1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Kui inimesega midagi juhtub, siis loomulikult helistatakse esimese asjana hädaabinumbrile 112 ning seejärel alustatakse elustamist. Südameseiskumise puhul on aga inimese päästmiseks aega kõigest viis minutit. Paraku ei pruugi kiirabi alati selle ajaga kohale jõuda. Siinkohal on suurepäraseks abiliseks <a href="https://aedseadmed.ee/" target="_blank">AED seadmed</a>, mida kasutades on 80% suurem tõenäosus, et inimene jääb ellu.

Südameseiskumise puhul on aega inimest päästa kõigest viis minutit – enne kiirabi saabumist aitab seda teha AED seade!

Õrn käenahk võib saada külmakahjustusi juba vähese õues oldud aja jooksul. Selle tunned ära kui käenahk ketendab, punetab, on valulik või lausa katki. Soojad, vastupidavad ja mugavad kindad kuluvad talvel kõikjal marjaks ära: autos, kodus, tööl, suusarajal, kelgumäel ja tänaval!

Kuidas kaitsta Eesti kliimas käsi külma ja niiskuse eest?

Küttesüsteem on kallis lõbu, mille hind võib küündida isegi kümne tuhande euroni. Seda soetades on võimalik eksida vaid kord, kui sa just Bill Gates ei ole. Ilmselt ei ole sul siiski nii palju raha varuks – oled tavaline Eesti inimene, kes tahab sooja kodu. &nbsp;

Spetsialist Mart Maaküte annab nõu: 10 soovitust korraliku küttesüsteemi soetamiseks!

Ma pühendan sotsiaalvõrgustikele igapäevaselt üsna palju aega. Sirvin meie Instagrami ning vaatan üle Facebooki pealehel toimuvat. Viimasel ajal liigub internetis aina rohkem suurepäraseid pilte, mida teevad koertega jalutama tulevad vabatahtlikud. See on väga hea dünaamika, mis teeb rõõmu – positiivne tagasiside teeb me koertele ainult head!

Varjupaiga koeraga jalutama minek võib olla ohtlik… ühel päeval viidki loomakese endale päriselt koju!

Veel enne kui valitsuskoalitsioon alkoholiaktsiisi langetamise teed läks, näitasid uuringud ja ilmselt aimasid Lätis ostlema harjunud isegi, et piirikaubanduse tagasipööramine ei saa sugugi nii lihtne olema. Siiski – esimene silmaga nähtav märk Läti-suunalise alkoholiturismi kokkukuivamisest on teade suure piiriäärse kärakapoe kinnipanekust. Tõsi, konkurendid veel tegutsevad. Ent piirikaubanduse kadumisest oleks ennatlik rääkida: pigem on tegu teisenemisega, kui sellelegi müügipinnale toob ettevõtja nüüd ehitusmaterjalid.

Juhtkiri | Kas kaubatee Lätti rohtub viimaks?

Kuigi nõukaajast saadik tundub veapunktisüsteem olema võluvits kõigi liiklusprobleemide efektiivseks lahendamiseks, ei saa me selle tegelikku mõju teada enne elluviimist. Nõukogude ajal oli kõigi roolikeerajate suurim hirm tee ääres juhiloa talongi auke klõpsiv liiklusinspektor, kes pärast kolmandat rikkumist loa ära võttis. Kuid sellest hoolimata saavutati 1991. aastaks liiklussurmade absoluutseks rekordiks 491 hukkunut, langedes 2017. aastaks ka ilma veapunktideta 48 liiklussurmale.

Juhtkiri | Veapunktihirm paneb korralikult liiklema?

Ühendriikide presidendi otsusel koristada ära üks Iraani sõjaväeliidritest, mille käigus Iraagi territooriumil toime pandud raketirünnakus hukkus kokku kaheksa inimest, on nii otsesed kui ka kaudsed mõjud ka Eestile. Konflikti ägenemine jõuab meie kõigini kütusehindade kallinemise kujul. Eestil on Iraagis ka kaitseväe väljaõppemeeskond, kelle julgeolek rünnaku tõttu kindlasti ei paranenud. Et olukord pole rahulik, kinnitab ka NATO otsus oma väljaõppemissioon peatada.

Juhtkiri | Eesti peab aitama sõja puhkemist ära hoida

Eestis on kujunenud veider olukord, kus lisaks sellele, et rida käsimüügiravimeid on apteekides tunduvalt kallimad kui Leedus (või müüakse neid kodumaal kummaliselt sarnaste kõrgete hindadega), maksavad paljud inimesed ka vabatahtlikult retseptiravimite eest rohkem, kui toimeainepõhisel lähenemisel peaks seda tegema.

Juhtkiri | Vaene Eesti eelistab kallist ravimit

Lõppenud aasta kohta ei saa kindlasti öelda, et see oleks igav olnud. Iseasi, kas nii mõnedki muutused ja trendid, mis hoogu kogunud, on olnud oodatud või pigem kardetud nende õidepuhkemist ja mujalt maailmast ka meile jõudmist. Üle ega ümber ei saa EKREst ja nende valitsussejõudmisest, kuigi senise põhjal näib paika pidavat vanasõna – palju kisa, vähe villa. Kas Keskerakond ja Isamaa on võimuliidus tasakaalustavaks või võimendavaks jõuks, näitavad tulevik.&nbsp;

Juhtkiri | Edasi või tagasi 2020. aastal?

Aasta lõpul avalikkuse jaoks ootamatult, kuid asjaosaliste endi jaoks kindlasti oodatult esile kerkinud apteegiteema tõstatab üha uusi küsimusi. Mitte üksnes reformi sisu, vaid nüüd juba üha enam ka asjaosaliste motiivide teemal. Meenutagem, et seni justkui varjusurmas olnud apteegireform tõusiski tähelepanu alla paljuski tänu ootamatule 100 000 euro suurusele annetusele. Seejärel prooviti riigikogus reformi küll tagasi keerata, kuid mõnevõrra ootamatult kukkus see võimuliidu enamusest hoolimata läbi.

Juhtkiri | Uuel aastal odavamaid ravimeid!

Poliitiku otsuses mitte osaleda vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtul ei ole midagi erakordset. Hästi on meeles isamaalasest riigikogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa loobumine Toomas Hendrik Ilvese kutsest, sest viimane ei passivat eraeluliste valikute tõttu enam moraalse kompassi rolli. Toona ühinesid protestiga nii osa Isamaa fraktsioonist kui ka EKRE fraktsioon.

Juhtkiri | Kas seisus kohustab osalema presidendi vastuvõtul?

Uus aasta saabub tänavu teisiti. Vähemalt Lasnamäe, Pärnu, Valga ja teistegi Eesti paikade elanikele, kus omavalitsus on esimest korda loobunud maksumaksjate raha eest ilutulestiku tellimisest.

Juhtkiri | Ilutulestik pole enam ilus

Vaimne tervis on sama oluline kui füüsiline heaolu – esimeseta on raske või isegi võimatu tunda rõõmu viimasest, sest hirm, ärevus ja teised tugevad emotsioonid võivad põhjustada raskemaid ja jäävamaid kannatusi kui füüsiline valu. Oskus panna end nende inimeste olukorda, kelle mured ei ole silmaga nähtavad, pole aga sugugi enesestmõistetav. Seda rõõmustavam on, et kolmapäevaõhtuse seisuga annetas Eesti rahvas „Jõulutunneli“ abiga 260&nbsp;000 eurot psüühiliselt katkiste laste ravikodu rajamise heaks, mis ei jää palju alla summale, mis koguti mullu sama ajaga, et toetada haruldasi haigusi põdevaid lapsi.

Juhtkiri | Suurannetus on alles algus

Kui oktoobrikuise tormi järel võinuks kahjusid loetlema jäädagi, siis seekord ilmataat ilmselt halastas meile: teatud ebamugavustest ei pääsenud me nüüdki (näiteks seiskus pealinnas umbes tunniks trammiliiklus), ent ei midagi sellist, mida pidid sügisel kogema Võru elanikud. Siiski ei tasuks alahinnata nende ligi 50&nbsp;000 majapidamise olukorda, kes detsembrikuiste tugevate tuulte tagajärjel elektrita jäid.

Juhtkiri | Pimedaim aeg

Kui me kuuleme poliitikute suust üha, et Eesti pole kunagi varem elanud nii hästi kui praegu, siis lõhub selle idülli statistikaamet. Tervelt 284 000 inimest ehk 21,7 protsenti Eesti elanikest elab majanduskasvust hoolimata suhtelises vaesuses. Kolm aastakümmet pärast taasiseseisvumist on Eesti Nokiaks endiselt vaesus.

Juhtkiri | Veerand Eesti elanikest elab vaesuses

Apteegikettide ootamatu sulgemine poole päeva pealt vastuseks riigikogu otsusele jätkata apteegireformi elluviimisega näitab kujukalt, kui palju needsamad ketid, õigemini nende omanikud ravimiostjatest tegelikult hoolivad. Ei mingit ligimesearmastust ega kliendisõbralikkust, vaid puhas äri – loodetavasti mitte üle laipade.

Juhtkiri | Apteegiketid paljastasid oma tõelise palge

Kui erakondade kaadripoliitika enamasti õlitatud masinavärk mõnikord tõrkuma hakkab, on tulemuseks mitmekuiseks veninud näotu võimutüli Tartus. Keskerakonna seisukohalt on tegu parteidistsipliinile allumatu abilinnapeaga, kes oma kohalt lahkumast keeldub. Avalikkuse silmis näis asi pigem arusaamatu kiusuajamisena Monica Ranna suhtes, kelle hakkamasaamisele abilinnapea ametis ühtegi avalikku etteheidet tehtud pole.&nbsp;

Juhtkiri | Pada ja katel katsuvad Tartus rammu

Sama üllatuslikult kui mõjus Mart Helme umbusaldamise tulemus, kus selle vastu oli ainult 42 koalitsiooniliiget 56st, hääletas riigikogu maha ka võimuliidu erakondade poolt ette pandud apteegireformi peatamise.

Juhtkiri | Apteegireform tuleb siiski?

„Ja ma tuletaksin meelde ikkagi Vladimir Uljanov-Lenini ütlust, et igast köögitüdrukust võib saada minister, või kuidas ta ütles. Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige.“

Juhtkiri | Jüri Ratase valitsuse väärtused

Kohtuistungid on avalikud, kui nende kinniseks kuulutamiseks pole head põhjust. Selleks on vastavalt põhiseadusele riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu huvi kaitse, kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Ent mulje kohtute liigsest salatsemisest on kerge tekkima, kui korraga on põhjust rääkida mitmest palju avalikku tähelepanu pälvinud kohtuasjast, mille juurde võõrad silma- ja kõrvapaarid pole oodatud. Seda enam, et infosulgu jäetud avalikkuselt võetakse võimalus hinnata, kas istungi kinniseks kuulutamise põhjendused on ikka piisavalt veenvad.

Juhtkiri | Kas kohtunikud omavolitsevad?

Nagu meditsiinis õpitakse pidevalt vigadest ning see võimaldab tulevikus kellegi elu päästa, tuleb õppust võta ka kõigist muudest õnnetustest. Nii andis valitsus pärast Tartumaa ränka viieliikmelise pere surma toonud tuleõnnetust käiku seadusemuudatuse, mis muudaks lisaks suitsuandureile kohustuslikuks ka vinguandurid puupliitide, -ahjude ja –kaminatega eluruumides.&nbsp;

Juhtkiri | Tulesurma riske saab vähendada

Saaremaa kolme hukkunuga liiklusõnnetus paneb, nagu alati sellistel puhkudel, küsima, kas traagiliste tagajärgede ärahoidmiseks on piisavalt tehtud. On tõsiasi, et pidevatest hoiatustest ja karmistunud karistustest hoolimata on igal nädalal kümnete roolijoodikute tabamine rutiin, mitte erand.

Juhtkiri | Kõik roolijoodikud kontrolli alla

Kui koalitsioonileppe põhjal on valitsus endale eesmärgiks seadnud põhimaanteede (Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva, Tallinna–Pärnu) neljarajaliseks väljaehitamise, siis uus riigiteede teehoiukava annab sellele lubadusele konkreetsema sisu: Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu maanteed peaksid olema täispikkuses neljarajalised juba 2030. aastaks.

Juhtkiri | Maanteed neljarajalisteks vähem kui kümnendiga?

Raplamaa inimeselt poole miljoni euro väljapetmine kergitab igati loogilise küsimuse kuidas selliseid juhtumeid vältida. Muidugi ei tohi inimene ise naiivne olla, et suvalise telefonikõne peale oma raha jumal teab kuhu üle kannab. Liiati on taolist agressiivsete õngitsevate kõnede eest korduvalt hoiatatud – raha soodsa teenimapanemise asemel on risk kogu summast ilma jääda mõõtmatult suurem.

Juhtkiri | Ära jää oma rahast ilma

Ravimid on üks väheseid asju, mille pealt pole võimalik kokku hoida. Isegi kui otsida välja odavaima hinnatasemega apteek ning valida soodsaim toimeainepõhine ravim, ei saa need, kellele elu armas, tabletid-määrded hoopis ostmata jätta. Sestap on Õhtuleht ning mitmed teised väljaanded võtnud endale südameasjaks kajastada ravimihindade kujunemise peensusi ning mida saaks arstimite taskukohasuse huvides ära teha.

Juhtkiri | Ravimiostjate koorimine peab lõppema

Pall on nüüd USA presidendi Donald Trumpi käes. Milline saab olema Ameerika Ühendriikide vastus Iraani poolt teele saadetud 22 lühimaaraketile, mis tabasid ööl vastu kolmapäeva (Eesti aja järgi) USA kaht sõjaväebaasi Iraagis? Kas saame loota konflikti deeskaleerumisele, millele näivad panustavat meie riigijuhid, viidates Trumpi optimistlikule toonile vahetult rünnaku järel – inimohvreid polevat? Või on põhjust karta, et vaba maailma juht ei teinud tühje sõnu, kui oli heidutuseks kättemaksu hauduvale (ja nüüd plaani ellu viinud) Iraanile teatanud, et sihikule on võetud 52 neile olulist objekti?

Juhtkiri | Kuhu viib Eesti vorst vorsti vastu poliitika?

Vanarahvas räägib, et välk ühte kohta kaks korda ei löö. Päriselt ei tasuks loodusjõudude toimimisele meie meele järele muidugi lootma jääda – kui ei tulegi välku, võib tulla hoopis üleujutus või tormituuled, mille tekitatavad kahjud ei pruugi pikselöögile sugugi alla jääda. Meie valmisolek sellisteks ekstreemolukordadeks pandi tõsiselt proovile oktoobrikuus ja tugevate tuulte põhjustatud elektrikatkestustega tuli rinda pista ka detsembris – sestap pole mingit põhjust arvata, et Lõuna-Eestis sügisel juhtunu ei võiks lähiaastatel korduda.

Juhtkiri | Riik loodab heale õnnele

Kumb murdis sõna? Kas Monica Rand, kes lubas alanud aastaks maha panna Tartu abilinnapea ameti, ent polnud seda teinud, või Keskerakonna Tartu piirkonna juht Jaan Toots, kes väidetavalt lubanud Rannale vabatahtliku lahkumise korral uut töökohta või teisiti väljendudes „väärikat lahkumist“? 

Juhtkiri | Kas Tartu väärib oma valitsejaid?

Toimetuse arvamus on nagu kogu Õhtuleht: aus ja jõuline. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Juhtkiri

Juhtkiri | Kas kaubatee Lätti rohtub viimaks? (2)

Juhtkiri | Veapunktihirm paneb korralikult liiklema? (35)

Juhtkiri | Pada ja katel katsuvad Tartus rammu (10)

Juhtkiri | Kõik roolijoodikud kontrolli alla (16)

Juhtkiri | Maanteed neljarajalisteks vähem kui kümnendiga? (17)

Juhtkiri | Ära jää oma rahast ilma (10)

Juhtkiri | Ravimiostjate koorimine peab lõppema (27)

Juhtkiri | Kuhu viib Eesti vorst vorsti vastu poliitika? (5)

Juhtkiri | Riik loodab heale õnnele (9)

Juhtkiri | Kas Tartu väärib oma valitsejaid? (10)

Juhtkiri | Eesti peab aitama sõja puhkemist ära hoida (21)

Juhtkiri | Vaene Eesti eelistab kallist ravimit (23)

Juhtkiri | Edasi või tagasi 2020. aastal? (11)

Juhtkiri | Uuel aastal odavamaid ravimeid!

Juhtkiri | Kas seisus kohustab osalema presidendi vastuvõtul? (124)

Juhtkiri | Ilutulestik pole enam ilus (26)

SISUTURUNDUS

Juhtkiri | Suurannetus on alles algus (2)

Juhtkiri | Pimedaim aeg (1)

Juhtkiri | Veerand Eesti elanikest elab vaesuses (32)

Juhtkiri | Apteegiketid paljastasid oma tõelise palge (19)

Juhtkiri | Apteegireform tuleb siiski? (6)

Juhtkiri | Jüri Ratase valitsuse väärtused (54)

Juhtkiri | Kas kohtunikud omavolitsevad? (17)

Juhtkiri | Tulesurma riske saab vähendada (12)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED