulud

Kuigi Euroopa Komisjon otsustas alles hiljuti, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei tohiks koroonapiirangutele viidates keelata lennuliiklust, ei takistanud see liikmesriikidel sulgeda nädalavahetusel ridamisi lennuühendusi Suurbritanniaga. 

Juhtkiri | Kes kannab pandeemia ajal reisimise riskid?

Nüüd, mil kauaoodatud vaktsiin on lõpuks käeulatuses, võib riigi ees terendada juba järgmine probleem. Põhiküsimus pole õnneks mitte enam see, kas vaktsiin ka meile kohale jõuab, vaid üllatuslikult hoopis – kas kriitiline mass elanikke ennast ikka vaktsineerida lubab? Et karjaimmuunsuse tekkeks on vaja rahvastikust umbes 60 protsendi kaitsesüstimist, on küsimus eluliselt oluline. Kuna esialgu jäävad süstimata lapsed, sest nende jaoks sobilikku vaktsiini veel pole, siis karjaimmuunsuse tekkeks on vaja vaktsineerida suurem osa täiskasvanud elanikest.&nbsp;

Juhtkiri | Kampaania vaktsineerimise toetuseks

Eesti on äraspidises olukorras, kus äsja korruptsioonikahtlustuse saanud Keskerakond ei lahkunud ise võimult, vaid lõi oma senised kaaslased võimuliidust minema ning kavatseb jätkata valitsemist uue partneriga. Kui Eestis ollakse kõigega harjutud, siis lääneriikides võib selline kombinatsioon olla raskesti arusaadav.

Juhtkiri | Millised on uue võimuliidu ühised väärtused?

Kas üliõpilane võib tasuta kõrgharidust pakkuvas Eestis kindel olla, et ta saab ikka haridustee lõpuni käia, ilma et peaks tasuma koormavat õppemaksu? See pole siiski päris nii, peab tunnistama Tartu ülikooli näitel, mille Tallinna harus muutub magistriastmes õigusteaduse õppimine tulevasest sügisest tasuliseks. See on halb üllatus neile tudengitele, kes lootsid õpinguid jätkata pealinnas, sest tasuta päevaõppe vorm säilib üksnes Tartus. Seega ei jää neile elukorralduse muutmiseks kuigi palju aega, sest kuuleb ju laiem avalikkus seoses ülikooli ja üliõpilaste esindajate vaheliste kommunikatsiooniprobleemidega muudatusest alles nüüd.

Juhtkiri | Hiiliv kõrgharidusreform

Kui abieluteema puhul on veel võimalik EKRE tähelepanuvajadust kuidagi mõista, siis sootuks arusaamatuks jääb nende jäik vastuseis alla 18aastaste noorte ilma lapsevanema loata psühhiaatri juurde lubamisele. Asja ei paranda ka võimuliidu pakutud variant, mis lubaks arsti juurde noored, kui lapsevanem on nende suhtes toime pannud kuriteo. Nii pandaks arstid politseiuurija rolli ning ülejäänud noored ei pääseks ikkagi arsti juurde.

Juhtkiri | Haiguste ravi Toompea moodi

Kui koroona esimesest lainest põhjustatud kevadise eriolukorra ajal paistis ka majanduslik tulevik enam kui must, siis selle kõrval näib Eesti Panga värske majandusprognoos kui lust ja lillepidu. Mida võiks hing veel tahta, kui raskest aastast hoolimata ulatub majanduslangus vaid 2,5 protsendini ning järgmiseks aastaks terendab juba 2,9protsendiline tõus, mis tähendab jõudmist kriisieelsele tasemele. Elus ongi kõik suhteline, sest tavaolukorras kujutaks 2,5protsendiline langus suurt probleemi, aga praegu ohkavad kõik kergendatult – hea, et niigi läks.

Juhtkiri | Vaktsiin süstib majandusse optimismi

Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus riigikogus pani õlgu kehitama. Kuna riigikogu ootas teda enda ette juba päev varem, abieluküsitluse esimese hääletamise päeval, kuid Ratas seda ei soovinud, võinuks eeldada, et peaminister soovib järgmisel päeval esineda tõeliselt kaaluka sõnumiga. Näiteks kuulutades välja eriolukorra või tahtes rääkida hoopis võimuliidu erakordsest töövõidust pandeemia ajal – abielureferendumi esimese lugemise läbimisest. Ainuüksi asjaolu, et mõte viimase võimaluse peale läheb, on hinnang võimuliidu senisele tööle, kui eeldatakse, et kõige tähtsam on referendum ja alles seejärel tulevad muud mured, teiste seas pandeemia.

