Ajalehe "Postimees" uus majaFoto: Martin Ahven
Toimetas Johanna-Kadri Kuusk 21. aprill 2020 13:30
Vabaühendus Piirideta Reporterid (Reporters Without Borders - RSF) teatas, et Eesti kukkus möödunud aastal maailmas pressivabaduse pingereas kolm kohta. Põhjuseks poliitiline surve meediale nii väljast- kui seestpoolt ning ka Venemaa propaganda.

Eesti oli 2018. aastal terves maailmas pressivabaduse poolest 11. kohal. Alates 2016. aastast oli Eesti pingereas vaid tõusnud, kuid möödunud aasta põhjal kukkus Eesti 14. kohale.

„Eesti meedia pidi 2019. aastal rinda pistma väljakutsetega, mis panid ajakirjanikke küsima, kui habras nende vabadus tegelikult on. Paremäärmuslik ja valitsusse kuuluv erakond EKRE on verbaalselt ajakirjanikke sellise intensiivsusega rünnanud, et president otsustas vahele astuda,“ teatas RSF viimases hinnangus Eesti pressivabadusele.

Vabaühendus tõi välja, et lisaks välisele rünnakule piirati pressivabadust ka ühest Eesti kõige olulisemast uudistetoimetusest. „2019. aastal tulid teated, et Eesti vanima ajalehe Postimehe omanik on sekkunud ajakirjanike töösse ja on kasutanud ajalehte selleks, et propageerida oma konservatiivset maailmavaadet ja reklaamida oma teisi ärisid. Peaaegu kõik uuriva ja arvamustoimetuse ajakirjanikud panid selle peale oma ameti maha,“ kirjeldas RSF.

RSF märkis, et Eesti on väike riik, milles on meediajuhtide kontsentratsioon kõrge. Sellepärast tekitasid eelmise aasta sündmused Eestis suurema arutelu pressivabaduse üle. 

„Eesti pressivabaduses mängib rolli ka Venemaa propaganda. 2019. aasta lõpus sundis Eesti kremlimeelset kanalit Sputnik sulgema oma Tallinna kontorit,“ teatas RSF ja lisas, et selle tagajärjel on Venemaa alustanud globaalset kampaaniat, kuulutades, et Eesti piirab Vene meediat.

Viimase hinnangu järgi on maailmas pressivabaduses esirinnas Norra. Järgnevad Soome, Taani, Rootsi ja Holland.