VIDEO | ERIOLUKORRA UUDISED: isikukaitsevahendite varu on olemas mai lõpuni, koroonaviiruse uurimiseks anti kaks miljonit eurot (1)

Terviseamet: täna on vahelduseks positiivne päev

Jürilo sõnul on teisipäev vahelduseks positiivne päev. „Terviseamet kinnitas plaanilise ravi jätkamise juhised. Kooskõlastasime erinevate osapooltega. Tegelikult, kui mõtleme tänasest tagasi, siis plaanilise ravi piiramise otsus sai tehtud 13. märtsil. Jätkus küll plaaniline ravi siis, kui raviarst pidas seda patsiendi tervislikust seisundist lähtuvalt vajalikuks. Vaadates märtsi teise poole nakatumiste arvu kasvu, siis 26. märtsil sai kindlaks ka otsus erameditsiinis ravi piiramiseks. Sel ajal oli isikukaitsevahendite kättesaadavus väga ebatavaline ja raske. Täna oleme jõudnud olukorda, kus nakatumiste arv on stabiliseerunud ja osades maakondades ka langustrendis. Isikukaitsevahendid on ka paremini kättesaadavad,“ seletas Jürilo. Ta lisas, et plaanilise ravi taastamisel on oluline, et see käiks väga rangete nõuete kohaselt, et takistada nakkuse levikut. Peab puhastama pinnad ja kõik patsiendid peavad olema veendunud, et nad ei ole nakkusekandjad. Jürilo sõnul on kuu aega plaanilise ravi piiramist tekitanud probleeme.

Jürilo sõnul peab headest uudistest hoolimata kinni pidama eriolukorra piirangutest. „Nakatumise stabiliseerumine ei tähenda, et võime täiesti vabalt hingata. Küll aga saame samm-sammult liikuda sinnapoole, et ühiskond saaks taas tavapäraselt toimida,“ sõnas ta.

Minister Aab: meil on mai lõpuni enamiku kaitsevahendite varu olemas

Riigihalduse minister Jaak Aab tunnistas, et maailmas ei olnud ükski riik valmis selliseks isikukaitsevahendite vajaduse kasvuks. Aabi sõnul peaks selle nädala jooksul Eestisse saabuma kaks suuremat kogust isikukaitsevahendeid. „Saame öelda, et läbi riigihangete, terviseameti, haiglate, kohalike omavalitsuste ja muude riigiametite hangete on meil kuni mai lõpuni enamiku isikukaitsevahendite varu olemas,“ teatas ta.

Järgmine suurem laadung isikukaitsevahendeid tuuakse Hiinast mitte lennukiga, vaid hoopis rongiga. Aabi sõnul on nii odavam. See tarne peaks Eestisse kohale jõudma mai lõpus. 

„Meil on e-riik, mis toimib hästi. Meil said siin kriisiolukorras alguse häkatonid. Juba märtsi keskel enne eriolukorda toimus erasektoris esimene häkaton ja seda on hakanud tegema paljud riigid terves maailmas. Saime olla siin eeskujuks e-riigi teenuste loomisel ja kasutamisel,“ rääkis Aab lisaks. Häkatoni käigus loodi Eestisse tehniline lahendus, mis aitab silma peal hoida ja täpselt üles märkida seda, kuidas ja kuhu riik isikukaitsevahendeid jagab, milline on vajadus isikukaitsevahendite järgi ja kui palju on vahendite jääk. Aabi sõnul on see IT-lahendus suureks abiks siis, kui hakatakse järk-järgult naasma tavaelu juurde, taastades plaanilist ravi ja avades koole. 

Haridusministeerium: aktused ja muud suuremad kogunemised jäägu ära

Reimandi sõnul on ka kõrgkoolides ja kutseharidusasutustes olnud eriolukorras e-õpe. „Eeldame, et kõrgkoolides kasutatakse võimalusel kooliaasta lõpuni distantsõpet, kuid anname pärast 15. maid võimaluse koguneda õppetöö jaoks kokku kuni 10liikmelistes gruppides. Sama võimaldame ka kutsehariduses,“ sõnas ta.

Reimandi sõnul ei saa sellel aastal toimuda tavapärased aktused ja muud suuremad kogunemised.

„Kordan, et nakkuse leviku peatamiseks on vaja järgida riigis kehtestatud reegleid. Seda õppeasutustes endis, kuid ka mujal nagu näiteks ühiselamutes. Tartu Ülikool on Raatuse ühiselamu juhtumis reageerinud adekvaatselt,“ kommenteeris Reimand.

Reimandi sõnul on eriolukorra komisjon loonud kaks teadusgruppi. „Sel nädalal algab Tartu Ülikooli eestvedamisel üle-eestiline uurimistöö. Mai aluses alustab tööd koroonaviirust ja antikehi uuriv teadusgrupp,“ teatas ta. Ta lisas, et kriisiga seotud teadus- ja arengutegevuseks on eraldatud kaks miljonit eurot.