Juhtkiri | Ratas rääkis ka vaktsineerimisest

Kiita, et Jüri Ratase tagasiastumine peaministrikohalt oli riigimehelik samm, oleks liiast: on ju raske ette kujutada olukorda, kus järjekordse uurimise all olev Keskerakond oleks ränkade kahtlustuste kiuste ka sel korral saanud uljalt edasi peaministripartei olla. Seetõttu on õigustatud küsimus, kas Keskerakond oleks ilma Rataseta mõnes muus valitsuses endistviisi salongikõlblik – kui vaadata uue võimuliidu moodustamisel aktiivselt asjatavat Mailis Repsi, kes pidi alles hiljuti rahakottide segiajamise tõttu ministrikohast loobuma. Praegu jääb mulje, et Keskerakond juhib uusi võimuläbirääkimisi Reformierakonnaga.

Juhtkiri | Toimivat valitsust on vaja kiiresti 

Laul kanti esimest korda ette 2016. aasta saates „Ärapanija“, kus seda esitasid Mart Juur ja Peeter Oja. Kuigi peaminister Jüri Ratas lubas, et tema juhtimisel Keskerakond muutub, hakkas see lubadus nüüd murenema ja ehk on varsti aeg küps Jüri Ratase nimekirjaks.

Juhtkiri | Savisaare nimekiri

Kordamine on tarkuse oma – ajal, mil ühiskonnas peaks olema prioriteet koroonaviiruse teise laine otseste ja kaudsete tagajärgedega toimetulek, tegeleb riigikogu ennastunustavalt abieluküsitlusega. Vaid võimuliit oskab öelda, milleks on Eestile vaja lisaks viirusekriisile ka parlamentaarse kriisi esilekutsumist.

Juhtkiri | Vaktsineerimiseks tuleb valmistuda

Olenemata sellest, kas olla abielureferendumi toimumise vajalikkuse küsimuses koalitsiooni või opositsiooni poolel, võivad kõrvaltvaatajad jõuda vaat et täielikule üksmeelele selles, et riigikogu põhiseaduskomisjonis viimastel päevadel toimunut on ebameeldiv taluda. Tegemist on justkui lõputu küünlapäevaga, ainult et iga uus päev algab senisest veelgi halvemini, sest riigikogu liikmete demokraatiat õõnestavatel sõnadel ja tegudel on tõepoolest reaalsed tagajärjed. Olgu selleks siis oht olla rakendatud vaenuliku naaberriigi propaganda teenistusse või tekitades valijates poliitikast võõrandumise tunde, mille vilju võime näha järgmiste valimiste valimisaktiivsuses.

Juhtkiri | Ohtlik mäng valijate usaldusega

Seni on Eesti poliitikutele tihtilugu ette heidetud tuimust ja kire puudumist oma asja ajamisel, kuid täna riigikogus toimuva puhul peab tahes-tahtmata küsima klassikalisel moel – kas me siis sellist kirge tahtsimegi?

Juhtkiri | Toompead rünnatakse

Põhiseaduskomisjoni poolt koalitsioonisaadikute saadud häältega nädala keskel langetatud otsus, et 9400 abielureferendumile laekunud muudatusettepanekut ei arutata ükshaaval, vaid nende esitajatele on ettekandeks ette nähtud piiratud aeg, kiirendab küll riigikogu tööd, ent mis hinnaga.

Juhtkiri | Opositsioon sunniti vaikima

Täna algab turismiettevõtete võidujooks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusmeetmele, mis on mõeldud uute ärimudelite rakendamiseks. 

Juhtkiri | Valitsus narrib ettevõtjaid

Toimetuse arvamus on nagu kogu Õhtuleht: aus ja jõuline. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Juhtkiri

Juhtkiri | Kas kordub jõulurahuvalitsus? (4)

Juhtkiri | Valitsus vajab eesmärke

Juhtkiri | Millised on uue võimuliidu ühised väärtused? (5)

Juhtkiri | Toimivat valitsust on vaja kiiresti (3)

Juhtkiri | Savisaare nimekiri

Juhtkiri | Vaktsineerimiseks tuleb valmistuda

Juhtkiri | Ohtlik mäng valijate usaldusega (10)

Juhtkiri | Toompead rünnatakse (4)

Juhtkiri | Opositsioon sunniti vaikima (17)

Juhtkiri | Valitsus narrib ettevõtjaid

Juhtkiri | Miks vaktsineerimine venib?

Juhtkiri | Tuleb valikuterohke aasta

Juhtkiri | Vaktsiin on alanud aasta väljakutse (2)

Juhtkiri | Koroona varjus aasta

Juhtkiri | Piirangud peavad kehtima kõigi jaoks? (2)

Juhtkiri | Rohkem vaktsiini!

PÕNEVAT JA KASULIKKU

Juhtkiri | Uude aastasse uute piirangutega

Juhtkiri | Teistmoodi jõulud

Juhtkiri | Kes kannab pandeemia ajal reisimise riskid?

Juhtkiri | Kampaania vaktsineerimise toetuseks (2)

Juhtkiri | Hiiliv kõrgharidusreform (6)

Juhtkiri | Haiguste ravi Toompea moodi (26)

Juhtkiri | Vaktsiin süstib majandusse optimismi

Juhtkiri | Ratas rääkis ka vaktsineerimisest

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed