Sotsiaalminister Tanel Kiik riigikogu infotunnisFoto: Erik Peinar / Riigikogu
Ohtuleht.ee 22. aprill 2020 15:47
Sotsiaalminister Tanel Kiik tunnustas täna riigikogus Õhtulehe tehtud ravimituru analüüsi ja lubas, et ta hakkab juba lähiajal tegelema leitud kitsaskohtadega.

Õhtuleht avastas, et miljonite maksmine pelgalt pakendil oleva kaubamärgi eest pole patsientide teadlik valik ja aastas kulutavad inimesed apteekides vähemalt 5,4 miljonit eurot nõnda, et selle kulutamist ei õnnestuks neil ühegi valemiga vältida, käigu nad kasvõi kõik Eesti apteegid läbi või oodaku päevi, mil ravimit tellitakse.

Esiteks selgus, et kuna haigekassa, arstid ja ravimiamet liigitavad ravimeid erinevalt, tekib apteekidel võimalus pakkuda populaarsemate ravimite kategooriates kalleimaid ravimeid, ilma et nad peaks lisaks pakkuma odavaid variante.

Teiseks tõestas analüüs, et patsiendid maksavad üle piirhinna ka nende ravimirühmade puhul, kus piirhinnaalune ravim on olemas, kuid neid pole apteekides müügil. Õhtulehe andmeanalüüs näitas, et 26% juhtudel polnud piirhinnaalune ravim müügil, kui ta oleks pidanud olema (ravimiameti analüüside tulemus on 1,3%).

„Vaatasin nii Õhtulehe andmeid kui ka ravimiameti enda andmeid, et on selgelt kitsaskohti, on selgelt olukordi, kus ei suudeta täiel määral seadust täita,“ sõnas minister Kiik. „See on selline pika vinnaga küsimus, millele tuleb kindlasti olulist tähelepanu juhtida ka edaspidi, seda luban ka teha. Kas mul on välja töötatud ravimiameti järelevalve võimestamise reform, siis seda hetkel veel ei ole. Aga nüüd tuleb edasi liikuda, vaadata peale, kuidas toimub uues olukorras (pärast apteegireformi – toim) nii ravimitootjate, hulgimüüjate, apteegiomanike, samuti ka tegelikult haigekassa, ravimiameti, kõigi nende turuosaliste omavaheline koostöö, nii hinnapoliitika, hinna kujundamine, tarbijate teadlikkuse tõstmine, hinnaläbirääkimised tootjatega kui ka seadusenõuete täitmine.“

„Õhtulehe analüüsist on väga palju ka ravimiametil võimalik võtta sisendit, et kuidas oma tööd veelgi tõhusamalt teha,“ lisas Kiik. „Need metoodikad on olnud erinevad, aga ma arvan, et probleemi olemust ei eita keegi. Küsimus on selles, et kui suur või kui mastaapne see probleem on. Aga sellega tegelema peab ilmtingimata.“

Kiik, kes vastas endise ametikaaslase Jevgeni Ossinovski küsimustele, proovis leida vastust sellelegi, et miks inimesed on sundseisus ja peavad ostma kalleid ravimeid, sest seaduses on lünk, mis lubab apteekidel ravimeid selliselt pakkuda.

„Praegu on loogika olnud, et inimesel on teoreetiliselt võimalik otsustada, kas ta ostab näiteks suurema toimeainega ravimi, lõikab ise selle tableti pooleks, kuid ma olen nõus sellega, et alati pole see võimalik. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus ta saab sama toimeainega ravimit, lihtsalt mõnevõrra kõrgema hinnaga,“ nentis Kiik. „Ma arvan, et ka selle küsimuse juurde tuleb tagasi tulla.“

„Aga nagu öeldud, siis Õhtulehe analüüs on suhteliselt värske. Ma tean, et nad tegelikult kirjutavad veel edasi ja ma olen ilma naljata tunnustanud nii avalikult kui ka omavahelises vestluses Õhtulehe peatoimetajat ja laiemalt Õhtulehe kollektiivi, et see on väga õige teema, mida lauale tuua. Kogu see apteegireformiga seonduv, tegelikult ravimituruga seonduv. See on inimeste raha, see on tegelikult inimeste jaoks tihti sundkulu ja arusaadavalt patsient apteeki minnes alati ei pruugi teada kõiki oma õigusi ja apteegi kohustusi ning siin tulebki koostöös ühest küljest neid laiemalt inimestele selgitada ja seda koostööd selles mõttes ka tihendada, et oleks väga selge järelevalve ja kontroll,“ lisas Kiik.